Viki

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib veebisaidist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Viki (täpsustus).

Viki (havai keeles wiki, 'kiire') on veebisait, mis võimaldab selle külastajatel sisu lisada, kustutada ja muuta. Tihti ei ole nõutav eelnev kasutajaks registreerimine. Sõna viki võib tähistada ka vikisaidi loomiseks kasutatavat viki tarkvara ehk viki-mootorit.

Esimese viki tarkvara WikiWikiWeb-i loomist alustas Ward Cunningham 1994. aastal ning esimese vikisaidi avas ta 25. märtsil 1995.

Vikipeedia on viki, mille sisu on entsüklopeedilist laadi.

Osade vikide muutmiseks on vajalik kasutajaks registreerimine, kuid paljude jaoks mitte. Sageli luuakse wikisid spetsiaalse riistvara abil. Nii sünnibki internetikeskne võrgustik personaalseks kasutamiseks või üldisena süsteemseks teadmiste haldamiseks. Vikide kasutamise süsteem on lihtne: selle haldamiseks ei pea omama teadmisi HTML-st või FTP-st, mida tavaliselt ühe veebilehe käigushoidmiseks ning muutmiseks kasutatakse. Piisab vaid üldiste mõistete (viide, veebiaadress) tundmisest.

Vabavaralised lahendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisid kasutatakse personaalsete andmete haldamiseks (http://hstickwiki.sourceforge.net), kommuuni sisuhaldamise toetamiseks (http://recipes.wikia.com) või üldtarbimiseks laiale piiritlemata sihtgrupile. WikiMatrix (http://www.wikimatrix.org) annab võrdluseks valida 121 viki vahel, millel on igal ühel omad eripärasused ja reeglid. Samuti on olemas hulk kogukonnapõhiseid vikisid, mis koondavad kokku ühiste huvidega ja põhimõtetega grupid (http://www.wikia.com).

Vikide plussid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikid on lihtsad, mugavad ja kasutajasõbralikud. Neid on lihtne kasutada tänu ja paindlikele muutmis- ja taastamisvõimalustele. Kõik inimesed saavad lehel asuvat teksti toimetada. Lugemiseks ja toimetamiseks ei pea enamasti kasutajaks registreerima, külastaja võib jääda anonüümseks. Vikidesse kirjutamine ei eelda üldjuhul keerulisi IT-alaseid teadmisi. Vikide kasutamiseks ei ole vaja midagi eraldi alla laadida või installeerida. Laiemahaardelistest vikidest on võimalik leida palju erinevat infot ühest kohast. Võrreldes traditsioonilise suhtekorraldusega võimaldab wikide kasutamine pikemaajalise mõjuga eesmärkide soodustamist. Võimalik tagasiside väga paljudelt erinevatelt oma eriala professionaalidelt.

Vikide miinused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna vikisid saavad toimetada peaaegu kõik soovijad, võib kahelda sealse info usaldusväärsuses. Nendes ei pruugi alati olla vajalikku teavet või pole informatsioon täielik. Vikidesse saab üles laadida infot ka inimeste ja ettevõtete kohta, seega on oht, et võidakse avaldada tõele mitte vastavat või liiga isiklikku informatsiooni. Kõik negatiivsed sündmused ja kriisiolukorrad on vikides looduna püsivad ja võivad mõjutada inimeste arvamust. Failide redigeerimise puhul jääb alati võimalus, et teatud eesmärkidel loodud artikkel ei jää oma algsele kujule, millest lähtuvalt võib muutuda ka artikli eesmärk, suunitlus ja vajalikkus. Halvimal juhul võib artiklist saada negatiivne või pahatahtlikult koostatud materjal. Kasutades wikisid teaduslikel ühisloomise eesmärkidel, jääb tihtipeale arusaamatuks kirjutajate osaluste suurus ning orginaaltekstide olemasolek lõpp-protsessis. Vikisse informatsiooni lisanud inimese kohta ei jää harilikult maha mingit märget peale IP-aadressi või e-posti, selle abil aga ei pruugi autorit vajaduse korral tuvastada.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]