Arnsberg

Arnsberg
saksa Arnsberg
Kellatorn
Arnsbergi lipp Arnsbergi vapp
Pindala: 193,45 km²
Elanikke: 74 206 (31.12.2023)
Koordinaadid: 51° 24′ N, 8° 4′ E

Arnsbergi raekoda

Arnsberg on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Hochsauerlandi kreisis, Arnsbergi ringkonna halduskeskus. Asub Ruhri orus. Linna haldusalal suubuvad Röhr ja Möhne Ruhri.

Linn jaguneb 15 linnaosaks.

Ajalugu

Arnsbergi on esmamainitud 789. aastal. 11. sajandil tekkis Werli krahvi Arnsbergi asumisega Arnsbergi krahvkond. 1368. aastal müüs viimane Arnsbergi krahv Gottfried IV krahvkonna Kölni kuurvürstile. 14. sajandil oli Arnsberg Vestfaali hertsogiriigi pealinn. Arnsberg kuulus ka Hansa Liitu. 1643. aastal rajati linna kloostrikool Gymnasium Laurentianum, mis munitsipaalkoolina tegutseb tänini. 1816 liideti Arnsberg Preisimaaga.

Teise maailmasõja ajal pommitas linna Briti lennuvägi eesmärgiga purustada seal asunud raudteesild. See õnnestus 19. märtsil 1945 Grand Slami pommiga.

Linna tuntuimaks hooneks on Püha Jüri kabel koos kellatorniga. Arnsbergi lossist on säilinud varemed.

Praegustes piirides loodi linn 1975. aasta kommunaalreformiga, kui 12 valda ja Neheim-Hüsteni linn liideti Arnsbergi linnaga.

Välislingid

• Arnsbergi koduleht