Vikipeedia:Nädala artiklid/25 (2023)

Täiskasvanud mõlemasooline varbuss

Varbuss (ka sireuss; Caenorhabditis elegans) on mullas elav nematood ehk ümaruss, mille muudab tähelepanuväärseks tema laialdane kasutamine mudelorganismina. Kaasajal uuritakse varbusside abil näiteks vananemist, vähki ja neuroloogilisi haigusi.

Ussikeste pikkus on umbes 1 mm ja läbimõõt 65 µm. Nad on euteelilised organismid – täiskasvanud hermafrodiitne isend koosneb 959 keharakust ja isane isend 1031 rakust.

Esimesena kirjeldas varbussi Émile Maupas 1900. aastal. Laborisse jõudsid nad 1950. aastatel, kuid populaarseks molekulaar- ja arengubioloogia mudelorganismiks muutis varbussid Sydney Brenneri töö 1970. aastatel. 1980. aastatel pani John Sulston kokku tervikliku sügoodi arenguliinide kirjelduse ja 1986. aastal kirjeldati ära ussikese närvirakkude vahelised ühendused. Varbuss on seni ainus loom, mille neuronite täpne ühenduste võrk on teada. 1998. aastal esitleti varbussi sekveneeritud genoomi, mis tegi sellest esimese sekveneeritud genoomiga hulkrakse organismi.

Varbussi laialdane kasutamine katseloomana tuleneb tema paljudest soodsatest omadusest laboritöö jaoks. Neid on odav pidada ja nad võtavad vähe ruumi. Nad taluvad hästi säilitamist ja omavad arvukat järglaskonda. Kiire elutsükkel, läbipaistvus ja väike genoom lihtsustavad selle uurimist. Samuti pole varbussiga töötamiseks vaja eetikakomisjoni luba. Vabalt on saada suurel arvul mutante. Loe edasi ...