Zypliai mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Zypliai mõisa peahoone

Zypliai mõis (Zyplių dvaras) on endine mõis Leedus Šakiai rajoonis Lukšiai vallas Lukšiai alevi ja Tubeliai küla piiril. Mõisa peahoone jääb Tubeliai külla.

XIX sajandi alguses andis Napoleon I sealsed maad, mis toona kuulusid Varssavi hertsogiriiki, Józef Poniatowskile. See müüs oma valduse, mille juurde kuulus 155 küla, aastal 1813 maha, uueks omanikuks oli Teresė Tyszkiewiczite suguvõsast. Toonane mõisasüda asus Zypliais. Uus omanik mõisa vastu suurt huvi ei tundnud, kuna ta elas Pariisis.

Millalgi aastate 18451855 vahel müüs Teresė mõisa Jonas Bartkovskisele. Uus omanik lasi rajada uue mõisasüdame selle praegusesse asukohta. Tema surma järel päris mõisa tema kasutütar Joana Volfersaite-Kučinskiene. Too külastas oma valdust vaid kahel korral, kohaliku kiriku ehitamise alustamisel ja selle sisse pühitsemisel.

Vahepeal Ljudvika Ostroskienele kuulunud mõisa ostis krahv Tomas Potocki, kes asus sinna rajama esinduslikku mõisakompleksi. Potockite suguvõsa kätte jäi mõis kuni Teise maailmasõjani.

Restaureeritud peahoone

Tomas Potocki lasi mõisakompleksi aastail 1891-1901 põhjalikult ümber ehitada. Vanale klassitsistlikule peahoonele ehitati juurde kahekorruselised tiibhooned, ka lasi ta sillutada mõisa pargis olevad alleed ja rajas pargi põhjapoolse osa. Aastal 1897 süttisid aurumasinast pärit sädemest mõisa puidust kõrvalhooned ja põlesid maha; nende asemele rajas krahv uued kivist hooned.

Peahoone kuulus küll aastast 1912 Tomas Potocki lesele, aga see andis hoone aastal 1919 Sejny vaimulike seminari käsutusse ja hiljem asus hoones põllumajanduskool. Peale võõrandamist oli hoone kasutusel haiglana, kohaliku kolhoosi kontorihoonena ja kohaliku külanõukogu administratiivhoonena. Aastal 2012 alustati hoone restaureerimist ja aastast 2014 asub hoones muuseum.

Lisaks peahoonele kuuluvad mõisakompleksi veel kaks kontorihoonet, köök (oli kasutusel ka saunana)[1], kaks lauta, teenijate maja (kasutusel ka mõisavalitseja majana), ait, hoone koertele, tõllakuur ja galeriiks ümber ehitatud tallihoone. Mõisakompleksi hoonete vahele on hiljem lisandunud mitmeid uusehitisi.

Peahoone juures paikneb park, mille pindalaks on 21 hektarit. Pargis kasvavad hõbevaher ja mägivaher, harilik ja punane tamm, hõbepappel ja palsamipappel, must mänd, Euroopa ja Sukatšovi lehis, arukask ja sookask, harilik jalakas ja korgijalakas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]