Košice nõgu
Košice nõgu (slovaki Košická kotlina) on maastikuregioon Slovakkia idaosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi ka Lučeni-Košice alangust. Selle regiooni kõrgemad tipud on Diaľna (384 m) ja Červený grúnik (305 m).
Nõos asuvad Košicei ja Prešovi linnad. Suuremad jõed on Bodva, Hornád, Torysa ja Ida jõgi. Seal kasvavad valdavalt lehtmetsad, kus levinumad puud on kased, tammed, pöögid ja valgepöögid. Nõgu on põhja-lõunasihiline ala, kus tasandikud vahelduvad künklikumate aladega.
Nõgu jaotatakse geograafiliselt kolmeks piirkonnaks. Košicest edelas eristatakse Košice orgu (Hornádi jõe ääres asub selle madalaim koht – 160 m). See piirkond ei ole eriti tiheda asustusega, ent see on intensiivpõllunduse ja suurte tööstusettevõtete ala, kus puutumata loodust on säilinud üksnes Períni kalatiikide juures. Sellele piirkonnale on omased ka suured liiklustrassid – raudteed ja maanteed. Medzevi küngastiku madalaim koht ulatub 200 meetrit üle merepinna. See piirkond on kergelt lainjas kuhjunud setete piirkond. Erandlik piirkond asub Jasovi ja Moldava nad Bodvou vahel, kus õhuke setete kiht katab triiase Wettersteini lubjakive. Sellele alale on omased karstinähtused; sealt on avastatud üle 50 koopa. Nende seas on ka kõige kauem külastajatele avatud olnud Slovakkia koobas – Jasovi koobas. Piirkonna idapoolsed alad on metsased, läänes on põllumajanduslikud piirkonnad. Küngastiku põhjapoolses osas asub mitu suurte koobastikega seotud ponoori. Nõo ida- ja põhjapoolne osa kannab nime Torysi küngastik. Selle madalaim koht ulatub 160 meetrit üle merepinna. Piirkond on keskmise asustustihedusega ja põllumajanduslik ala. Sinna jääb ka Herľany geiser, mis 1870. aastal purskas vett 112 meetri kõrgusele ja on üks kaheksast külma veega geisrist maailmas.[1]
Václav Král eristab Košice nõgu laiemalt, arvates selle osaks ka Bodva küngastiku idapoolsed alad.[2]
Asend[muuda | muuda lähteteksti]
Košice nõgu piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:
- põhjas Čierna hora, Šariša kõrgustiku, Spiši-Šariša keskmäestiku ja Beskiidide eelmäestikuga,
- läänes Voloveci mäestiku ja Slovaki karsti,
- idas Slanské kõrgustiku,
- lõunas Ungariga.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Geyser in Herlany, UNESCO
- ↑ Václav Král. Fyzická geografie Evropy, Academia 1999
- ↑ KOČICKÝ, Dušan; IVANIČ, Boris. Geomorfologické členenie Slovenska [online]. geology.sk, 2011,