Peep Nemvalts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Peep Nemvalts KF.jpg

Peep Nemvalts (sündinud 4. oktoobril 1950 Tallinnas) on Eesti keeleteadlane, eesti filoloog.[1] Alates 2008. aastast on Nemvalts Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peep Nemvalts on inseneride poeg.[1]

1969 lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli, 1974 Tartu Ülikooli eesti filoloogia osakonna, 1975–76 oli TÜ aspirant ja 1989–96 Uppsala Ülikooli doktorant. 1996 kaitses ta Uppsala Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga "Case marking of subject phrases in modern standard Estonian" (Uppsala, 1996; Acta Univ. Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 25 (1996)).

1977–83 oli Nemvalts Keele ja Kirjanduse Instituudi grammatikagrupi teadur, 1979–83 Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti ja soome keele tunnitasuline õppejõud ning 1984 eesti keele ja kirjanduse kateedri vanemõpetaja, 1984–88 Oulu Ülikooli eesti keele lektor, 1996–98 Stockholmi Ülikooli soome keele õppetooli ning tõlke õppetooli tunnitasuline lektor, 1996–2000 Uppsala Ülikooli soome-ugri õppetooli teadur, 2001. aastast Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakonna dotsent, ühtlasi 2002. aastast Stockholmi Ülikooli soome keele õppetooli teadur. Külalisõppejõuna on ta lugenud erikursusi TPÜ-s (1999) ja Helsingi Ülikoolis (2000).[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Peep Nemvaltsi peamised uurimisvaldkonnad on olnud süntaks ja semantika, eesti ja soome keele kontrastiivuuringud, väliseesti eesti keel, keelehoole ja keelekorraldus. Ta on koostanud eesti keele õpikuid jm õppevahendeid ning tõlkinud ilukirjandust (soome keelest) ja õppekirjandust (rootsi keelest), sh K.-E. Sveiby "Juhtimistarkus. 101 nõuannet teabeküllaste organisatsioonide juhtidele" (Tallinn, 1994; koos S. Nemvaltsiga). Ta on avaldanud üle 50 teadustrükise.[1]

Nemvalts on Emakeele Seltsi, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis ja Johannes Aaviku Seltsi liige (1993–95 ja aastast 1998 seltsi esindaja Rootsis), Stockholmi Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse aseesimees (aastast 2002) ning Uppsala Eesti Seltsi liige (aseesimees).[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti keele õpik X klassile (kaasautor S. Vare). Tallinn, 1984, 21988
  • Aluse sisu ja vorm: alusfraasi käändevaheldus tänapäeva eesti kirjakeeles. Tallinn, 2000
  • Keeleteaduse teaduskeelest. // Teoreetiline keeleteadus Eestis. Tartu, 2002
  • Eesti keel ja euroidentiteet. // Keel ja identiteet. Võru, 2004
  • Moodustiste toime lausestruktuuris. // Lauseliikmeist eesti keeles. Tartu, 2004
  • Eesti teaduskeel teadmusühiskonnas. // Eesti teaduskeel ja terminoloogia – kuidas edasi? Tallinn, 2006

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]


Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.