Villem Rooda

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Villu Rooda)

Villem Rooda (ka Villu Rooda või Willy Rooda või Vladimir Rodin; sündinud 6. aprillil 1937 Kandlas) on eesti publitsist, elukutselt traktorist.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Villem Rooda sündis 6. aprillil 1937 Saaremaal Kärla vallas Kandla külas. Tema isa Chistian-Louis Rooda oli Hollandi kuningliku mereväe rannakaitse ohvitser, ema oli Kärla arstipunkti arst. 1944–51 õppis Rooda Kandla 7-klassilises koolis. Tema edasise haridustee kohta on vastukäivad andmed. Enda seletuse järgi õppis ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumis, mille olla lõpetanud 1959. aastal, kuid 2. aprillil 1971 Vaeküla Tehnikumi õigusjärglase Tihemetsa Sovhoostehnikumi õppeosakonna juhataja saadetud kirjas Rooda tööandjale kinnitatakse, et Rooda pole kunagi Vaeküla tehnikumis õppinud. [1]

1950–52 töötas Rooda Saare Maaparanduse jaama traktoristi abina, 1953–55 oli ta Pärnu-Jaagupi Pärnu-Jaagupi Maaparanduse jaama traktorist, 1955–59 Eesti NSV Ehitusmaterjalide Ministeeriumi Kaarma dolomiidikarjääri juhataja.[1] 31. märtsil 1959 karistas Kingissepa rajooni rahvakohus teda kaheaastase vabadusekaotusega NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947 seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonna vara riisumise eest" alusel. Olles Kaarma dolomiidikarjääri juhataja vormistas ta väidetavalt fiktiivseid töökäske, mille alusel omastas ta 5092,24 rubla riigi raha. Rooda lahkus tollasest Kingissepast (praegune Kuressaare) 20. detsembril 1958 ja hoidis kõrvale kohtuprotsessist.[2] Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 3. detsembrist 1959 vabastati ta karistuse kandmisest ja saadeti Kingissepa kohaliku majanduse kombinaadi kollektiivi valve alla.[3] Alates 1960. aastast oli ta "Eesti Põllumajandustehnika" Pärnu rajoonikoondise traktorist-masinist [1], 1980. aastatel sama koondise varustaja[4], oli seal ametis kuni rajoonikoondiste likvideerimiseni 1990ndatel.

Poliitiline tegevus Eesti taasiseseisvumisel[muuda | muuda lähteteksti]

Hiljemalt 1980. aastate algusest lävis Rooda tihedalt Eesti dissidentidega, kes tema abil toimetasid Eestis illegaalseslt välja antud trükiseid ja kirju Läände. Lagle Parek on selle kohta öelnud:

„Ja muidugi oli ka üks kanal, mis viis läände, Rootsi ja ka Julgeolekusse. See oli Villu Rooda kanal. Siin ongi need probleemid, mis seisavad iga dissidendi ees. Me saime aru, et Villu Rooda kanal on kahtlaselt hea. Ma mäletan, kuidas me arutasime Enn Tartoga, et läbi-lõhki kahtlane asi. Kuid informatsioon läks nii kiiresti läände! Olgugi, et kanal oli kahtlane, aga ta töötas hiilgavalt selleks, milleks meil teda vaja oli. Siis me otsustasime, et mitte midagi pole teha, riskime. Kui jääme vahele, siis jääme. Mina olin kontaktisik Roodaga. [...] Aga oli see Villu Rooda liin, mis pärast põletas ja kus Julgeolek söötis ette. Me kontrollisime: saatsin ära – Ants Kippar helistab, loeb ette. Aga tegelikult oli tal käes vaid koopia, originaal oli Julgeolekus.“
[5]

Rooda osales 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis toimunud meeleavaldusel, kus esimest korda räägiti avalikult 48 aastat varem sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktist. Ta pidas seal ka lühikese kõne, öeldes:

„Kaasmaalased! On olemas vana hea tõde, et nii kaua, kui sa oled elus, nii kaua võid sa endas kõike muuta. Me oleme elus! Et eestirahvas on elus, seda näeme me siin praegu, Hirvepargis. Järelikult me võime kõike muuta. Soovin selleks teile kõigile palju jõudu ja tahtmist.“
[viide?]

Temast sai üks peale meeleavalduse lõppu loodud Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) kaheksast grupiga liitunust.[6][7] Viktor Niitsoo on selle kohta hiljem rääkinud:

„Segastel asjaoludel sai grupi liikmeks ka Villu Rooda, keda oli juba pikemat aega kahtlustatud koostöös KGB-ga. Hiljem leidsid need kahtlustused täielikku kinnitust.“
[8]

16. oktoobril 1987 saatis Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee MRP-AEG kohta märgukirja kompartei linna- ja rajoonikomiteedele. Seal märgiti ära 11 isiku nimed, kelle suhtes tuli olla eriliselt ettevaatlik. Nende hulgas oli ka Villem Rooda.[9]

1988. aasta augustis osales Rooda Pilistveres esimese Nõukogude okupatsiooni jooksul loodud mittekommunistliku erakonna – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamisel.[viide?]

Publitsistlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aastal võttis Rooda ajalehes Sakala oma nime all sõna kavandatava paisjärve loomise vastu ja nimetas end seal tõenäoliselt esimest korda endiseks endiseks sõjaväeluurajaks.[10]

End NSV Liidu Luurepeavalitsuse (GRU) erukindraliks nimetava Vladimir Rodini artiklid on ilmunud venekeelses ajakirjanduses 2000. aastate algusest. Algul peamiselt ajalehes Den za Dnjom ja aastast 2004 ajalehes Vesti Nedeli ilmunud artiklid käsitlesid Teise maailmasõja ajalugu, samuti muid sõjaajalugu puudutavaid ja välispoliitilisi teemasid. Ta on kajastanud 1939.-1940. aasta sündmusi Eestis ja Eesti sõjaaegset ajalugu, muu hulgas Sinimägede lahingut 1944. aasta suvel.

Tema artiklid sisaldavad mitmeid Nõukogude luurematerjale ja Stalinile tehtud ettekandeid, mida mujal kuskil pole avaldatud ega ole saadud neile kinnitust.[viide?]

Rooda artiklitele on viidanud mitmed Eesti ajaloolased.[10] Mart Laar on teda oma raamatus "Sinimäed 1944" viidanud kaheksal korral.

Alates 2014. aastast on ta esinenud kui tunnustatud luureanalüütik ja GRU erukindral Venemaa rahastatavas portaalis Sputnik. Rooda tegevusele ja taustale juhtis 9. novembril 2017 Eesti Päevaleht avaldatud artiklis tähelepanu Mihkel Tamm.[11] Mihkel Tammele antud intervjuus tunnistas Rooda üles oma tegevuse Vladimir Rodini nime all.[12] Lisaks sõjaajaloo teemadele on ta käsitlenud ka mitmesuguseid päevapoliitisi teemasid.[10] Tema artikleid ajalehes Vesti Nedeli ja portaalis Sputnik on toimetanud poliitik Yana Toomi eksabikaasa Aleksei Toom, kes on Eesti NSV KGB 1. osakonna (välisluure) ülema Paul (Pavel) Toomi poeg.

Kirjutised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vladimir Rodin. Estonskije istoritsheskije mifõ. // Vesti Nedeli, 13. mai 2005. Lk 14; Vladimir Rodin. Vtoruju mirovuju voinu Stalin stshital proigrannoi. // Vesti Nedeli, 6. mai 2005. Lk 11.
  • Vladimir Rodin. Na võssotahh Sinimjae: kak bõlo na samom dele. // Vesti Nedeli, 4. veebruar 2005. Lk 12–13.
  • Vladimir Rodin. V tseljah povõshenija bezopasnosti. // Vesti Nedeli, 21. jaanuar 2005. Lk 13.
  • Vladimir Rodin. Tshorno-belaja istorija. // Vesti Nedeli, 5. november 2004. Lk 17. (Järjed: 12. november, lk 26; 19. november, lk 26; 26. november, lk 22–23; 3. detsember, lk 22–23)
  • Vladimir Rodin. Vzrõvov na bortu "Estonii" ne bõlo. // Vesti Nedeli, 1. oktoober 2004. Lk 16.
  • Vladimir Rodin. Afganistan. // Den za Dnjom, 15. veebruar 2002. Lk 16–18.
  • Vladimir Rodin. Kantsler bez pjedestala . // Den za Dnjom, 19. juuni 1998. Lk 6–7.
  • Vladimir Rodin. Srok ultimatuma al-Kaidõ istek. // Vesti Nedeli, 16. juuli 2004. Lk 12–13.
  • Vladimir Rodin. Raskol islama sulit miru terroristitsheskuju voinu. // Vesti Nedeli, 22. juuli 2005. Lk 11. (Järg 29. juuli, lk 12–13)
  • Vladimir Rodin. Krizis islama mozhet porodit novõhh monstrov. // Vesti Nedeli, 24. detsember 2004. Lk 12–13.
  • Vladimir Rodin. Pogonja za superoruzhijem. // Vesti Nedeli, 25. juuni 2004. Lk 13. (Järg 2. juuli, lk 13)
  • Vladimir Rodin. Ofitserõ Irakskoi armii hotjat znat, kto otpravil ihh na smert. // Vesti Nedeli, 14. mai 2004. Lk 10–11.
  • Vladimir Rodin. Novoje pokolenije terroristov. // Vesti Nedeli, 16. aprill 2004, Lk 10–11.
  • Vladimir Rodin. Al-Kaida võstrojena po tipu sovetskihh "zasekretshennõhh brigad". // Den za Dnjom, 30. jaanuar 2004. Lk 18–19.
  • Vladimir Rodin. Afganistan, Irak – tshto dalshe? ; Maffia pljuss islanskii terror. // Den za Dnjom, 25. juuli 2003. Lk 10. (Järg 1. august, lk. 17)
  • Vladimir Rodin. Nastuplenije na islam. // Den za Dnjom, 16. mai 2003. Lk 18–19.
  • Vladimir Rodin. Krovavõje oshibki Saddama. // Den za Dnjom, 11. aprill 2003. Lk 18–19.
  • Vladimir Rodin. Ubit Saddama. // Den za Dnjom, 28. märts 2003. Lk 4.
  • Vladimir Rodin. Pjat dnei na pobedu. // Den za Dnjom, 14. veebruar 2003. Lk 20–21.
  • Vladimir Rodin. Legendõ Bagdada. // Den za Dnjom, 8. november 2002. Lk 7, 20–21. (Järg 15. november, lk 5, 20–21)
  • Vladimir Rodin. Tshjornõi sentjabr. // Den za Dnjom, 11. oktoober 2002. Lk 22–23.
  • Vladimir Rodin. Monstr, kotorogo mõ vospitali. // Den za Dnjom, 22. märts 2002. Lk 5, 16–17.
  • Vladimir Rodin. Afganistan. // Den za Dnjom, 15. veebruar 2002. Lk 16–18.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Eesti Põllumajandustehnika" Pärnu rajoonikoondis. Rooda, Villem Kristjan-Lui isiklik toimik. RA, EAA.V-461.2k.26a
  2. Kingissepa Rajooni Prokuratuur. Järelvalvetoimik N-78-u. Rooda, Villem Chistjan-Lui p. RA, SAMA.378.2.65
  3. Kingissepa Rajooni TSN TK andmed Heimar Mihkli p. Põld, Olev Arnoldi p. Pitk, Kalev Ado p. Koolmeister, Harman Sinaida p. Vask, Lenhard Aaslaid ja Villema Rooda kohta. RA, SAMA.347.4.26, l 18–19
  4. Hirvepark 1987. 20 aastat kodanikualgatusest, mis muutis Eesti lähiajalugu. (Tallinn: MTÜ Kultuuriselts Hirvepark, 2007). Lk 262.
  5. Hirvepark 1987. Lk 252.
  6. Hirvepark 1987. Lk 35, 217
  7. Tiit Madisson. Minu võitlus. (Tallinn: Nõmme Raadio Toimetised, 2014). Lk 96, 111.
  8. Viktor Niitsoo. Müürimurdjad. MRP-AEG ja ERSP lugu. (Tallinn: Viktor Niitsoo, 2002). Lk 18.
  9. Hirvepark 1987. Lk 45.
  10. 10,0 10,1 10,2 Sputnik kasutab eksperdina KGB-ga koostöös kahtlustatud Eesti traktoristi err.ee, 9. november 2017.
  11. Sputnik kasutab eksperdina KGB-ga koostöös kahtlustatud Eesti traktoristi, kes on endale kokku luisanud fantastilise renomee epl.delfi.ee, 9. november 2017.
  12. Villem Rooda: üks inimene, kes kirjutab Sputnikus, on vaja nüüd maatasa teha epl.delfi.ee, 9. november 2017.