Vikipeedia:Kaastöö KKK

See on Vikipeedia KKK kaastöö tegemise kohta.

Kaastöö alustamine

Kuidas ma saan kaastööd teha?

Selleks on palju võimalusi! Vikipeedia eesmärk on koondada kogu inimkonna teadmised veebipõhisesse vaba sisuga entsüklopeediasse. Just Sina saad aidata seda eesmärki täita, tehes Vikipeediale kaastööd. Kaastööd saab teha järgmistel viisidel:

• Täiendades artikleid. Artiklid moodustavad peamise osa Vikipeediast. Vali välja artikkel, mille teemat Sa tunned ja mida on vaja täiendada, vajuta "muuda" ning täienda. Iga artikli eesmärk on jõuda Hea artikli ja siis Eeskujuliku artikli staatusesse.
• Täiendades loendeid. Loendid on olulised Vikipeedia sisu organiseerimiseks. Need loovad ülevaate olemasolevatest ja kavandatud artiklitest. Loendeid võid leida siit.
• Lisades artiklitesse pilte. Pildimaterjal on veel üks oluline Vikipeedia osa. Vikipeediasse saab üles laadida omatehtud ja/või vabavaralisi pilte. Palju on ka juba teiste üleslaaditud kasutusvalmis pilte, mida saad artiklitesse lisada. Vaata Vikipeedia:Piltide kasutamine ja Vikipeedia:Autoriõigused.
• Viise on veel palju! Vaata tegemist ootavate tööde nimekirju.

Kas ma pean ennast kasutajaks registreerima, et lehti redigeerida?

Ei. Igaüks saab lehekülgi redigeerida ilma igasuguse registreerumiseta (välja arvatud isikud, kes on blokeeritud sobimatu käitumise tõttu Vikipeedias).

Mis on kasutajaks registreerimise mõte?

Kasutajaks registreerimine on kiire, mugav ja tasuta. On mitmeid põhjuseid, miks on hea omada Vikipeedia kasutajakontot.

• Kui Sul on dünaamiline IP-aadress, võib ühel hetkel juhtuda, et oled redigeerimiseks blokeeritud. Blokeeritud ei ole mitte Sind, vaid kedagi, kes on kasutanud sama IP-aadressi. Kasutajakonto omamine välistab sellised juhtumid.
• Võimalus luua ennast tutvustav kasutajaleht.
• Õigus redigeerida poolkaitstud lehekülgi.
• Õigus ümber nimetada ja teisaldada lehekülgi.
• Õigus üles laadida pilte.
• Võimalus saata teistele kasutajatele e-maile ja neid saada.
• Võimalus seadistada oma tehnilisi eelistusi Vikipeedia kasutamisel.
• Võimalus lisada valitud lehekülgi isiklikku jälgimisloendisse.
• Võimalus hõlpsasti vaadata kõiki oma redigeerimisi lingi "kaastöö" abil.
• Sinu IP-aadress jääb teistele kasutajatele nähtamatuks.

Kas redigeerimisel või kasutajaks registreerumisel on vanusepiir?

Ei. Igaüks, igas vanuses võib redigeerida lehekülgi või registreeruda. Registreerumisel ei nõuta vanuse avaldamist.

Kas ma pean kasutama oma pärisnime?

Pärisnimi kasutajanimena ei ole nõutud; mõnede Vikipeedia kasutajate kasutajanimed on nende pärisnimed, mõnede mitte.

Kas ma saan oma kasutajanime hiljem muuta?

Vaata Vikipeedia:Kasutajanime muutmine.

Miks on osa linke punased?

Need näitavad, et sellise nimega lehekülge pole veel alustatud. Lingile vajutades saad alustada sellenimelist lehekülge.

Kui oled just registreerunud, siis ilmselt paistab Sinu kasutajanimi lehe ülaservas punane ja lingib lehele, mida pole olemas. Kuid pole põhjust muretsemiseks, see tähendab, et Sa ei ole oma kasutajalehele midagi kirjutanud. Vajuta lingile ja kirjuta midagi enda tutvustuseks. Vaata ka Vikipeedia:Kasutajalehekülg.

Aga helesinised lingid?

Need on välislingid, mis viitavad veebilehekülgedele väljaspool Vikipeediat. Need näevad välja nii. Linkide kohta vaata lähemalt Vikipeedia:Lingid.

Terminoloogia

Aruteludes ja redigeerimiskokkuvõtetes kasutavad redigeerijad tihti ainult Vikipeediale omast terminoloogiat. Vaata Vikipeedia:Sõnastik.

Mis vahe on "leheküljel" ja "artiklil"?

"Lehekülgedeks" loetakse kogu Vikipeedia materjali, kaasa arvatud entsüklopeediakirjed, aruteluleheküljed, dokumentatsioon ja erileheküljed. "Artikkel" on kitsam mõiste ja tähendab lehekülge, millel on entsüklopeediline informatsioon.

Mis on täpsustuslehekülg?

Vaata Vikipeedia:Täpsustuslehekülg.

Mis on pisiparandus?

Sisseloginud kasutajad saavad lehekülje redigeerimisel oma muudatuse märkida pisiparanduseks. Selle märke kasutamine on suuresti tunnetuse küsimus. Reeglina märgitakse pisiparandusteks õigekirja ja näpuvigade parandused, mõnda üksikut sõna puudutavad muudatused, muudatused artikli ülesehituses ilma uut informatsiooni lisamata.

Pisiparanduseks märkimise võimalus on oluline, kuna kasutaja saab soovi korral peita pisiparandused oma Viimaste muudatuste vaatest.

Üldine

Kas on olemas mingid reeglid, millest ma kaastöö tegemisel pean teadlik olema?

Vaata Vikipeedia:Põhimõtted ja Vikipeedia:Vormistusreeglid.

Mis on "Viimased muudatused" ja mida kõik need lühendid seal tähendavad?

"Viimased muudatused" on lehekülg, mis näitab kõiki muudatusi, mis on tehtud Vikipeedias kindlal ajavahemikul. Vaata Vikipeedia:Viimased muudatused.

Kuidas ma saaksin teada, kas mind huvitavasse artiklisse on tehtud muudatusi, ilma et ma peaksin aeg-ajalt sellele artiklile pilku peale viskama?

Kui oled registreerinud endale kasutajakonto ja sisse loginud, näed iga artikli päises väikest tähekest, millele kursorit liigutades ilmub infotekst: "Lisa see lehekülg oma jälgimisloendisse". Tähekesele klõpsates lisatakse artikkel Sinu isiklikku jälgimisloendisse, mis loetleb muudatusi artiklites (ja nende juurde kuuluvatel arutelulehtedel), mida oled soovinud jälgida. Sinu enda loodud artiklid lisatakse jälgimisloendisse automaatselt. Artiklit jälgimisloendist eemaldada saad uuesti tähekesele klõpsates.

Jälgimisloendisse lisatud artiklite ja arutelude muutmiste kohta võid endale tellida teated e-postkasti, selleks kinnita eelistustes oma e-postiaadress ja tee linnuke kasti "Teata e-posti teel minu jälgitava lehekülje või faili muutmisest".

Artiklite redigeerimine

Kas ma võin tõlkida terveid artikleid mõnest võõrkeelsest Wikipediast eesti keelde ja vastupidi?

Jah, see on väga hea mõte Vikipeedia arendamiseks. Kuid pane tähele, et koos tekstiga tuleb üle tuua ka allikaviited (mitte viidata Wikipediale, kust tõlkisid, kui info allikale).

Kas ma võin kasutada masintõlget?

Masintõlge on kasulik teksti üldise idee mõistmiseks, kuid see tõlge on tahumatu ja seda ei tohiks muutumatuna kopeerida artiklitesse.

Kuidas ma saan aru, kas artikkel on ka mõnes muukeelses Wikipedias olemas?

Üks võimalus seda teada saada on vaadata, kas lehekülje vasakus ääres on alajaotuses "teised keeled" linke teiste keelte Wikipediatele. Neid erikeelseid Wikipediaid siduvaid linke (neid nimetatakse keelelinkideks ehk interwikilinkideks) hallatakse Wikidata abil. Kui artikli juures ei ole keelelinke, võib olla võimalik, et artikkel mõnes teises keeles eksisteerib, aga seost vaadeldava artikliga ei ole veel Wikidatasse lisatud. Siis võid ise vastavat artiklit teistest Wikipediatest otsida. Kui leiad vastava artikli ja seal on keelelingid, mine juuresoleva lingi kaudu Wikidatasse ja lisa eestikeelse artikli link. Kui seal ei ole keelelinke, võib Wikidatas selleteemaline kirje veel üldse puududa. Ühenduse loomisel võid ka abi paluda, näiteks artikli arutelulehel. Kui vastavat artiklit võõrkeelsetes Wikipediates ei ole, võid selle tõlkida.

Mis juhtub, kui kaks kasutajat redigeerivad ühte lehekülge samaaegselt?

Seda nimetatakse redigeerimiskonfliktiks. Redigeerimiskonflikti teade ilmub ekraanile siis, kui üritad muudetud lehekülge salvestada, kuid keegi on oma muudatused salvestanud sinu lehekülje vaatamise ja salvestamise vahel. Sinu muudatused jäävad esialgu salvestamata, kuid sa saad võrrelda oma redaktsiooni teise kasutaja omaga ning kanda oma muudatused teise kasutaja redaktsiooni.

Mis juhtub, kui mu arvuti või brauser "jookseb kokku", kui püüan muudatust salvestada? Või kui server ei vasta?

Arvuti või brauseri kokkujooksmise korral kaotad Sa kahjuks oma plaanitud muudatuse. Selle vältimiseks tasub mitte jääda liiga kauaks ühte muudatust tegema (salvestada tihedamini), et õnnetuse korral oleks kaotus väiksem. Mahukamat artiklit võid koostada ka oma arvuti tekstiredaktoris ja salvestada perioodiliselt faili. Veel üks võimalus on salvestada artiklit esialgu juppide kaupa oma kasutaja alamlehele (vt Vikipeedia:Alamlehekülg) ja hiljem põhinimeruumi tõsta.

Kui server ei vasta, sõltub info kaotsiminek brauserist. Mõne brauseri (nt Opera ja Mozilla Firefoxi) puhul saad salvestamist oodanud muudatuse tagasi ekraanile, kui vajutad tagasi-nuppu. Kuid mõne brauseri puhul see nii ei tööta.

Kas õigekirja kontrollimiseks artiklites on mõni abivahend?

Vikipeedias oma õigekirjakontrolli veel ei ole. Kui tahad üle kontrollida pikemat artiklit, on otstarbeks kopeerida selle sisu tekstiredaktorisse, mida kasutad (nt Microsoft Word)ja toimetada tekst sealse spelleri abil.

Artiklite loomine, teisaldamine, liitmine, kustutamine

Kuidas luua uut artiklit?

Vaata Juhend:Lehekülje redigeerimine#Uue_lehekülje_loomine.

Kuidas muuta artikli pealkirja?

Artikli päises peitub väikese noolekese all nupp "Teisalda". Klõpsa sellel ja määra leheküljele uus nimi. Teisaldada saavad registreeritud kasutajad, kelle konto on vähemalt 4 päeva vana.

Ma leidsin mitu artiklit sama mõiste kohta. Mida ma pean tegema?

Kui oled piisavalt julge ja endas kindel, võid need ise kokku liita. Vali kõige õigem või sobivam pealkiri (mis ei pea tingimata olema üks olemasolevatest) ja liida sisu üheks artikliks. Kui Sa ei ole kõige õigemas pealkirjas kindel või kahtled, kas artikleid peaks ikka liitma, kirjuta sellest vastavate artiklite arutelulehtedele. Vaata Vikipeedia:Liitmine.

Miks minu kirjutatud artikkel kustutati?

Uued artiklid, mis ei vasta Vikipeedia reeglitele, kustutatakse. Vaata Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Mõned põhjused, miks uusi artikleid kustutatakse:

• Artikkel oli vandalism (roppused, mõttetud tähejadad, solvangud jms)
• Artiklis ei olnud piisavalt entsüklopeedilist sisu. Definitsioon puudus või oli ebapiisav.
• Artikkel rääkis inimesest, bändist, ettevõttest vms, mis või kes ei ole entsüklopeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärne.
• Artikli sisu oli välisest allikast kopeeritud ja rikkus autoriõigusi.
• Artikli sisu oli reklaam.

Kuigi Sinu artikkel kustutati, on Sinu edasine panus siiski oodatud.

Artiklite arutelulehed

Kas artiklites kajastatud teemadel võib vabalt arvamust avaldada ja diskuteerida?

See on entsüklopeedia, mis püüab anda teemadest neutraalset ülevaadet. Arutelu, mis on suunatud selle põhimõtte järgi artiklite parandamiseks, on teretulnud. Oma vaatepunkti tuline kaitsmine ja teiste veenmine selle õigsuses ei sobi siia.

Tegin ettepaneku artikli arutelulehel, aga keegi pole mulle vastanud. Kui kaua ma peaksin ootama, enne kui tohin ise soovitud muudatuse artiklisse teha?

Kuna Vikipeedia innustab olema julge, siis pole vaja üldse oodata, lihtsalt tee oma muudatus. Kui mõni teine kasutaja ei ole sellega nõus, pöörab ta muudatuse tagasi või kommenteerib seda arutelulehel. Siis saad temaga asjad selgeks arutada.

Meediafailid

Milliseid vormingus faile tohib üles laadida?

Fotode puhul on eelistatud JPEG-vorming, jooniste ja logode jaoks SVG. Üles saab laadida ka PNG-vormingus pilte. Animatsioonid peaksid olema GIF-vormingus. Videot saab praegu üles laadida ainult .ogg-laiendiga failidena. Helifaile saab üles laadida WAV-vormingus, aga mitte MP3-na.

Kas on piiranguid sellele, mis faile tohin üles laadida?

Meediafailid peaksid olema entsüklopeedilise väärtusega ja artiklite illustreerimise eesmärgiga. Kvaliteet võiks olla võimalikult hea, suuruse ülempiir on 100 MB.

Tohid üles laadida täielikult enda loodud sisuga faile, mille oled nõus andma vaba litsentsi alla, või teiste loodud sisuga faile, mis on piisavalt vaba litsentsi all. Vaata Vikipeedia:Piltide kasutamine ja Vikipeedia:Autoriõigused.