Vikipeedia arutelu:Autoriõigused

(Leon, kui Sa ei lõpeta mahakirjutamist, siis ma blokeerin Sinu juurdepääsu Vikipeediale.) Pilte kopite küll. Võib ka teksti kopida, samadel tingimustel, muide.

aga me peaks siia ikka midagi panema, siiamaani "alusetult" suletute pärast.--Leon 00:47, 13 Sep 2004 (UTC)

Sul on õigus, et me peame siia midagi panema. Panin siia teksti inglise Vikipeediast, mis tuleb tõlkida ja kohandada.

Sul on õigus ka selles, et Sa pole ainuke, kes autoriõiguste suhtes hoolimatu on. Me peame asja rangemalt käsile võtma. Andres 07:28, 13 Sep 2004 (UTC)

Fair Use

Juhin tähelepanu, et eesti autoriõigusseadus ei luba fair-use' kommertskasutuseks mida GFDL aga ei välista.--Boy 20. september 2005, kell 19.44 (UTC)

Vikipeedia serverid asuvad Floridas, seega järgime sealseid seadusi. Peep 20. september 2005, kell 19.48 (UTC)

Keeruline... tugimasinad on Pariisis, Söulis ja veel kusagil... --Ker 20. september 2005, kell 19.53 (UTC)

Leidsin selle koha üles - en:Wikipedia:Copyright_FAQ#Wikipedia and fair use. Ainult andmebaasiserverid, ehk siis need, kus on sisu, asuvad Floridas - ülejäänud on tugiserverid. Peep 20. september 2005, kell 20.02 (UTC)

Ausaltöeldes pole ma kindel, kas see kus serverid asuvad on oluline. Niipalju kui mina aru saan on Eesti AÕS-iga kaitstud suvaline eestis avaldatud teos, mida internetisait kindlasti on. Jah, ka mulle tundub see kuidagi imelik. Tegelikult tuleks see välja uurida kas internetis avaldatud materjali loetakse automaatselt Eestis avaldatuks.--Boy 20. september 2005, kell 22.30 (UTC)

Arvan, et Vikipeedia on avaldatud USA-s. See on umbes sama, nagu meie raamat või plaat antaks USA-s välja. Andres 21. september 2005, kell 02.39 (UTC)

Minu intuitsioon või terve mõistus ütleb, et USA-s tehtud ja avaldatud pildiga võime teha kõike seda, mida inglise vikis tehakse. Meie seadused ei saa USA autorite suhtes olla rangemad kui USA omad. Eesti (Euroopa Liidu) autoriõigustest hakkame rääkima alles siis, kui asi üldse puudutab Eestit (Euroopa Liitu). Andres 21. september 2005, kell 02.44 (UTC)

Nõus Andresega et kui pilt USA-s tehtud ja see on vabaks levitamiseks antud siis arvatavasti ei tohiks Eestis ka keegi ütlema tulla, kuigi teisalt kas Vikipeedia on Eesti veebisait? Vikipeedia on vaid osa Wikipediast, mis on minu arusaamist mööda USA veebisait, eestikeelne vikipeedia on vaid lihtsalt selle eestikeelne osa ja Eestiga on tal vaid niipalju seost et enamus kirjutajaid on Eestist pärit. (tõlgendus siit, mille järgi Vikipeedia on vaid Wikimedia Foundation Inc-i projekt) ... üldse on huvitav siin see lähenemine et keel määrab riigi ja seadusandluse. --TarmoK 21. september 2005, kell 08.35 (UTC)

Inglise vikis kasutatakse paljusid pilte "õiglase kasutuse" (fair use) põhimõttel. Neid pilte ei saa seetõttu Commonsisse panna, kuid neid saab siiski kasutada. Kui ingliskeelses artiklis selline kasutamine on õigustatud, siis on see õigustatud ka eestikeelses analoogilise sisuga artiklis. Seetõttu võib inglise vikist laadida ka selliseid pilte, mida Commonsisse ei saa panna.

vahemärkusena sellele: inglise vikis on ka "reeglid" kuidas selliseid pilte võib kasutada: en:Wikipedia:Fair use#Justification for fair use, nii et kui kellegil on soov selliseid pilte kasutada siis peaks ka neid järgima ja selgelt viitama sellele aluseks on ameerikamaa arusaam --TarmoK 21. september 2005, kell 10.12 (UTC)

Teistsugune olukord tekib siis, kui jutt on Euroopa, sealhulgas Eesti autorite piltidest. Millised seadused kohalduvad näiteks Eesti autorite materjali kasutamisel USA-s (praegu me ju kasutame kõike USA-s), seda tuleb uurida ja sellele me pole vastust saanud. Aga tegelikult ei ole asi ainult selles. Me tahame, et Vikipeediat oleks võimalik ka Eestis avaldada (?), seetõttu peame järgima ka Eesti seadusi. Kui me seda ei tee, siis jääb muidugi võimalus avaldamiseks USA-s. Andres 21. september 2005, kell 09.14 (UTC)

Avaldada võiks võimalus jääda, kuid siis lihtsalt neid pilte, mida Eesti autoriõiguse seaduse järgi pole lubatud kasutada, tuleb välja jätta. Kuid minu arust oli autoriõiguses seaduses ka midagi sellist, et Eesti autoriõigus kaitseb ainult neid teoseid, mis on esmakordselt Eestis välja antud. Peep 22. september 2005, kell 09.55 (UTC)

lihtsalt arutelu jätkuks: millega defineerida "Euroopa autor", "Eesti autor"? Eesti kodanik? aga mis siis kui ta on USA-s teinud ja avaldanud pildi (ja veel lisaks elab seal)? Või USA kodanik Eestis? igatahes on see asi hämar, minu arust on meil kaks varianti, kas oodata selgust asjadesse ja seni mitte kahtlasi pilte juurde tekitada, või jätkata "hea usu" vaimus et ehk on lubatud ja kui hiljem selgub et ei siis vaid öelda "vabandust, me ei teadnud" --TarmoK 21. september 2005, kell 10.12 (UTC)

Eesti autoriõiguse seadus defineerib ära, millal on töö kaitstud selle seadusega. Online Riigi Teatajast saab seda seadust lugeda. Peep 22. september 2005, kell 09.55 (UTC)

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918060 §3 defineerib "Eesti autori". Peep 22. september 2005, kell 10.03 (UTC)

Aitäh ... enamus pilte ei kuulu eesti seadusandluse alla siis, minu, kui võhiku, tõlgendus :o) --TarmoK 22. september 2005, kell 14.26 (UTC)

Pakun välja just risti vastupidist. Enamik pilte kuuluvad eesti seadusandluse alla kuna üsna kindlalt on eestil mingi AÕ välisleping USAga. Ma tegelt küsisin seda asja veel kultuuriministeeriumist, et millistest seadustest peame lähtuma (a) kui server on USAs ja (b) kui eesti seadused mingile teosele oleksid karmimad kui USA seadused aga see kultuuriministeeriumi tegelane enam ei/veel pole vastanud. Kindel on see, et Eesti autorite teosed on eesti AÕSi põhjal kaitstud ka USA serverites ja ma kaldun arvama, et kui Eesti seadus sätestab fair-use kommertskasutuse keelu, siis eesti autorite teoseid ei tohi kommertsiks isegi usas fair-use alusel kasutada.--Boy 29. september 2005, kell 23.07 (UTC)

nihutan teksti rohkem vasemale

Boy milliseid pilte pead silmas? Siinsete kaastööliste pilte või teistest vikidest siia kopeeritud pilte? (Ise olen(olin) arvamsuel et siin on enamus pilte mujalt kopeeritud) Siinsete kaastööliste pildid kuuluvad Eesti autoriõiguse alla kui kaastööline on eesti kodanik jne, nii nagu kirjutadki, kuid kui pilt on mujalt võetud siis ei ole Eesti seadustel siin midagi öelda, nii kaua kui neid kasutatakse siin Vikipeedias elektrooniliselt (Vikipeedia haldaja on USAs). Siinsel Vikipeedial ei ole ju mingit seost Eestiga (välja arvatud et paljud kaastöölised on Eestiga seotud) Erinev jutt on kui neid pilte tahetakse näitaks trükkida mingis Eesti väljaandes jne. --TarmoK 30. september 2005, kell 09.13 (UTC)

Arvan, et kui on tegu puhtalt USA asjadega, siis võime järgida inglise viki praktikat. Kui Euroopa on asjasse segatud, siis võib järgida saksa viki praktikat (Saksamaal on kõige rangemad autoriõiguseseadused). Kui on tegu Eestisse puutuva materjaliga, siis kasutame ainult vaieldamatult lubatavat materjali. Muidugi oleks hea selgust saada, aga millal see ükskord tuleb? Andres 21. september 2005, kell 11.06 (UTC)

Kirjutasin uuesti kultuuriministeeriumisse ja küsisin mismoodi internetis avaldatud materjalide avaldamist käsitletakse ning ka seda, millistest autoriõigustest lähtuda, kui Eesti seadused kehtestavad materjalile rangemad kasutusreeglid kui asukohamaa omad. Kiri igaljuhul saadi kätte, vastatud veel pole. Annan teada kui midagi selgub. Ilmselt siis leheküljel Kasutaja:Boy/Autorikaitse--Boy 21. september 2005, kell 16.00 (UTC)

Muide küsiks ikkagi, kuidas sa üldse saad kindlaks teha internetis leiduva pildi algse asukohamaa?? - Ahsoous 29. september 2005, kell 22.00 (UTC)

Mõtlesin isegi sellele probleemile. Ma arvan, et serverite asukoht ehk siis füüsiline asukoht "internetis" pole oluline. Seda seepärast, et serveri sisu ja ka pildi saab füüsiliselt tõsta suvalisse kohta täiesti olematu vaevaga ja nii et kasutaja ei saa sellest arugi. Põhimõtteliselt võib mingi süsteemi arhitektuur olla selline, et pilt asubki mitmel maal korraga (nt. klasterdatud serverid). Pigem arvan, et selles kontekstis saame asukohamaana käsitleda content-i haldava organisatsiooni, ehk antud kontekstis Wikimedia Foundationi asukohamaad ehk siis USAd. Kui nüüd edasi filosofeerida ja mõelda rahvusvaheliste organisatsioonide peale, siis ilmselt seda maad, kus asub selle peakorter ;-)

just nii mõistan (+ oma kogemused) ka mina seda. Internet on ju vaid vahend materjalile ligi pääsemiseks. Samamoodi võib ju lehekioskist osta Prantsuse ajakirja, selle autoriõigused püsivad väljaandjal --TarmoK 30. september 2005, kell 10.22 (UTC)

Omaette küsimus on avaldamisega. Nt. kas internetis avaldamine tähendab automaatset avaldamist kõigis maailma riikidest kus Internet olemas on? --Boy 29. september 2005, kell 23.07 (UTC)

satelliitside ajastul pole sellist kohta kus internetti pole enam olemaski... - Ahsoous 30. september 2005, kell 09.38 (UTC)

:o) mida tähendab avaldamine? mida tähendaks Interneti ühendus on olemas? Arvan et siin peaks olema samasugune lähenemine kui muu materjaliga, kui avaldaja määratud riigiga on kasutaja soovija riigil kokkulepped siis kehtivad need avaldaja riigi seadused, kuid kui neid ei ole siis võib kasutaja teha mida ta tahab, siis oma riigis. Võtame näiteks kas või selle Prantsuse ajakirja, kas ma võin Eestis levitada sealt kopeeritud pilte? :o) ... Kuna Vikipeedia on USA-s siis peame järgima sealseid seadusi (siis selles osas mis puudutab Vikipeedias kasutamist). See tähendab Vikipeedias juba olevaid materjale, Vikipeediasse lisamisel peaksime vaatama allika valdaja riigi autoriõigusi.

  Et siis kui kusagilt teisest vikist saab ka siia eestikeelsesse vikipeediasse kopeeritud siis peaks üle kontrollima kas seal märgitud allikas lubab seda pilti nii kasutada kui teises vikis on mainitud, teine viki on antud juhul vaid vahendaja mitte allikas.

ja üldiselt (olen seda vist ennegi maininud) oleks minu arust parem võtta lähenemine et kui ei ole kasutusõigused selged, siis ei või kasutada. (ei oleks ju mitte kõikse meeldivam kui Vikipeedia satuks meediasse autoriõiguste probleemidega) --TarmoK 30. september 2005, kell 10.22 (UTC)

Selle arutelu siin võiks viia Vikipeedia arutelu:Autoriõigused ja Vikipeedia:Autoriõigused all kirjutada fair use'ist (kokkuvõte: fair use on siiski lubatud, kuid sellega on hämarad lood :P). Peep 22. september 2005, kell 09.55 (UTC)

Kas eestikeelsetel Vikipeedia lehtedel kasutatakse, siis ikkagi en.viki praktikat (kus fair use on lubatud) või de.viki praktikat (kus fair use ei ole lubatud)? --WikedKentaur 21. jaanuar 2006, kell 12.40 (UTC)

Faktiliselt järgitakse saksa viki praktikat, kuid mingit "ametlikku" kokkulepet ei ole. Andres 21. jaanuar 2006, kell 12.45 (UTC)

Mina isiklikult arvan, et kui on tegu USA allikaga, siis võib lähtuda USA autoriõiguspraktikast. Andres 21. jaanuar 2006, kell 12.48 (UTC)

Pooldan fair use mittelubamise jätkamist. Pigem propageerida vaba-litsentsi alla avaldatud materjali, kui teha reklaami äri ettevõtetele ebamäärastel tingimustel kasutatavate pisipiltidega. --WikedKentaur 4. märts 2006, kell 09.13 (UTC)

Mida sa loed USA päritolu piltideks? Kas kõiki en.vikis avaldatud fair use pilte? --WikedKentaur 4. märts 2006, kell 09.13 (UTC)

Pean silmas eelkõige pilte, mis on tehtud

USA-s USA kodanike poolt. Andres 4. märts 2006, kell 09.27 (UTC)

---

järgnev tekst Kasutaja arutelu:Piret alt. Umbes taoliselt tuleks ka siinses artiklis sõnastada. --WikedKentaur 25. aprill 2006, kell 17.55 (UTC)

Palun tutvu Vikipeedia reeglite ja põhimõtetega. Jälgi, et pealkiri kajastaks artikli sisu. Vaata ka Mida Vikipeedia ei ole. Vikipeedia ei vahenda ega peegelda teiste võrgulehekülgede ega trükitud väljaannete materjali, vaid üksnes viitab neile vastavates artiklites. Ükski Vikipeedia artikkel ei tohi sisaldada mujalt kopeeritud tekste, pilte ega meediafaile, kui selleks pole saadud luba. --Metsavend 24. aprill 2006, kell 09.08 (UTC)

"Ei peegelda" tähendab ei 'reprodutseeri teise lehekülje sisu'. Erandina võib avaldada olulisi tekste, mis on vabalt kasutatavad (kui Vikipeediasse paigutamine ei anna neile lisaväärtust, paigutatakse nad vikitekstidesse). Samuti võib teiste lehekülgede sisu refereerida ja ümber jutustada. Andres 24. aprill 2006, kell 13.38 (UTC)

---

Fair use ettepanek

Kui näiteks on nii, et Eesti Vikis ei tohi kasutada fair use pilte, nagu Ühendriikides lubatud, siis neile, mis asuvad teistes Wikipeediates, saab viidata. -Mardus 10. august 2006, kell 17:52 (UTC)

Piltidele saab viidata nii või teisiti, ükskõik kas nad on teistes vikipeediates või kuskil mujal. Andres 10. august 2006, kell 18:03 (UTC)

vaidlustatud

praegusel kujul en.wiki tõlkimata versioon, mis ei tähenda et see automaatselt ning üks-ühele ka siin kehtiks. --WikedKentaur 5. veebruar 2008, kell 20:06 (UTC)

välja tõstetud

Eesti Vikipeediasse võib ülesse laadida enda tehtud artikliga sobivaid fotosid ja fotosid, mille autorilt on saadud selgesõnaline kirjalik luba nende vikipeedias avaldamiseks. Foto autoril on alati õigus nõuda oma foto eemaldamist Eesti Vikipeediast.

Millest see teine lause järeldub? --WikedKentaur 17. november 2009, kell 13:43 (UTC)

uustulnuka küsimus

Kui viki artiklitesse kopeerida pilte teistelt veebilehtedelt või raamatutest, siis seda tehtaks enamikel juhtudel seda artiklit illustreeriva eesmärgiga, seega peaks selline tegevus olema tõlgendatav kui „autori tsiteerimine motiveeritud mahus“ – see aga on autoriõiguse seaduse § 19 punktide 1 ja 2 alusel lubatav tegevus ning autori nõusolek pole nõutav. Ometigi, nagu ma arutletava artikli sisust loen: … Selle koopia panemine Eesti vikipeediasse ei ole lubatud ilma originaali autori loata. Kas ma saan seadusest valesti aru? 7. oktoober 2010, kell 16:30 (EEST)

Vikipeediasse laetavad pildid peavad olema vabalt kasutatavad ka väljaspool Vikipeediat (v.a teatud erijuhtudel). Terve pildi laadimine ei ole ka motiveeritud maht.--WooteleF 8. oktoober 2010, kell 11:02 (EEST)

Mõiste kopeerimine

Viimati lisatu teeb asja ainult segasemaks. Sisu ja faktid pole muidugi kaitstud, aga sõnastus on ikkagi.194.150.65.250 22. mai 2017, kell 19:51 (EEST)

Paragraafi lisamine tulenes artiklist Arutelu:Riigikogu väliskomisjon ja pole mõtet panna ainult ühte punkti (mõiste kopeerimine). Palun lisa veel selgitus kui arvad, et on vaja seadust paremini selgitada. --Tiia (arutelu) 22. mai 2017, kell 20:09 (EEST)

Mis tähendab "mõiste kopeerimine"? Teatmeteoses oleva mõiste definitsiooni sõnastuse autori õigused on kaitstud.194.150.65.250 22. mai 2017, kell 20:19 (EEST)

Autoriõiguse seadust ei kohaldata (AutÕS § 5) mõistetele. Kas peab seadusandjalt üle küsima? --Tiia (arutelu) 22. mai 2017, kell 20:29 (EEST)

Üle küsimisel pole mõtet, sest nad arvatavasti ei oska seda siin kõlbaval kujul tõlgendada. Selge on see, et nt sõnastike ja leksikonide sõnastus on kaitse all.194.150.65.250 22. mai 2017, kell 20:37 (EEST)

vt ka mõiste.194.150.65.250 22. mai 2017, kell 20:40 (EEST)

Minu meelest näiteks ei tähenda see sõnastus endiselt seda, et mõisteid võib üksühele suvalistest allikatest mahakopeerida. Üleküsimine on ilmselt parim idee. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. mai 2017, kell 21:58 (EEST)

Mina saan aru, et siiski võib sõnasõnalt. Aga ainult mõiste (viitega), mitte ülejäänud osa kui on selgitus. Kui ikka lehel on auroriõiguse märk ©, siis on parem ümbersõnastada. --Tiia (arutelu) 22. mai 2017, kell 20:44 (EEST)

Mina saan sellest punktist nii aru, et mingi mõiste moodustamisest ja kasutuselevõtust ei tulene õigust keelata teistel seda mõistet kasutada. Sel pole midagi pistmist definitsioonide sõnastusega. Ja muide, riigikogu komisjoni puhul pole tegu isegi mitte mõiste definitsiooniga, vaid komisjoni ülesannete kirjeldusega. Andres (arutelu) 23. mai 2017, kell 01:33 (EEST)

Mina saan nii aru, et kuna mõiste on mõtlemisüksus (mõte), siis ei ole seda üldse võimalik nö trükitehniliselt kopeerida. Kopeerida võib termini (sõna) või määratluse (lause). Kuna termin (sõna) ei kuulu kellelegi, siis selle kopeerimisega probleeme pole, määratlus (lause) kuulub aga alati kellelegi ning on seetõttu autorikaitse all. Vikipeedias kaob autorikaitse probleem, kui lause ümber sõnastada või panna täpne tsitaat jutumärkidesse. --Andrus Kallastu (arutelu) 24. mai 2017, kell 11:15 (EEST)

kindlasti pole mistahes teatmeteosest ühelauselise definitsiooni sõnasõnaline kopeerimine Vikipeediasse AÕ-ga vastuolus, sest ühe lause kopeerimine kindlasti ei ületa motiveeritud mahtu. Vt kasutaja:Oop selgitust: Eri:Diff/4616402. Kui juba kopeerida teatmeteosest kaks lauset, siis tõenäoliselt ka ei ületata motiveeritud mahtu, ent mina oma praktikas igaks juhuks pole nõnda teinud--Estopedist1 (arutelu) 25. mai 2017, kell 09:39 (EEST)

nii, et Miljon+ tegelased võiksid seda kopeerimisvõimalust julgelt kasutada--Estopedist1 (arutelu) 25. mai 2017, kell 10:56 (EEST)

Lause tsiteerimine ei pruugi olla autoriõiguse rikkumine, aga see, kas maht on motiveeritud, oleneb asjaoludest. Mõiste defineerimiseks ei ole tsiteerimine üldjuhul vajalik.

Probleem on siin eelkõige selles, et teistest teatmeteostest mahakirjutamine kahjustab Vikipeedia mainet. Andres (arutelu) 25. mai 2017, kell 13:39 (EEST)

mu meelest mitte ei kahjusta Vikipeedia mainet, vaid hoopis tõstab Vikipeedia usaldusväärsust--Estopedist1 (arutelu) 29. mai 2017, kell 09:45 (EEST)

Lühike selgitus "mõiste kopeerimise" ja "ühiskondliku omandi" asjus

0. Eks meil on teisi lehti ka, kus inimesed on Eriti Suures Koguses kamarajura ajanud, aga see siin pääseb kindlasti esimese 25 sekka, kui mitte esikümnesse. Niisiis, selgitan.

1. Alustuseks paar tsitaati Tiuksult: 1) "Kui riigile kuuluks autoriõigus, siis see oleks kindlasti ka veebilehel märgitud. Riiki peab üleval rahvas ja seega kultuur ja võim kuulub rahvale."; 2) "Mina kui kodanik saan aru, et mõisted ei kuulu kaitsmisele. Vähemalt siis kui lehel pole © või teist vastavat märki." (Arutelu:Riigikogu väliskomisjon, kirjaviis muutmata.)

2. Tõepoolest, mõisted ei kuulu Eesti AÕSi kohaselt autoriõiguse alla (ei ole autoriõiguse objektid), umbes samamoodi kui ideed, folkloor, uni ja pilved. Mõni asi lihtsalt on. (See ei tähenda, et nad mõnes teises riigis ei võiks kaitstud olla. Näiteks folkloor. Või pilved. Aristophanese "Pilvede" eestikeelne tõlge igatahes on.)

3. See, et autoriõigus mõisteid ei kaitse, ei tähenda, et see ei võiks kaitsta teatud sõnu või sõnakombinatsioone, nende seas ka mõistete konkreetseid määratlusi. Enamikku maailmas kasutusel olevaist mõistetest saab väljendada eri viisidel ja eri sõnadega, sh eri keeltes.

4. Enamasti on määratlused ehk definitsioonid osa suurematest tekstidest. Alati ei ole. Kui autoriõiguse seadus lubab võõraid teoseid motiveeritud mahus vabalt tsiteerida, siis on seda valdavalt tõlgendatud nii, et motiveeritud maht sõltub teose mahust. Kui sa tsiteerid kolm rida romaanist, siis see ei tekita üldjuhul probleeme; kolm rida haikust on kogu haiku ja seega vaba ei ole.

5. Siit võib järeldada, et kui mõiste definitsioon teatmeteoses (sõnaraamatus või entsüklopeedias) on osa pikemast artiklist, siis lubab AÕS seda vabalt tsiteerida, kuid mitte juhul, kui definitsioon ongi kogu artikkel. Artiklid või kirjed on suhteliselt iseseisvad tervikteosed, millest koosnevad suuremad koguteosed nagu teatmikud või andmebaasid. Seega on artikkel kui tervik kaitstud.

6. Seaduse tsiteerimine on vaba ükskõik millises mahus, kuna seesama AÕS nimetab seadusi otsesõnu autoriõiguse alla mittekuuluvate teoste hulgas. Seejuures tuleb silmas pidada, et autoriõigusega on kaitstud eelnõud ja kommentaarid; vaba on üksnes vastuvõetud seadus ise, ilma seletuskirjata. Kui jääb vastu võtmata, ei ole vaba. (Jätame siinkohal kõrvale lubatud erandid, nt õigusemõistmise, ilmselgelt alusetus lootuses, et vikipedistid kellegi üle kohut mõistma ei hakka.)

7. Kas autoriõigusega lubatud tsiteerimise toimepanek hulgakaupa ja suurel kiirusel (A. Rüütli parafraas) on Vikipeediale hea või halb, on vaieldav, nagu näeme ülal. Otseselt keelatud see tänini igatahes ei ole; kogukond võib selle hääletusega keelata, aga siiani pole keelanud. Julgen ennustada, et hääletus kukub läbi, aga ega kindlalt ei tea, sest vikipedistide apaatia on võimas jõud.

8. Et Andres ja Estopedist selles küsimuses kahel nõul on, teame kah juba ammu. Selle väljendamiseks polnuks vaja elektrone raisata. Kas te teadsite, et iga asjatult kulutatud elektroni tõttu sureb kuskil alternatiivuniversumis üks kassipoeg? See on üks kohutav universum, ärge sinna minge.

9. Seaduses antud autoriõiguse mitteobjektide loetelu pikem tsiteerimine suvalisi sõnu rõhutades juhendilehel Vikipeedia:Autoriõigused on mõttetu, kui ei selgitata, mida sellega öelda tahetakse. ("Mu sõber, su sõnad on hämarad; ma ei suuda mõista neid." - R. Tagore.) Vikipeedia üleüldises kontekstis on folkloori autoriõiguse puudumine märksa praktilisem teadmine kui mõistete oma, eriti kui tsiteerija mujal esinevais aruteludes ei erista mõistet definitsioonist.

10. Selle tsitaadi kommentaarita pruukimises väljendub nähtavasti sama kurb tõik, mis masstsiteerimiseski: oma sõnadega ümberjutustustamise õpetus koolis on juba aastakümneid kolinal läbi kukkunud. Mida selle parandamiseks teha tuleks, ei tea. Aga vikipedistidele võiks küll mingi suvelaagri korraldada, kus õpetataks leidma sünonüüme ja sõnanüüme, ümber ütlema ja sõnastama, rikastama enda sõnavara ja definitsioone analüüsima.

11. Naastes Tiuksu surematute sententside manu, võiks samahästi korraldada suvelaagri, kus selgitataks Eestis, meie lähiriikides ja Vikipeedia kodumaal, demokraatia kantsis Californias kehtiva autoriõiguse põhimõisteid ja -printsiipe. (Mitte, et keegi kuulaks, kui vikipedistidele midagi rääkida. Aga no unistada võib. "I have a dream." - M. L. King.)

12. Juba üsna pikka aega (ma täpset aastat ei mäleta, vaadake Vikipeediast järele) on Berni konventsiooni liikmesriigid lähtunud eeldusest, et autoril tekivad teosele õigused automaatselt loomise hetkel, ilma teost registreerimata. See romantilisest autorikontseptsioonist lähtuv reegel ei tähenda, et mingeid registreid ei peetaks (nt Eestiski peab saatma oma raamatu sundeksemplarid teatud raamatukogudesse - need nimetati küll mullu ümber, uut eufemismi ei mäleta, küsige Aadu Mustalt, kultuurikomisjon nägi sellega hirmsat vaeva), lihtsalt õigused ei sõltu neist registritest. See tähendab ka, et autoriõigused on kaitstud vaikimisi, rõhutama peaks hoopis neist loobumist (mis igas jurisdiktsioonis pole täies mahus isegi võimalik, nt Eestis on autori isiklikud õigused võõrandamatud).

13. Puust ja punaseks: vahet pole, kas on C rõnga sees, C ruudu sees või pole üldse mingit C-d. Kuni pole selgelt kirjas, et õigused kaitstud ei ole, seni on õigused kaitstud. (See lause oli Sulle, armas Tiuks.)

14. Kui C on väljaspool rõngast ja tema kõrval on teine C, vat siis võib juhtuda, et see tähendab CC-d ehk Creative Commonsi vabakasutuslitsentsi. Mida see omakorda tähendab, sõltub sellest, mis CC-le järgneb - tavaliselt on seal veel mingid numbrid ja tähed ning see on pikem jutt, lugege Creative Commonsi kodulehelt.

15. Kui C on rõnga sees ja tagurpidi või õigetpidi, aga maha tõmmatud, siis on pilt pisut segane, sest neid märke on kasutatud, tähistamaks eri litsentse või ka autori üleüldist põlgust autoriõiguse suhtes ja kavatsust teose kasutajaid mitte hageda. Loodetavasti on kuskil teose küljes pikem selgitus, mida see tähendama peab. Võite ju siin-seal pruukida, kuid arvestage, et kavatsused võivad muutuda ning neid ei pruugi jagada autori kirjastaja ega pärijad.

16. Kui te ei saa ka pärast eelnevat juttu aru, mis vahe on CC-l ja (C)-l, siis ärge tundke end alaväärsena, Riigikogu kantselei ja nende kodulehe tegijad ka ei saa. (Mul on selle tõenduseks kirjavahetus.) Te võite ju autoriõiguse teemal neile kirjutada, aga... (Mrs. Hudson: "I want to talk to your mother!" - Holmes: "You're welcome to try but she understands very little." - Moffat ja need teised, tsiteeritud mälu järgi.)

17. Apropoo, viide lehele Vikipeedia:Mittevaba sisu kriteeriumid on mõnevõrra eksitav, sest sinna kirjutatu ei kajasta eriti midagi. Kohe lehekülje päises on vaidlustusmärkus ja ehkki arutelulehel on muistse hääletuse jäljed, hakati minu mäletamist mööda kogu seda hääletust metatasandil mingitel teistel lehtedes arutama ja lõpuks loeti see üldjoontes tühiseks. (Eks seal olid ka sisuliselt arutuse all väga erilaadsed praktikad, millest mitte kõik ei oleks AÕSiga kooskõlas. Enamikku ei ole õnneks rakendatudki.) Kui keegi tahaks Vikipeedia:Autoriõigused korda teha, peaks seal ilmselt olema nii eesti viki tavade kirjeldus ja seaduse põhjalikum analüüs Vikipeedia vaatepunktist kui ka olukorra kirjeldus vikiprojektides üleüldse ning konkreetselt nendes vikides, kust meil sageli laenama kiputakse ning kus autoriõiguslik olukord on millegipoolest erinev, mistõttu meil siin võib arusaamatusi tekkida. Nõndasamuti tarvitseks selgitust, kuidas tohib tsiteerida ja atribueerida Vikipeediat ja siin avaldatud meediafaile. Aga seda tööd peab küll keegi teine tegema, sest minu kogemust mööda on sedalaadi töö täiesti tänamatu ja mahavisatud ning ainult süvendaks mu depressiooni, milles Vikipeedial on niigi tänuväärne ja aukartustäratav panus. --Oop (arutelu) 11. juuni 2017, kell 03:48 (EEST)

Aitäh püüdluse eest teemat lahti seletada. --Andrus Kallastu (arutelu) 11. juuni 2017, kell 10:48 (EEST)