Ḩizb Allāh

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

Ḩizb Allāh [hizb all'aah] (Eestis kasutatakse ka nimetust Hezbollah) (araabia keeles حزب الله 'Allahi Partei, Jumala Partei') on Liibanoni šiiitlik islamistlik organisatsioon ja partei, millel on sõjaline tiib ja tsiviiltiib.

Kuus riiki, sealhulgas USA ja Iisrael, on kuulutanud Ḩizb Allāhi või Ḩizb Allāhi Julgeolekuorganisatsiooni terroristlikuks organisatsiooniks.

Ḩizb Allāhi ametlik asutamisdaatum on 16. veebruar 1985, mil šeik Ibrahim al-Amin kuulutas välja rühmituse manifesti. See oli ajastatud Ragheb Harbi surma-aastapäevale.

Organisatsiooni praegune juht on peasekretär Ḩasan Naşrallāh.

Organisatsioon moodustati võitluseks 1982. aasta Liibanoni sõjale järgnenud Iisraeli okupatsiooni vastu Lõuna-Liibanonis (kestis 2000. aastani). See loodi 1980ndate alguses suurelt osalt ajatolla Khomeynī järgijate abiga, et levitada šiiitlikku revolutsiooni. Kuid organisatsioon on loobunud eesmärgist rajada Liibanoni fundamentalistlik šiiitlik riik. Paljud Ḩizb Allāhi liikmed on korduvalt väitnud, et neil pole säärast eesmärki kunagi olnud.

Ḩizb Allāh peab Iisraeli riiki usurpaatoriks, mis põhineb valel, tapatalgutel ja illusioonidel, ning järgib Iraani islamirevolutsiooni juhi ajatolla Khomeynī ideoloogiat.

Ḩizb Allāh on Amali kõrval peamine partei ja sõjaline organisatsioon, mis esindab Liibanoni šiiite, riigi suurimat usukogukonda. Ta on Liibanonis tunnustatud partei, mis on osalenud ka valitsuses. Tsiviiltiib on esindatud Liibanoni parlamendis, kus tal pärast 2005. aasta valimisi on 128 kohast 14. Ta kuulub valimisliitu Vastupanu ja Arengu Blokk, millel on 35 kohta. 11. juunil 2008 ametisse astunud valitsuses on Ḩizb Allāhil energia- ja veeministri (Mohamad Fneich) ja tööministri (Trad Hamadé) koht ning ka välisminister Faouzi Salloukh on Ḩizb Allāhi suuna esindaja.

Ḩizb Allāhi tsiviiltiib hoiab käigus oma haiglaid, uudisteagentuure ja õppeasutusi. Ta on Liibanonis ellu viinud majandus- ja infrastruktuuriprojekte programmi Jihad al-Bina ('Ülesehituskampaania') käigus. Praegu peab rühmitus üleval 4 haiglat, 12 kliinikut, 12 kooli ning 2 keskust, mis annavad talupoegadele tehnilist abi ja väljaõpet. Ḩizb Allāhil on ka keskkonnasektsioon ja ulatuslik sotsiaalabiprogramm. Ḩizb Allāhi tervishoiuteenused on odavamad kui enamikus riigi või erahaiglates. Organisatsiooni liikmetele on nad tasuta. Enamiku asjatundjate arvates on Ḩizb Allāhi sotsiaal- ja tervishoiuprogrammide aastane kogumaht sadu miljoneid USA dollareid.

Maine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ḩizb Allāhit võidakse pidada vastupanuliikumiseks, nagu seda teeb Liibanoni valitsus, või terroristlikuks organisatsiooniks, nagu seda teevad USA, Iisraeli ja Kanada valitsus. Viimased väidavad, et organisatsioon algatab rünnakuid tsiviilisikute vastu ning toetab ideoloogiliselt islami terroriorganisatsioonide rünnakuid.

Suurbritannia, Austraalia ja Holland peavad ametlikult põlustatuks ainult Ḩizb Allāhi Julgeolekuorganisatsiooni.

Euroopa Liit ei pea Ḩizb Allāhi terroristlikuks organisatsiooniks, küll aga peab terroristiks Imād Mughnīyah't, keda peetakse Ḩizb Allāhi rahvusvahelise haru juhiks.

Venemaa ei pea Ḩizb Allāhi terroristlikuks organisatsiooniks, kuigi ta peab terroristlikeks teisi radikaalseid šiiitlikke rühmitisi, näiteks Islami Džihaadi ja Al-Qā'idah't.

Araabia ja islamimaailmas peetakse Ḩizb Allāhi enamasti au sees legitiimse vastupanuliikumisena. Beiruti Uuurimis- ja informatsioonikeskus viis 26. juulil 2006 Iisraeli-Liibanoni konflikti ajal läbi küsitluse, mille põhjal 87% liibanonlasi toetab Ḩizb Allāhi võitlust Iisraeliga. Võrreldes veebruaris korraldatud küsitlusega oli toetus kasvanud 29% võrra. Ḩizb Allāhit toetas 80% Liibanoni kristlastest, 80% druusidest ja 89% sunniitidest.

Liibanoni valitsus kinnitas, et tegu on legitiimse vastupanuga okupatsioonile. 74% liibanoni kristlasi pidas Ḩizb Allāhi vastupanuorganisatsiooniks.

Rahastamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatakse, et Ḩizb Allāh saab Iraanilt ja Süürialt rahaabi. Iraan eitab seda.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uurijate seas ei ole ühtset seisukohta selle kohta, millal Ḩizb Allāh moodustus. Mõned organisatsioonid peavad rühmituse ametliku rajamise ajaks 1982. aastat, Diaz ja Newman aga väidavad, et kuni 1985. aastani jäi Ḩizb Allāh vägivaldsete šiiidi äärmuslaste hajusaks ühenduseks. Igatahes liitusid organisatsiooniga aegapidi mitmed šiiidi organisatsioonid, sealhulgas Islami Džihaad, Maa Peal Rõhutute Organisatsioon ja Revolutsiooniline Õigluse Organisatsioon. USA peab neid nimesid "Ḩizb Allāhi" sünonüümideks.

Ḩizb Allāhi jõudu tugevdas tuhande kuni 15 tuhande Islami Revolutsioonilise Kaardiväe liikme lähetamine Iraanist ja Iraani finantstoetus. Ḩizb Allāhist sai Liibanoni šiiitide peamine poliitiline ja sõjaline jõud ning hiljem Islami Vastupanuliikumise tähtsaim tiib.

Ḩizb Allāh Liibanoni sõja ajal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ḩizb Allāh keskendus Iisraeli ja lääneriikide vägede väljaajamisele Liibanonist. Organisatsioon on põhiline kahtlusalune mitmes suures rünnakus USA, Prantsuse ja Itaalia rahvusvahelistele jõududele, mille eesmärk oli Liibanoni stabilisserimine: enesetapurünnak USA saatkonnale 1983. aasta aprillis, milles hukkus 63 inimest, sealhulgas 17 USA kodanikku, rünnak USA mereväe kasarmutele Beirutis, milles hukkus 241 USA sõjaväelast, ning rünnak Prantsuse rahvusvaheliste jõudude peakorterile, milles hukkus 58 Prantsuse sõjaväelast. Ḩizb Allāh on alati eitanud oma seotust nende pommirünnakutega, kuigi peab neid õigustatuks.

Ḩizb Allāhi liikmeid on seostatud osaluses USA ja teiste lääneriikide kodanikest pantvangide võtmises, kinnipidamises ja nendelt informatsiooni kogumises Liibanonis. Seda tegid sellised rühmitused nagu Islami Džihaad, kes on kuulutanud, et pantvangide võtmine oli kättemaks Iisraeli toetusel tegutsenud Lõuna-Liibanoni Armee toimepandud kinnipidamiste, pantvangivõtmiste ja piinamiste eest.

Teiselt poolt, Bob Woodwardi raamatu "Veil: The Secret Wars of the CIA" järgi on LKA palunud Saudi Araabial koordineerida Ḩizb Allāhi vaimuliku juhi Muḩammad Ḩusayn Faḑlallāhi mõrvamist ja see toime panna. Saudi Araabia palkas inimese, kes tegi märtsis 1985 ebaõnnestunud atentaadi autopommiga. Elumaja varises kokku ja üle 80 tsiviilisiku hukkus. Operatsioon läks Saudi Araabiale maksma 3 miljonit USA dollarit.

Kodusõjajärgne periood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ḩizb Allāhi sõjalise tiiva olemasolu pärast 1990. aastat rikub Liibanoni kodusõja lõpetanud Aţ-Ţā'ifi kokkulepet, mis nõuab "kõikide Liibanoni ja mitte-Liibanoni maakaitsevägede laialisaatmist" ning nõuab, et valitsus paigutaks Iisraeli piiri äärsetele aladele Liibanoni armee. Perioodil 1990–2000 ei püüdnud valitsus Ḩizb Allāhilt relvi ära korjata, vaid tunnustas teda legitiimse rahvusliku vastupanujõuna.

Lõuna-Liibanoni konflikt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõuna-Liibanon oli 1982–2000 Iisraeli okupatsiooni all. Ḩizb Allāh pidas koos peamiselt vasakpoolsete ja ilmalike rühmitustega Liibanoni Rahvusliku Vastupanurinde koosseisus sissisõda Iisraeli ja Lõuna-Liibanoni Armee vastu. Vastavalt Aţ-Ţā'ifi kokkuleppele panid Rahvusliku Vatupanurinde sissid relvad maha, kuid Ḩizb Allāh ei alistunud, kuulutades, et vastupanu jätkub seni, kui kogu Liibanoni pind on vabastatud ja Iisrael maalt välja löödud. Võitluse kulminatsioon oli operatsioon Vihakobarad aprillis 1996, kui Iisrael alustas maismaa- ja õhurünnakut Ḩizb Allāhi vastu. Pommitati ÜRO baasi Qānās ja hukkus 106 põgenikust tsiviilisikut.

Jaanuaris 2000 tappis Ḩizb Allāh Lõuna-Liibanoni Armee Läänebrigaadi komandöri kolonel Aql Hashemi, kes viibis oma kodus julgeolekutsoonis.

24. mail, pärast Lõuna-Liibanoni armee kokkuvarisemist ja Ḩizb Allāhi jõudude kiiret edasitungi, tõmbas Iisrael oma väed Lõuna-Liibanonist välja, kuigi tähtpäevaks oli määratud 7. juuli. Ḩizb Allāh ja paljud teised liibanonlased pidasid seda võiduks.

Iisraeli-vastane tegevus pärast 2000. aastat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ḩizb Allāhi roll Iisraeli vägede väljatõmbumises Lõuna-Liibanonis on toonud organisatsioonile palju austust nii Liibanonis kui üldse araabia- ja islamimaailmas, eriti aga Liibanoni šiiitide seas. Maroniidist president Émile Lahoud on öelnud: "Meie, liibanonlaste, ning ma võin teile öelda, et enamiku liibanonlaste jaoks on Ḩizb Allāh rahvuslik vastupanuliikumine. Kui seda poleks olnud, poleks me saanud oma maad vabastada. Ja sellepärast on meil Ḩizb Allāhi vastu suur austus." Ühe uuringu järgi pidas isegi 74% kristlastest Ḩizb Allāhi vastupanuorganisatsiooniks.

Pärast Iisraeli jõudude lahkumist Lõuna-Liibanonist on Ḩizb Allāh piirkonda sõjaliselt kaitsnud, toimides piirkonna armeena. Liibanoni valitsus on toetanud Ḩizb Allāhi kui Lõuna-Liibanoni armeed, kuigi seda pole ametlikult deklareritud. Liibanoni peaminister Fouad Siniora on öelnud, et "Iisraeli-poolne jätkuv Liibanoni maade okupatsioon Šebaa talude piirkonnas aitabki kaasa Ḩizb Allāhi relvade kohalolule. Rahvusvaheline kogukond peab aitama meil saavutada Iisraeli väljatõmbumise Šebaa taludest, et me saaksime lahendada Ḩizb Allāhi relvade küsimuse." ÜRO peab Šebaa talusid Süüria, mitte Liibanoni territooriumiks, ja on kuulutanud, et Iisrael on välja tõmbunud kogu Liibanoni territooriumilt.

Pärast 2000. aastat Ḩizb Allāhi ja Iisraeli vägede kokkupõrked jätkusid, kuid jäid suhteliselt harvaks.