Monmouth

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib linnast Walesis; ristleja kohta vaata artiklist Monmouth (ristleja)
Monmouth
inglise Monmouth
kõmri Trefynwy
Elanikke 10 508 (2011)
Koordinaadid 51° 49′ N, 2° 43′ W
Monmouth (Wales)
Monmouth
Monmouthi kindlus on tänaseni osalt kasutuselt Monmouthi insenerirügemendi peakorteri ja muuseumina
Väravahoone Monnow' sillal

Monmouth (/ˈmɒnməθ/ mon-məth; kõmri Trefynwy 'linn Monnow'l') on krahvkonnalinn Kagu-Walesis, Monmouthshire'i tervikomavalitsuse keskus.

Monmouth asetseb paigas, kus Monnow' jõgi ühineb Wye jõega, 3,2 km kaugusel Walesi ja Inglismaa piirist. Linn jääb Cardiffist 58 km kirdesse ja Londonist 204 km läände. See paikneb Monmouthshire'i kohalikus omavalitsuses ja Monmouthi valimisringkonnas. 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli Monmouthis 8877 elanikku.

Praeguse linna kohal asus kunagi Rooma kindlus Blestium. Linn rajati pärast seda, kui normannid ehitasid samasse millalgi pärast 1067. aastat Monmouthi kindluse. Selle keskaegne väravaga kivisild on ainuke omalaadne, mis on Suurbritannias säilinud. Hiljem läks kindlus Lancasteride valdusse ning 1387. aastal sündis seal kuningas Henry V. 1536. aastal sai Monmouthist Monmouthshire'i krahvkonnalinn.

Ajapikku arenes Monmouth turismiskeskuseks Wye oru südames ning turulinnaks. Tänapäeval on asula ümberkaudse maapiirkonna kaubandus- ja teeninduskeskus, samuti keskenduvad sinna haridus- ja kultuurielu. Maantee A40 ühendab linna M4 kiirteega Newportis ja M50-ga Ross-on-Wyes. 2011. aastal loodi linna tutvustamiseks MonmouthpediA, esimene Wikipedia projekt kogu maailmas, mille eesmärk on hõlmata terve linn.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Monmouth on ingliskeelne lühend nimest Monnow-mouth ('Monnow' suue'). Jõe kõmrikeelne nimi Mynwy, mis võis algselt tähendada "kiirevooluline", muudeti inglispäraseks Monnow'ks. Linna nimi oli kõmri keeles algselt Abermynwy ('Monnow' suue'), mille asemele tuli 17. sajandiks Trefynwy ('Monnow' linn" – m-tähest nime Mynwy alguses sai kõmri keele reeglite kohaselt f).[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Monmouthi Arheoloogiaseltsi väljakaevamistel Monnow Streetil on saadud hulgaliselt infot linna varase ajaloo kohta. Briti Arheoloogianõukogu (Council for British Archaeology) on nimetanud Monmouthi üheks Briti linnade tippkümnest arheoloogias.[2]

Rooma aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene teadaolev asula Monmouthis oli väike Rooma kindlus Blestium, mis kuulus Rooma äärealadele rajatud sõjaväebaaside võrku. Teed ühendasid seda suuremate Rooma linnade Glevumi (Gloucester) ja Isca Augustaga (Caerleon). Arheoloogid on leidnud praegusest linnasüdamest Rooma keraamikat ja münte. Rooma aja lõpupoole, 2.-4. sajandil pKr, oli Monmouthis nähtavasti rauatöötlemiskeskus, kus kasutati kohalikku rauamaaki ja sütt lähedastest Gobanniumist (Abergavenny) ja Ariconiumist (Ross-on-Wye lähistel).[3][4][5]

Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Monmouthi kindlus, millest osa on kasutusel Monmouthi rügemendi peakorteri ja muuseumina
Ainus teadaolev algupärane Monmouthi müts, pärineb 16. sajandist ja kuulub Monmouthi Muuseumi ekspositsiooni

Pärast Rooma valitsusaja lõppu Britannias jäi nüüdse Monmouthi piirkond kõmri kuningriigi Ergyngi lõunaserva. Ainus tõendus jätkuvast asustusest on teade 7. sajandi kirikust, mis paiknes teadmata kohas linna piires ja oli pühitsetud kõmri pühakule Cadocile. 1056. aastal laastas ümbrust Walesi vürst Gruffydd ap Llywelyn, kes läks oma kõmridest, saksidest ja taanlastest koosneva armeega purustama Herefordi krahvi Ralphi ning rüüstama saksi kindluslinna Herefordis, Monmouthist 29 km põhjas.[5]

Pärast normanni vallutust 1066. aastal anti Herefordi krahvkond William fitzOsbernile Breteuil'st Normandias, ühele kuningas Williami lähematest liitlastest, kes pidi kaitsma piirkonda kõmride eest. Monmouthi ehitati uus kindlus, millest avanes hea vaade üle ümbritseva ala. Hästi kaitstavas paigas kindlus valitses mõlemat jõeületuskohta ning ümbruskonna tähtsaid karjamaid, puidu- ja maagivarusid.[3] Algselt pidi see olema motte and bailey-tüüpi kindlus, mis hiljem asendati kiviehitisega, mida omakorda aja jooksul taaskindlustati ja arendati. Kindluse ümber kasvas linn, kuhu 1075. aastal rajas benediktiini kloostri Withenoc, bretoon, kellest sai Monmouthi isand pärast seda, kui William fitzOsberni poeg Roger oli kuninga soosingust langenud.[3] Kloostris võis kunagi elada munk Monmouthi Geoffrey, kes sündis umbes 1100 ning on tuntud eelkõige kroonika "Historia Regum Britanniae" ("Britannia kuningate ajalugu") autorina.

Linn on kirjas 1086. aastast pärinevas "Viimsepäevaraamatus". Monnow' tänava äärde renditud maale rajati varakult linnamaju ning 12. sajandil hakkas lääne pool jõge arenema Overmonnow' eeslinn.[3] Samast ajastust pärinevad hartad viitavad rauakauplemisele ning sulatusahjudele, kus kasutati kohalikku rauamaaki ja puusütt. Sulatusahjude tuhk moodustas suuri kuhilaid ja seda kasutati vundamentide rajamisel; sellest tuleneb Cinderhilli ("Tuhamäe") tänava nimi Overmonnow's.[6]

Kuningas Henry III ja tema võimu piirata soovinud parunite võitluse aegu toimus linnas suur 1233. aastal lahing, milles Pembroke'i krahv Richard Marshal purustas kuninga väed. Hiljem laiendas Monmouthi kindlust Henry poeg Edmund Küürselg, kui ta oli 1267. aastal saanud Lancasteri krahviks.[3] 1300. aasta paiku rajati linnamüürid ning kindlustati sild üle Monnow' jõe. Jalakäijate sillana on see kasutusel tänini, olles ainus omalaadne kindlustatud sild Britannias ning väidetavalt üks kolmest säherdusest kogu Euroopas.[4][7]

1326. aastal vangistati kuningas Edward II lühidalt Monmouthi kindlusse, kui tema naine Isabella ja tolle armuke, Marchi krahv Roger Mortimer ta kukutasid.[8] 14. sajandi keskpaigas läksid kindlus ja linn Lancasteri dünastia omandusse, kui John Gaunt abiellus Lancasteri Blanche'iga. John Gaunt tugevdas kindlust ja lisas sellele Suure saali, sestsaati sai kindlusest Lancasteride lemmikresidents. 1387. aastal sünnitas Mary de Bohun Monmouthi lossi väravahoones Kuninganna kambris John Gaunti lapselapse, kui tolle isa Henry Bolinbroke ümbruskonnas jahil viibis. Algselt tunti poissi Monmouthi Henry nime all, pärast kroonimist aga kuningas Henry V-na. Monmouthi kandi pikkvibumeeste toel võitis ta 1415. aastal Agincourti lahingu. Monmouthi sidemeid Henryga meenutavad linna peaväljaku nimi Agincourti väljak ning kuningas Henry kuju maakonnavalitsuse ajaloolise asukoha Shire Halli ees.

Alates 14. sajandist sai linn tuntuks villaste Monmouthi mütside tootmise poolest.[7] Piirilinnana kannatas selle heaolu kui Owain Glyndŵri pooldajad 1405. aasta paiku toimunud Glyndŵri ülestõusu aegu laastasid ümberkaudseid alasid, nende seas Uski ja Grosmonti, ehkki Monmouthi linna ennast ei rünnatud.[5]

Uusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Monmouthi kaart 1610. aastast, John Speed

1536. aastal kehtestas Henry VIII Walesi seadused (Laws in Wales Acts), tühistades margiisandate (Marcher Lords) õigused ning liites Inglismaa ja Walesi haldussüsteemid. Monmouthi ümber loodi uus maakond, mis hõlmas maad lääne pool Gloucestershire'i ja Herefordshire'i. Linn sai esinduse Inglismaa parlamendis ja kohalik klooster saadeti laiali. 1605. aastal andis kuningas James I Monmouthile kuningliku patendiga linnaõigused. Linna hartas seisis ka kinnitus, et "kõigil tulevastel aegadel ... on ja jääb rahulikuks ja vaikseks linnaks, näiteks ja hirmutuseks kurjadele ning autasuks headele".[9] John Speedi 1610. aasta kaardil kujutatud linna põhiplaan on ka tänapäeval kergesti äratuntav, linna põhitelg kulgeb endiselt kindlusest peatänava – Monnow' tänava – kaudu sillani. Monnow' tänav on tüüpiline turutänav, keskelt lai ja otstes kitsas, et turulettidele jätkuks ruumi ning elajaloomad põgenema ei pääseks.[5]

Monmouthi kooli rajas 1614. aastal pudukaupmees William Jones. Inglise kodusõja aastail vahetas kindlus kolm korda omanikku. Monmouthist marssis 1648. aastal läbi ka Oliver Cromwell teel Chepstow' kindlust tagasi vallutama ning piirama Pembroke'i kindlust.[10] Pärast sõdade lõppu lõhuti Monmouth kindlus, kuid linna ise kasvas ja õitses. 1673. aastal rajatud Monmouthi kindluse peahoone (Great Castle House) majutab tänapäeval Monmouthshire'i kuninglikku insenerirügementi, mis on Briti armee vanim rügement. 1724. aastal ehitati Shire Hall, kus tegutses kohalik assiisikohus, ning ehitise esisel platsil asus linna turg.[7]

18. sajandi lõpuks kujunes linnast populaarne külastuspaik turistide jaoks, kes võtsid ette niinimetatud "Wye retke", paadiretke piki maalilist Wye orgu, kuhu jäävad Ross-on-Wye, Goodrich, Tintern, Chepstow ja muud sarnased paigad.[5] Teiste seas külastasid neid alasid luuletajad William Wordsworth, Samuel Coleridge ja Robert Southey, samuti maalikunstnik J. M. W. Turner.[7][11]

19.-20. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Charles Rollsi kuju Monmouthis Shire Halli juures

1802. aastal külastas linna admiral Horatio Nelson, kes mõistis Monmouthi ümbruskonna puidutööstuse tähtsust Briti mereväe jaoks ning kiitis heaks mereväetempli, mis rajati paar aastat varem tema auks lähedasele Kymini mäele.[12] 1840. aastal said Monmouthi Shire Hallis tšartistid John Frost, Zephaniah Williams ja William Jones viimasteks inimesteks Britannias, kellele määrati kohtus karistuseks poomine, kastreerimine ja neljaks raiumine, kui nad Newporti ülestõusu järel riigireetmises süüdi mõisteti – tolles kohtuasjas määrati surmanuhtlus 20 inimesele. Hiljem muudeti kohtuotsused ära ning karistuseks sai väljasaatmine Van Diemeni maale.[5] 1857–1883 ehitati Monmouthi tarbeks neli raudteed: Colefordi, Monmouthi, Uski ja Pontypooli raudtee, Rossi ja Monmouthi raudtee, Wye oru raudtee ning Colefordi raudtee. Need kõik suleti 1917–1964.[13]

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul olid Monmouthil tihedad sidemed Rollside suguvõsaga, kes rajasid linna lähedale The Hendre maavaldusse oma villa. 1904. aastal asutas Charles Rolls koos Henry Royce'iga uue autotööstuse Rolls-Royce Limited, kuid 1910. aastal hukkus ta 32-aastaselt lennuõnnetuses. Rollsi mälestuseks on Agincourti väljakule püstitatud tema kuju. St Mary kirikus paikneb mälestusmärk meestele, kes kaotasid elu Briti sõjalaeval Monmouth. Laev uppus koos kogu meeskonnaga 1. novembril 1914, kui seda Tšiili ranniku lähedal Coroneli lahingus ründasid Saksa ristlejad Scharnhorst ja Gneisenau. Kord aastas toimub kirikus ka mälestusteenistus.[14] Linna järgi on nimetatud seitse Briti mereväe laeva, sealhulgas 1991. aastal vette lastud tüüp 23 fregatt, mis on tänini tegevteenistuses.

20. sajandi vältel on Monmouth jäänud suhteliselt vaikseks ja rahulikuks väikelinnaks. Reisijatevedu raudteel lõppes 1959. aastal, kuid maanteeühendus paranes suuresti 1966. aastal, mil rajati linnast lähedalt mööduv uus maantee A40, ning ühendas linna hiljem kiirteede süsteemiga. Paranenud ühendus aitas kaasa linna arengule, nii et eeslinnad ulatuvad nüüd vanast linnasüdamest kagusse, läände ja põhja üle Wye ja Monnow' jõe.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Hywel Wyn Owen, The Place-Names of Wales, 2000, University of Wales Press, ISBN 0-7083-1458-9, p.63
  2. ↑ Keith Kissack, Monmouth and its Buildings, Logaston Press, 2003, ISBN 1-904396-01-1
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Glamorgan-Gwent Archaeological Trust Historic Landscape Characterisation: Lower Wye Valley. Accessed 11 January 2012
  4. ↑ 4,0 4,1 John Newman, The Buildings of Wales: Gwent/Monmouthshire, 2000, ISBN 0-14-071053-1, pp.393–412
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 A Brief History of the Town of Monmouth. Accessed 11 January 2012
  6. ↑ Kissack, Keith (1974). Mediaeval Monmouth. The Monmouth Historical and Educational Trust. Lk 24.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Monmouth Town Council: History of the town. Accessed 11 January 2012
  8. ↑ Mary Saaler, Edward II: 1307–1327. Rubicon Press, Norwich, 1997, p. 134
  9. ↑ "Monmouth Town Council". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. mai 2006. Vaadatud 1. veebruar 2006.
  10. ↑ Peter Gaunt, Oliver Cromwell, Oxford, Blackwell, 1996, p. 93. ISBN 0-631-18356-6
  11. ↑ Elisabeth Whittle, "All These Inchanting Scenes: Piercefield in the Wye Valley", Garden History, Vol. 24, No. 1 (Summer 1996), pp. 148–161.
  12. ↑ "Horatio Nelson in Monmouth". Vaadatud 20. november 2009.
  13. ↑ B. M. Handley and R. Dingwall, The Wye Valley Railway and the Coleford Branch, 1982, ISBN 0-85361-530-6
  14. ↑ "HMS Monmouth". Vaadatud 2. detsember 2009.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Monmouth&oldid=6402310"