Lukšiai

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lukšiai

leedu Lukšiai
poola Łuksze

Luksiai COA.gif

Elanikke: 1485 (2011)[1]

Koordinaadid: 54° 57′ N, 23° 11′ E
Lukšiai (Leedu)
Lukšiai

Lukšiai on alev Leedus Šakiai rajoonis, Lukšiai valla halduskeskus. Alev asub Siesartise jõe kaldal.

Lukšiais on piimatööstus, seal valmistatakse ka juustu. Alevis on firma Gahlert tekstilė tekstiilivabrik ja firma Vinkšna puidutööstus.

Lukšiais on gümnaasium, kultuurikeskus ja raamatukogu. Kooli juures asub muuseum, vaatamisväärsusteks on veel aastal 1877 ehitatud kirik (selle messingist kell valmis aastal 1786) ja alevi kaguservas paiknev Zypliai mõisa hoonetekompleks (peahoone asub küll Tubeliai külas).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda on asulat mainitud Sintautase kiriku meetrikaraamatus (aastaist 16971706). Aastal 1735 valmis esimene sealne kirik, kuigi kihelkonda selle juurde ei kuulunud (kihelkonna keskuseks oli Veliuona). Aastal 1795 läks asula Preisimaa valdusse.

Aastail 18071813 kuulus asula Varssavi hertsogiriiki. Toona olid selle omanikud Poniatowskid, kes rajasid alevi serva Zypliai mõisa. Mõisale kuulus alev kuni aastani 1915.

Aastal 1808 sai Lukšiai kohaliku kihelkond|kihelkonna keskuseks. Aastal 1839 avati Lukšiais kihelkonnakool. Sajandi teisel poolel, knygnešystė ajal, tegutsesid asula ümbruses mitmed raamatute salaja maale toomisega tegelevad isikud.

13. septembril 1941 hukkasid asula hõivanud Saksa okupatsiooniväed asulas elanud juudid. Teise maailmasõja järel tegutsesid alevi ümbruskonnas Leedu metsavennad. Aastail 19401941 ja 19441953 küüditati asulast 5 elanikku. Nõukogude võimu ajal oli Lukšiai kohaliku kolhoosi keskasula.[2] Aastal 1986 istutati alevisse Vladimir Lenini 116. sünnipäeva tähistamiseks 116 pärna.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1]
  2. Albinas Vaičiūnas. Lukšiai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, T. XIII (Leo-Magazyn). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2008. 689 lk.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]