Voloveci mäestik

Voloveci mäestiku asukoht Slovakkias (tähistatud punasega)

Kojšovská hoľa mägi

Voloveci mäestik (slovaki Volovské vrchy) on mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Slovaki maagimäestikust. Selle regiooni kõrgeim tipp on Zlatý stôl (1332,4 m); tegemist on Slovaki maagimäestiku kõrgeima piirkonnaga.

Pipitka maastik

Kuigi geoloogiliselt moodustab Voloveci mäestik Lääne-Karpaatides ühtse piirkonna, pole see morfoloogiliselt sugugi ühtne regioon. Selle koosseisus eristatakse mitmeid alampiirkondi. Mäestiku kaguosas asub Holička. Selle kõrgeimaks punktiks on samanimeline mägi (727 m). Lõunaosas asub Pipitka, mille kõrgeimaks punktiks on Pipitka mägi (1224,8 m). Pipitka aladele jääb veel kaks kilomeetrist kõrgemat mäetippu. Selle madalamad osad ulatuvad 300 meetrit üle merepinna.

Mäestiku loodeosas asub Havranie kõrgustik, mille kõrgeimaks punktiks on Čierna hora (1152 m). Madalamad alad jäävad kõrgustiku lääneossa (500 m). Mõned autorid seda omaette piirkonnana ei erista. Kõrgustikust lõunasse jääb Hnileci kõrgustik, mille kõrgeim tipp on Bukovec (1127 m). Üle kilomeetri ulatuvad seal veel Korban (1109,6 m), Ostrý vrch (1982 m) ja Skala (1013,6 m). Hnileci kõrgustiku madalamad alad asuvad selle idaosas (330 m).

Havranie kõrgustikust lõunas mäestiku lääneosas asub ka Knola, mille kõrgeim tipp on Babiná (1 278 m). Selle kõrguselt neljanda tipu Muráňi (1 260 m) ümbrusesse on loodud looduskaitseala. Looduskaitse all on ka Knola mägede (neist kõrgeim on Veľká Knola (1 266 m)) ümbruskond.

Mäestiku idaosas asub Kojšovská hoľa, mille kõrgeimaks kohaks on samanimeline mägi (1246 m). Lisaks Kojšovská hoľale on seal veel neli üle kilomeetri ulatuvat mäetippu. See piirkond ulatub Košiceni, kus linna kohal asub 798 meetri kõrgune Štósi sadul.

Mäestiku edelaosas asub selle kõrgeim osa Zlatý stôl, mille kõrgeimaks kohaks on samanimeline mägi. Selle madalamad osad jäävad läände, kus piirkond ulatub vaid 350 meetrit üle merepinna. Seal asub ka mäestikule nime andnud Skalisko ehk Voloveci mägi (1293,1 m).

Kaitstavaid maid on mäestikus 12 014 ha. See on üks kolmest Slovakkia piirkonnast, kus elavad herilaseviu, must toonekurg, händkakk ja hallpea-rähn.

Mäestiku lääneosa veed voolavad Hornádi jõkke. Suurem osa mäestikust on kaetud metsaga. Valdavad puud on kuusk ja nulg, kohati kasvavad seal ka tamm ja harilik pöök. Selle territooriumile jäävad mitmed vanad kaevanduslinnad nagu Gelnica, Rudňany ja Smolník. Seal on kaevandatud kulda, hõbedat, vaske, elavhõbedat ja rauda.

Asend

Voloveci mäestiku piiride ääres on järgmised geograafilised piirkonnad:

• kirdes – Čierna hora
• läänes – Stolica mäestik ja Revúca kõrgustik
• põhjas – Hornádi nõgu
• loodes – Spiši-Gemeri karst
• lõunas ja kagus – Košice nõgu
• lõunas – Slovaki karst ja Rožňava nõgu

Välislingid

• Infot piirkonna kohta; fotod (tšehhi keeles)