2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt

Allikas: Vikipeedia

2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt on Iisraeli-Palestiina konflikti raames 12. juulil 2006 alanud konflikt Iisraeli vägede ja Ḩizb Allāhi võitlejate vahel.

Organisatsioon Ḩizb Allāh ründas 12. juulil 2006 sihtmärke Põhja-Iisraelis ning Ḩizb Allāhi sissid võtsid operatsiooni "Ustav Tõotus" käigus vangi kaks Iisraeli Kaitsejõudude sõdurit. Operatsiooni eesmärk oli vahetada Iisraeli sõdurid hiljem välja Iisraeli vanglates kinnipeetavate liibanonlaste vastu (nende ametlik arv on 3, kuid neid arvatakse olevat sadu).

Iisrael reageeris operatsiooniga "Õiglane tasu", mis hiljem sai uueks nimeks "Suunamuutus". Iisrael kehtestas mereblokaadi ning alustas õhurünnakuid sihtmärkidega kogu Liibanonis. Ḩizb Allāh jätkas raketirünnakuid Põhja-Iisraeli asulatele, sealhulgas Haifa linnale.

Liibanoni valitsus on Ḩizb Allāhi rünnakud hukka mõistnud ja protesteerinud Iisraeli rünnakute vastu Liibanonis ning nõuab konflikti lõpetamiseks rahvusvahelisi rahujõudusid. Kuigi äge pommitamine on purustanud suure osa Liibanoni armee infrastruktuurist, on Liibanoni armee jäänud passiivseks, piirdudes puhutise õhukaitsega.

Sündmuste käik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka artikleid 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikti kronoloogia ja 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikti sõjalised operatsioonid.

Eellugu Gaza tsoonis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui 2006. aasta Palestiina parlamendivalimised oli võitnud Ḩamās, teatasid Iisrael ja Ameerika Ühendriigid, et rahukõnelusi ei jätkata, kuni uus valitsus on tunnustanud Iisraeli õigust olemasolule. Samal ajal pidi Jordani Läänekaldal Ehud Olmerti "konvergentsiplaani" alusel jätkatama maa ja veevarude annekteerimist. Kavas oli rajada iisraeli koosseisus kolm suletud juudi asunduste ala Jordani Läänekaldale ja Ida-Jeruusalemma. Need oleksid hõlmanud üle 10% nimetatud alade territooriumist, kus praegu on 38 palestiinlaste asulat 49 000 elanikuga.

24. juunil laskis Iisrael Gaza tsoonist röövida kaks tsiviilisikut (arsti ja tema venna), nende asukoht on teadmata. 25. juunil röövisid Gaza tsoonist pärit sissid teiselt poolt piiri ühe Iisraeli sõduri. Järgnesid Iisraeli kättemaksuoperatsioonid Gaza tsoonis.

Eellugu Liibanonis[muuda | redigeeri lähteteksti]

26. mail 2006 tapeti autopommiga Islami Džihaadi juht Mahmoud al-Majzoub ja tema vend Nadir. Vastusena sellele alustas Ḩizb Allāh 28. mail raketirünnakuid sõjaväesõidukitele ning ühele sõjaväebaasile Iisraelis. Iisrael vastas sellele õhurünnakutega ühele palestiina põgenikelaagrile Liibanonis. 29. mail vastas Ḩizb Allāh tugevdatud raketi- ja miinipildujarünnakutega, mis omakorda ajendasid Iisraeli tugevdatud õhu- ja suurtükirünnakutele.

Enne 12. juulit võttis Liibanoni sõjaväe salateenistus kinni neli isikut, keda kahtlustati seotuses 26. mai autopommiplahvatusega. Liibanoni päritolu Mahmoud Rafeh tunnistas, et ta osales Iisraeli salateenistuse Mossad ülesandel selles pommirünnakus ning samuti kahe Ḩizb Allāhi liikme (Ali Hassan Deeb, 16. august 1999; Ali Saleh, 2. august 2003) ning Palestiina Vabastamise Rahvarinde (PFLP) juhi Jihad Ahmad Jibrilsi (20. mai 2002) likvideerimises Liibanonis. Liibanoni president Émile Lahoud kavatseb esitada selles asjas ÜRO JUlgeolekunõukogule kaebuse ning anda oma salateenistuse uurimistulemused üle ÜRO eriuurijale Serge Brammertz, kes uurib endise Liibanoni peaministri Rafīq al-Ḩarīrī mõrva. Liibanoni välisministri Fawzi Salloukhi sõnul on kaebus kavas ka Liibanoni õhuruumi pidevate rikkumiste vastu iiisraeli sõjalennukite poolt, mida samuti seostati autopommirünnakutega Liibanonis. Iisrael on eitanud oma osalust atentaatides.

Konflikti algus 12. juulil 2006[muuda | redigeeri lähteteksti]

12. juulil 2006 kell 9.05 kohaliku aja järgi alustas Ḩizb Allāhi sisside maaväekontingent tankitõrjerakettidega rünnakut Iisraeli Kaitsejõudude kahele soomustatud HMMWV-le Humveele, mis olid patrullretkel Iisraeli-Liibanoni piiri Iisraeli poolel. Kaks Iisraeli sõdurit (Ehud Goldwasser ja Eldad Regev) võeti vangi ja kolm sai surma.

Vastuseks saatsid Iisraeli Kaitsejõud tankide ja soomukitega varustatud üksuse Ḩizb Allāhi võitlejaid jälitama. Kella 11 paiku sõitis üks Iisraeli Merkava tüüpi tank Liibanoni territooriumil umbes 70 m piiritarast põhja pool pommi otsa, mis sisaldas hinnanguliselt 200...300 kg lõhkeainet. Plahvatus hävitas tanki peaaegu täielikult ja kõik neli tanki meeskonnaliiget said kohapeal surma. Iisraeli sõdurit pidasid mitu tundi lahingut Ḩizb Allāhi võitlejatega. Umbes kell viis sai veel üks Iisraeli sõdur surma ja kaks sõdurit sai haavata.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene päev[muuda | redigeeri lähteteksti]