Slovaki karst

Slovaki karstimäestik (slovaki Slovenský kras) on mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi ka Slovaki maagimäestikust. Selle regiooni kõrgeim tipp on Matesova kalju (925 m). Mäestiku aladel asub Slovaki karsti rahvuspark.^[1]

Aastast 1995 on see koos Aggteleki karsti koobastega UNESCO maailmapärandi nimistus.^[2]

Selle territooriumil eristatakse mitmeid alampiirkondi. Selle loodepiirkonnas asub Jelšava karst (kõrgeim koht Slovenská kalju (622 meetrit), lõunaosa asub 230 meetrit üle merepinna), edelaosas asub Turňa nõgu (umbkaudu 180 meetrit üle merepinna), kus asuvad arvukad karstiallikad. Enamik neist on seotud läbiuuritud koopasüsteemidega, ent nõo põhjaosas asub 20 karstiallikat, mis on seotud tundmatute koopasüsteemidega.^[3]

Mäestiku lääneosas asub Koniarska planina (kõrgeim koht Veternik (610 meetrit), lõunaosa asub 210 meetrit üle merepinna), loodeosas Plešivská planina (kõrgeim koht Bučina (810 meetrit), lõunaosa asub 210 meetrit üle merepinna). Mäestiku keskosa moodustab Silická planina (kõrgeim koht piirkonna põhjaosas (610 meetrit, lääneosa asub 210 meetrit üle merepinna). Idaosas asub Zádielska planina (kõrgeim koht Grečov vrch (891 meetrit), lõunaosa asub 180 meetrit üle merepinna), kaguosas Jasovská planina (kõrgeim koht Vysoká (706 meetrit), lõunaosa asub 190 meetrit üle merepinna). Selles piirkonnas asub Jasovi koobas.

Ungari piiril asub Dolný vrch (kõrgeim koht Pavlovský vrch (611 meetrit), idaosa asub 190 meetrit üle merepinna). Teisel pool Ungari piiri jätkub see Alsó-hegy mäestikuna. Selles piirkonnas esineb ohtralt karri ja karstilehtreid, langatuslehtreid ja koopaid, mis on moodustunud Triiase lubjakividesse.^[4] Mäestiku kõrgeima osa moodustab selle põhjaosas asuv Horný vrch (kõrgeim koht mäestiku kõrgeim tipp Matesova kalju (925 meetrit), edelaosa asub 210 meetrit üle merepinna). Seal on selge kõrgusvööndilisus, kõrgemas osas on mägiaasad, allpool lehtmetsad, kõige alumises osas aga metsastepp.^[5] Ka seal esineb palju maapealseid karstivorme, sealhulgas karri ja karstilehtreid.

Mäestik on valdavalt kaetud lehtmetsadega, kus kasvavad tammed, pärnad ja pöögid. Piirkonnas on avastatud ligi 1300 karstikoobast. Tuntumad neist on Domica, Gombaseki koobas, Ochtinská aragoniidikoobas ja Krásna Hôrka koobas. Mäestikus elutsevad stepi-tuuletallaja, madukotkas ja kääpakotkas.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Revúca kõrgustik piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:

loodes Revúca kõrgustiku;
põhjas Rožňava nõo ja Voloveci mäestiku;
lõunas Lõuna-Slovaki nõo ja
idas Košice nõoga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ KOČICKÝ, Dušan; IVANIČ, Boris. Geomorfologické členenie Slovenska [online]. geology.sk, 2011,
↑ Maailmapärand, Tänapäev 2013, lk. 456.
↑ Luděk Vlk et al. (2001). Dolný vrch. SMOPaJ, Liptovský Mikuláš
↑ ozef Jakál (1975): Kras Silickej planiny. Vydavateľstvo Osveta, n. p. Martin, pre Múzeum slovenského krasu v Liptovskom Mikuláši; lk. 37-70
↑ Emil Mazúr et al. (1971): Geografické práce, II, 1-2. Slovenský kras. Regionálna fyzickogeografická analýza. Kabinet pre výskum krajiny pri Katedre geografie PdF v Prešove Univerzity P.J.Šafárika. SPN Bratislava; lk. 98-104

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Infot piirkonna kohta; fotod (tšehhi keeles)

[1] KOČICKÝ, Dušan; IVANIČ, Boris. Geomorfologické členenie Slovenska [online]. geology.sk, 2011,

[2] Maailmapärand, Tänapäev 2013, lk. 456.

[3] Luděk Vlk et al. (2001). Dolný vrch. SMOPaJ, Liptovský Mikuláš

[4] zef Jakál (1975): Kras Silickej planiny. Vydavateľstvo Osveta, n. p. Martin, pre Múzeum slovenského krasu v Liptovskom Mikuláši; lk. 37-70

[5] Emil Mazúr et al. (1971): Geografické práce, II, 1-2. Slovenský kras. Regionálna fyzickogeografická analýza. Kabinet pre výskum krajiny pri Katedre geografie PdF v Prešove Univerzity P.J.Šafárika. SPN Bratislava; lk. 98-104

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]