Vikipeedia:Eeskujulike artiklite kandidaadid/Mittevalitud

Sellele lehele on tõstetud eeskujulike artiklite kandidaadid, mis ei osutunud valituks.

Merkuur

• põhjalikkus --WikedKentaur 27. august 2005, kell 08.50 (UTC)
• Selles artiklis esitatud andmed tuleks üle kontrollida. Konkreetselt on väga kahtlane atmosfääri koostis. Peale selle võiks lingid siniseks teha. Andres 27. august 2005, kell 08.53 (UTC)
• Ei saa ju, kuna punaseid linke väga palju.--Rünno 18. juuli 2010, kell 12:40 (EEST) Ja ei ühtegi viidet?!--Rünno 11. september 2011, kell 20:04 (EEST)

Nadežda Durova

• ladusalt kirjutatud, parajalt lingitud, informatiivne. Mõnus lugeda kohe.--Boy 15. juuni 2006, kell 19.55 (UTC)
• kindlasti väga hästi kirjutatud, kuigi vajab pisiparandusi. Mina isiklikult ootaksin aga eeskujulikult artiklilt veel suuremat põhjalikkust. Peale selle peaksid eeskujulikul artiklil olema kõik lingid sinised. Andres 15. juuni 2006, kell 22.05 (UTC)

Eesti jalgpallikoondis

Poolt - Piisavalt pikk, põhjalik, informatiivne, sisaldab palju pilte, punaseid linke vähe (suhteliselt ebaolulised lingid) ja igati eeskujulik, artiklisse ei annaks midagi juurde eriti kirjutadagi. Pelmeen10 5. november 2010, kell 02:18 (EET)

Eeskujulikul artiklil ei või punaseid linke olla. Üleüldse arvan ma, et me võiks piirduda vaid heade artiklitega.--WooteleF 5. november 2010, kell 11:25 (EET)

Kuna Eesti koondis mängib aastas ca 15 kohtumist, kas siis kõikide võõrsil-staadionite kohta peab olema artikkel lihtsalt selle pärast, et saada artiklit eeskujulikuks? Pelmeen10 11. märts 2011, kell 01:17 (EET)

Mis selles siis nii imelikku on? Meil peakski kõigi nende staadionide kohta artiklid olema. Andres 11. märts 2011, kell 01:19 (EET)

Mõnede kohta pole võimalik infot leida, ka inglise vikis pole artiklit. Pelmeen10 11. märts 2011, kell 02:08 (EET)

Ega inglise viki pole ainuke koht, kust infot saab. Tuleb lihtsalt veidi vaeva näha. Kas või Google Earthist on abi. --Epp 14. märts 2011, kell 16:57 (EET)

Milliste kohta? Andres 11. märts 2011, kell 02:28 (EET)

Esialgu ainult Zhuhai Spordikeskuse staadion, aga kui taoline artikkel sobib, siis las olla. Pelmeen10 14. märts 2011, kell 16:46 (EET)

Nüüd ei saa punaste linkide olemasolu olla vabandus, sest neid ei ole. Pelmeen10 14. märts 2011, kell 17:06 (EET)

Punaste linkide olemasolu polegi kunagi pelgalt vabandus olnud. Kui sinise lingi kaudu midagi teada ei saa, ei muuda see ju asja. Ilma sisuta artikleid pole mõtet teha. --Epp 14. märts 2011, kell 17:09 (EET)

Nõus. --Metsavend 14. märts 2011, kell 18:08 (EET)

Oled eeskujuliku artikli vastu? Miks? Pelmeen10 14. märts 2011, kell 17:36 (EET)

Millest Sa räägid? Mina tahan öelda seda, et kui reeglid ongi ainult formaalsus, siis pole asjal üldse mõtet. Ja keegi ei ole muide kohustatud poolt hääletama ainuüksi selle pärast, et mingid formaalsed kriteeriumid on täidetud. --Epp 14. märts 2011, kell 17:40 (EET)

Minu arvates oli artikkel enne "reeglite" täitmist juba eeskujulik. Mulle öeldi et on punased lingid, sellest ma järeldasin et see on põhjus ning tegin need artiklid. Siiski, mis Su point on? Pelmeen10 14. märts 2011, kell 17:57 (EET)

Punane link näitab, et infot sellel teemal ei ole. Kui me nüüd teeme sinna kolmesõnalise artikli, siis ei teki ju rohkem infot. See, et Yu on Hiina jalgpallur, on niigi selge. --Metsavend 14. märts 2011, kell 18:08 (EET)

Mida nondelt Yu artiklitest ootama peaks, et see annaks Eesti jalgpallikoondise kohta lisainfot? Täiendamine on oodatud, vb kui huvi tekib siis täiendan ise. Pelmeen10 15. märts 2011, kell 04:58 (EET)

Vikipeedia üks eeliseid on siselingid. Eeskujulikus artiklis tuleb nende efekti täiel määral näidata. Lugejat ei pruugi huvitada ainult üks teema. Andres 15. märts 2011, kell 08:57 (EET)

Poolt Taivo 14. märts 2011, kell 18:55 (EET)

Vastu Punaste linkide reegel on sisuliselt täitmata. See ei tähenda ka, et ta muus osas kindlasti eeskujulik oleks, aga see nõuab süvenemist. Andres 15. märts 2011, kell 00:46 (EET)

No mina ei saa aru kuidas mõjutab artikli eeskujlikkust teiste artiklite sisu. Ja jällegi seda reeglit pole kirjas ning mul on tunne, et kui toimuks hääletus siis sellist imelikku punkti sisse ei jääks. Niisiis kõrvalise asjaolu tõttu ei ole artikkel eeskujulik, aga otsestel asjaoludel? Kui midagi on vaja parandada, siis võiks mainida. Pelmeen10 15. märts 2011, kell 02:44 (EET)

Minu arvates Vikipeedia tegemist ei pea reguleerima ranged reeglid ega hääletamine, vaid oma peaga mõtlemine. Need reeglid on ainult orientiir, igaüks hääletab ikkagi oma äranägemise järgi. Vastasel juhul võiks ka robot selle valiku ära teha. --Epp 15. märts 2011, kell 04:04 (EET)

Läks küll teemast mööda, aga mis kasu on peaga mõtlemises (kusjuures olen kindel et kõik seda teevad) kui mõtlemine ja avamused on erinevad. Kas ikka on mõtet igale uuele kasutajale uuesti selgitada oma peaga mõtlemist või reeglid kirja panna. Võiks tulevikule ka mõelda. Nagu Sa näed siis on juba eriarvamused ning lahenduste leidmiseks mina eelistan hääletusi. Mingid reeglid peavad ju olema millele tugineda, ei kujutaks nt riiki ette ilma seadusteta. Pelmeen10 15. märts 2011, kell 04:58 (EET)

Siin ikka hinnatakse roboteid tugevalt üle. Robot suudaks ehk kontrollida linkide, viidete ja piltide olemasolu, mingil määral ehk ka kirjavigu, aga teksti loetavust, asjakohasust, viidete õigsust stiili jne pole robot kindlasti võimeline hindama. Kindlate reeglite vastu sõdimine mingi robotiga hirmutades on absurdne. Ja kui nüüd "oma peaga mõtlema hakates" on täiesti ebaloogiline, et eeskujulikule artiklile esitatavad nõuded ei ole kuskil avalikult väljas. Miks peab inimene neid hääletuslehel tekkinud arutelust avastama, kui need võiks olla ka kirjas? Selline olukord tekitab vägisi mulje, et mingid tüübid norivad ja mõtlevad käigult ise reegleid välja. Oli ka juttu, et igat detaili ei saa reguleerida, aga kas on ka vaja? w:Wikipedia:Featured article criteria – väga lühike, samas selge ja ilma detailidesse laskumata. Aga meil millegipärast võimatu.--Kyng 15. märts 2011, kell 11:01 (EET)

Lehekülgedel Vikipeedia:Head artiklid ja Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid on häid ja eeskujulikke artikleid lühidalt iseloomustatud. Iseloomustused võiksid ju ka detailsemad olla, igatahes aga ei saa sinna rohkem kirjutada, kui konsensus võimaldab. Andres 15. märts 2011, kell 14:15 (EET)

Näed, ma eksisin. On ka artikkel Vikipeedia:Hea artikli nõuded, kus nõuded on ka täpsemalt lahti kirjutatud. Eeskujulike artiklite kohta selliseid nõudeid pole kirjas. Ka punase lingi reeglit kuskil kirjas ei ole. Võimalik, et see reegel ei peagi absoluutne olema. Me võime muidugi püüda eeskujuliku artikli nõuded sõnastada, aga see nõuab kindlasti konsensust.

Epp pidas vist silmas, et reeglite tõlgendamine ja vajadusel ka ignoreerimine on hääletajate pädevuses ning pole võimalik ega soovitav teha selliseid nõudeid, mille täitmise korral on eeskujulikuks artikliks valimine kohustuslik. Mis puutub aruteludesse, siis tasub igal juhul vaadata varasemate hääletuste järgi, mille eest vastuhääled antakse. Eeskujulike artiklite puhul muidugi suurt vaadata pole. Andres 15. märts 2011, kell 14:23 (EET)

Need "Hea artikli nõuded" ma suuresti ise tõlkisin inglise keelsest vikipeediast. Arutelu lehel on selgelt näha, et konsensus nende "reeglite" või "soovituste" üle puudub. Pealegi ei vasta Head artiklid ilmselt sageli neile "nõuetele". St et ikkagi puudub ühtne definitsioon heale artiklile. Ja kuni igasuguseid reegleid nii kui nii täielikult suvaliselt täidetakse, siis ei ole vist ka eriti mõtet selle üle pead vaevata.--Kyng 15. märts 2011, kell 15:32 (EET)

Nojah, siis peaks neist lühikirjeldustest piisama. Andres 15. märts 2011, kell 16:38 (EET)

Minu meelest on tegu Vikipeedia kõige rohkeim vaevanähtuima ning ajakohastatava artikliga, millel on pidevalt mitu täiendajat ja ajakohastajat. Pelmeen10 15. märts 2011, kell 02:49 (EET)

Loomulikult on artikliga palju vaeva nähtud ja selle kallal head tööd tehtud, aga ega eeskujuliku artikli tiitel pole preemia suure töö eest. --Epp 15. märts 2011, kell 04:04 (EET)

See oli lisamärkus, ei midagi enamat. Pelmeen10 15. märts 2011, kell 04:58 (EET)

Eeskujuliku artikli põhitunnus on, et see on nii ammendav kui võimalik, samuti ei tohiks seal vigu olla. Samuti peab kõik öeldu olema kontrollitav (selleks on tarvis viiteid). Selle kontrollimine võtab aega ja nõuab sisulist süvenemist. Andres 15. märts 2011, kell 08:57 (EET)

Kas praegune vastu hääl on selle tõttu, et "punaste linkide reegel" on täitmata? Pelmeen10 20. märts 2011, kell 01:10 (EET)

Vaata hääle põhjendust, seal on kõik öeldud. Andres 20. märts 2011, kell 09:35 (EET)

Vastu – See on minu arvates hea ja põhjalik artikkel. Kuid kui siin on kas või üks viga (ja neid on siin rohkem), võib see edaspidi saada lõpmatute vaidluste allikaks, kui artikli eeskujulikkusele viidates seda kordama hakatakse. Kui me midagi kõikidele eeskujuks tahame seada, peab iga sõna olema õige koha peal; artikkel peab nii sisuliselt kui ka stiililiselt olema selline, et mitte kellelgi pole sellele etteheiteid. Minu arvates on esimene lause kole, Laari valitsuse link ei kõlba, "rekordinternatsionaal" pole selline sõna, millest eeskuju peaks võtma, osa viimati vorbitud artiklitest oli vale pealkirjaga jm. Näpukaid on ka. --Epp 15. märts 2011, kell 04:04 (EET)

Esimese lause võib muuta lihtsaks nagu muude koondiste artiklites? Kontrollisin spelleriga üle ja vigu ei leidnud. Kui leiad võid ju ka ise parandada. Muide absoluutsel kõige kohta on võimalik teha etteheiteid, nii poolt ku ka vastuargumente. Muidugi võime artiklit parandada. Kusjuures "Vikipeedia ei saa kunagi valmis". Oskad selle rekordint. kohta või Laari kohta paremat nime pakkuda? Pelmeen10 15. märts 2011, kell 04:58 (EET)

Noh, kui keegi hakkab lihtsalt norima, küll me selle ära tunneme.

Mina paneksin ette püüda ühiste jõududega artikli kallal töötada. Ka kõiki artikleid, millele lingid viitavad, tuleks parandada ja täiendada.

Peale selle, täbar lugu on see, et artiklit tuleb pidevalt ajakohastada. Võimaluse korral tuleks artikkel nii üles ehitada, et tihti ajakohastamist vajavad kohad oleksid hõlpsasti leitavad ja selgelt lokaliseeritud. Andres 15. märts 2011, kell 08:57 (EET)

Ma ei usu, et see ajakohastamine probleem oleks. Artikli välimust ei tasu väga hulluks ka teha. Tekkis 2 küsimust: 1)kas peaks olema USA-le või USA-le ning 2)kas siselinke peaks olema ühele artiklile mitmes kohas või ainult alguses (paregu lisasin siselinke kõvasti juurde)? Pelmeen10 15. märts 2011, kell 20:33 (EET)

1) Vahet ei tohiks olla, aga teine on vist tehniliselt parem. 2) Kui artikkel on pikk, siis võib olla mitmes kohas. Andres 15. märts 2011, kell 20:43 (EET)

1) Arvasin, et just välimuse poolest tuleks eelistada esimest varianti. Pelmeen10 15. märts 2011, kell 20:58 (EET)

Kas Laari valitsuse link sai korda nüüd? Esimese lause parandasin ära. Mis artiklid vale pealkirjaga on? EJL ütleb ka ise Internatsionaalid. Pelmeen10 18. märts 2011, kell 12:51 (EET)

Linki muutsin, nimesid ka, vt ajalugu. Esimene lause pole hea: Eesti jalgpallikoondis on Eesti esindusmeeskond jalgpallis, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL). – miks selle peab kõik ühte lausesse kuhjama? Jalgpalliliidu lehte ei saa eeskujuks võtta. Võib-olla keegi tuleb veel seda artiklit vaatama, aga midagi pole teha, kui meil inimesi ei jätku. Seni jääb valimata. --Epp 18. märts 2011, kell 13:01 (EET)

Nüüd peaks parem olema. Teiste häältest praegu ei räägiks. Üritan kõigepealt teie poolthääli saad, küll siis teised ka hääletavad. Lingid on ka kõik korras: ([1]) Pelmeen10 18. märts 2011, kell 13:29 (EET)

Need viimasena siniseks tehtud lingid võiksid parem punased edasi olla. Sellisel kujul on nad tüng. --Epp 19. märts 2011, kell 22:51 (EET)

Milliseid mõtled? Staadioni artiklid peaks olema normaalsed. Pelmeen10 19. märts 2011, kell 23:16 (EET)

Proovi midagi ise ka üles leida. Sa ju ise tegid need. Ja ise panid neile tühjadele artiklitele praegu kategooriaid. Ma arvan, et sellises surnukstüütamise stiilis ei õnnestu kuidagi ühtki artiklit paremaks teha. Vikipeedias on ka palju muid asju, mis nõuavad tähelepanu. --Epp 20. märts 2011, kell 01:32 (EET)

• Toon võrdluseks Ungari viki eeskujuliku artikli pikema ajalooga Saksamaa jalgpallikoondise kohta. Hispaania viki eeskujulik artikkel Prantsmaa kohta. Saksa viki artiklkel Prantsusmaa kohta. Pelmeen10 21. märts 2011, kell 00:17 (EET)

Vastu -- esialgu /näiteks Mõtsnik, ei mänginud NLiidu noortekoondise eest mitte ühtegi mängu, Krõmi puhul ma ei tea seda - niisiis arvan, et faktid tuleb enne hoolega üle kontrollida, et artiklit eeskujulikuks tunnistada/ -- Ahsoous 22. märts 2011, kell 00:13 (EET)

Kust Sa tead? Viiteks on märgitud Väike jalgpallipiibel, on Sul see? Olen plaaninud endale see osta, aga pole poodides näinud. Pelmeen10 22. märts 2011, kell 00:30 (EET)

Ma ei tea Mõtsniku puhul seda, kas ta mõneks mänguks koondisse võeti, või tegi ta lihtsalt koos nendega trenni. Aga, et küsid kust ma selle välja lugesin, siis hetkel ei ole see raamat veel laiemale üldsusele kätte saadav (peaks trükist järgmisel kuul tulema) -- Ahsoous 22. märts 2011, kell 10:01 (EET)

Miks siis selline väide? Ehk on probleem selles, et Mõtsnik pole mänginud Eesti jalgpallikoondise eest? Pelmeen10 22. märts 2011, kell 10:07 (EET)

• Epp ja Andres, palun ärge tehke nalja, eks. Mul on see nädal aega artiklit parandada, enne suve sellist vaba aega ei leia. Öelge konkreetsed vead ja ma parandan ära. Võib-olla hiljem pole motivatsiooni ka (hetkel on). Muidu me ei jõuagi kuskile... Pelmeen10 24. märts 2011, kell 13:02 (EET)

Sul on omapärane arusaamine naljast. --Epp 24. märts 2011, kell 13:27 (EET)

Ilmselgelt polnud see minu meelest naljakas, kuid ma ei tea mida teie mõtlete. Pelmeen10 24. märts 2011, kell 13:36 (EET)

15. märtsist on möödas 9 päeva. Selle aja jooksul pole saanud veel vastust teilt miks te ei poolda eeskujulikku. Epu kirjeldatud sai ära parandatud (rekordinternatsionaalid on täiesti sobiv). "Nõuab süvenemist" väitega ei tohiks kindlasti hääletada (kas võin Andrese hääle maha tõmmata?). Punaste linkide reegli panin hääletusele. Kui te nüüd vaid ütleksite, mis artiklil tegelikult viga on. Ning ei hakkaks igakord uusi vabandusi välja tooma ning tähti närima ja norima. Põhjused võiks kohe esimese kommentaariga ära mainida ning kui vaja siis täpsustada. Ootan teie vastuseid.Pelmeen10 24. märts 2011, kell 13:17 (EET)

Artikleid ei valita mingisuguse väljapressimise meetodi abil. Inimestel on muud ka teha, kui ühe artikliga tegeleda. Loe uuesti, kui aru ei saa. --Epp 24. märts 2011, kell 13:27 (EET)

J Lugesin uuesti. Võin tunduda loll, kuid vahet ei ole. Mina ei märganud ühtki probleemi. Silma jäi: Peale selle, täbar lugu on see, et artiklit tuleb pidevalt ajakohastada. Võimaluse korral tuleks artikkel nii üles ehitada, et tihti ajakohastamist vajavad kohad oleksid hõlpsasti leitavad ja selgelt lokaliseeritud. - see nüüd küll põhjus olla ei saa. Inimesed kes artiklit ajakohastavad (peamiselt mina ja Mel), saavad hakkama. Teine asi: iga sõna olema õige koha peal; artikkel peab nii sisuliselt kui ka stiililiselt olema selline, et mitte kellelgi pole sellele etteheiteid. - Hmm, mis täpselt siis viga on? Äkki kurdaksid oma ajapuudust mujal? See on eeskujuliku artikli hääletus, kui oled nõus midagi väitma siis ka põhjendama. Ma võiks samamoodi öelda, et miks te raiskate mingile Põhjamaade võistlusele oma aega, kuid ei ütle. Mind huvitab praegune arutelu. Palun ära aja mingit mõistujuttu, kas Sa kiusad niisama? Pelmeen10 24. märts 2011, kell 13:42 (EET)

No kuule, ma ei anna tavaliselt isegi hea artikli poolthääli, sest mul pole aega ega alati mitte ka huvi veenduda, et tõepoolest hea artikliga tegu on. Eeskujulikust artiklist rääkimata. Punase lingi reegel ei ole sisuliselt täidetud, sellest peaks piisama, et vastu olla. Eeskujuliku artikli tegemiseks on tarvis ikka üsna mitme inimese ühist tööd, Sa ei pea seda üksi tegema. Meil ei jätku praegu huvilisi. Olen ka mõned vead artiklis parandanud; juba see nõuab suurt tööd, et veenduda, et neid pole.

Ajakohastamisega seoses on mul lihtsalt mure. Eeskujulik artikkel vajaks ka eeskujulikku ajakohastamist, sellepärast võiks püüda nii teha, et selle ajakohastamine oleks võimalikult lihtne. --Andres.

Väga meeldiv, et Sa ajakohastamise üle muret tunned. Meelde tuletamisest piisab kui on juba rohkem kui 1 päev möödas. Mel ja anonüümsed kasutajad on siiani teinud esialgsed ajakohastused ning mina alati terve artikli peale seda üle vaadanud. Mulle see sobib ja nii saab vältida probleeme. Pelmeen10 26. märts 2011, kell 02:38 (EET)

Praegu näiteks on see artikkel ajakohastamata. Eilsest mängust on juba pool päeva möödas, aga eilne mäng on ikka veel tulevaste mängude all. Vikipeediast oodatakse, et uudised kajastuksid kohe, kui need teatavaks saavad. Seega on ajakohastamist raske tagada. See eeldab, et on mitu inimest, kes on selle enda peale võtnud, nii et oleks kindel, et keegi seda teeb. Teiseks, aeguvad asjad on artiklis laiali pillatud, nii et raske on veenduda, kas kõik on ajakohastatud. Võib-olla peaks mõne asja välja jätma, näiteks selle, mis klubis keegi parajasti mängib. Andres 26. märts 2011, kell 10:03 (EET)

See on küll vindi üle keeramine. Tugevalt. Vikipeedia ei ole uudisteportaal, kus minuti pealt peab kõik olemas olema. Mõningane ajaline mahajäämus reaalsest elust peaks olema lubatud.--Kyng 26. märts 2011, kell 14:34 (EET)

Vikipeedia üks eeliseid on see, et tähtsad muudatused kajastuvad selles kohe, vähemalt samal päeval. Kui näiteks mõnes riigis vahetub riigipea või valitsusjuht või kui mõni tuntud inimene sureb, teeb keegi vajalikud muudatused, niipea kui uudis teatavaks saab. Seda inimesed ka ootavad Vikipeedialt. Arvan, et sama puudutab ka Eesti jalgpallikoondise mänge, eriti veel, kui tegu on niisuguse magusa võiduga. Kui nüüd muud mitte, siis vähemalt eeskujuliku artikli puhul peaks olema võimalik kiire ajakohastamine tagada. See ei tähenda, et Vikipeedia oleks uudisteportaal. Uudisteportaali jõuavad uudised tavaliselt ikka kiiremini. Või siis ei jõua üldse. Ja uudisteportaali ülesehitus on ka ikka teine. Andres 26. märts 2011, kell 16:51 (EET)

Inimesed peaksid ikka saama teha seda, mis neile meeldib, muidu läheb Vikipeedia kirjutamine vastikuks. --Andres.

Aga saavadki ju. Mida Sa silmas pidasid? Pelmeen10 26. märts 2011, kell 02:38 (EET)

Sinu jutust tuleb nii välja, et mul on kohustus tegelda Eesti jalgpallikoondise artikliga, sest Sina tahad, et see eeskujulikuks tunnistataks. See on raske artikkel, sest selle allikad on väga laiali pillatud. Andres 26. märts 2011, kell 10:03 (EET)

Minu häält maha tõmmata ei tohi. Ma põhjendasin, miks ma praegu vastu olin. Kui need puudused on kõrvaldatud, siis vaatame edasi. Ma ju ei saa öelda, et tegu on eeskujuliku artikliga, kui ma ei proovi artiklit paremaks tegema. Aga kuidas saab nõuda, et mina seda teeksin? Mind jalgpall eriti ei huvita. Andres 24. märts 2011, kell 17:44 (EET)

Midagi ei saa nõuda Vikipeedias kui vabatahtlike koostööprojektis. Kas puuduste kõrvaldamise alla kuulub punaste linkide reegli kaotamine? (Hetkel on see küsimus arutelus kahes osas, millest Eesti jalgpallikoondisse puutub rohkem teine punkt, sest pole ühtegi punast linki.) Mina arvan nii. Sest me peame tegema kompromisse, muidu see pole koostöö, vaid Andrese-projekt või Epu-projekt või Andrese-Epu-projekt. Hetkel seda reeglit ei eksisteeri ning palun ärge mainige seda uuesti enne kui see pole vastu võetud demokraatlikul teel. Kusjuures hetkel on ülekaalus nende kaotamine. Teemasse mittepuutuva võiks siit hääletusest üldse välja jääda (kasvõi minu aruteluleht). Taivo andis poolthääle, siis tulid vastuhääled ning sinna see kadus. Aga see ei saa olla teie vastuhääle argument, et "inimesi on vähe ja hetkel jääb valimata." Kui siin oleks 5 poolthäält, siis tuleks see kuues ilmselt kergemini. Andrese puhul olen märganud, et vastuhääl (nt Lämmastikhape) tuleb siis, kui ta pole ise 100% kindelgi, vaid paneb vastuhääle enne veendumist(antud juhul) kas on tegu hea/eeskujulikuga (Kaua veendumisega aega läheb? Midagi ei sunnita, kuid te panite end ise sundseisu kui hääletasite vastu; Ütlus Julged teha, julge tunnistada -> Hääletad vastu, põhjenda...nii et iga loll aru saab). Kuidas saab vastuhäält anda ilma süvenemata? No ei ole jalgpallisõber, siis ei ole, mis see siia puutub, ega Vikipeedia pole ainult ajalugu ja biograafiad. Vaadake neid Altsi vastuhääli, mis ta andis (alalõigus Alexander von Benckendorff ja Harald Hallmantel), need tõmmati maha. Mina tõmbaks sama poindiga teie hääled maha. Siin käib täielik keerutamine ja teema mujale viimine. Tekkis küsimus teistele kasutajatele: kas te saite Andrese ja Epu põhjendustest aru? Epule: väljapressimisest ja surnukstüütamisest on asi kaugel. Kas mu palve teie vastuhäälte uuesti ja otsastpeale kirjeldamisest on tõesti liiast ja võtab tüki küljest? Ei tohiks ju väga palju väärtuslikku aega kulutada... Pelmeen10 24. märts 2011, kell 18:31 (EET)

Vastuhäält on palju lihtsam anda, sest selleks piisab ühest puudusest. Ja ega ma vastuhääli ka tavaliselt anna. Enamasti annan neid enda kirjutatud artiklitele.

Kuidas saab reeglit kaotada, kui seda polegi kuskil kirjas? Iga hääletaja võib ise otsustada, kuidas ta nõudeid tõlgendab. Punaste linkide reegel ei saa olla liiga palju nõutud, ega seda muidu inglise vikis kasutataks.

Mina küll ei leia, et eeskujulike artiklitega kompromisse peaks tegema. Kui artikkel pole eeskujulik, siis ei tohi öelda, et ta on eeskujulik.

Ma püüan lihtsalt selgitada, miks ei ole nii lihtne eeskujulikuks artikliks saada. See nõuab, et 6 inimest veenduksid, et tegu on eeskujuliku artikliga. Kas Sa tõesti arvad, et kui mina ja Epp oleme poolt, siis teised annavad pimesi hääled ära?

Alts tõmbas ise oma hääled maha.

Veendumine, et tegu on hea või eeskujuliku artikliga, võib võtta näiteks kaks kuud. Või aasta. Kust ma tean? Veendumine on sama raske või isegi raskem kui artikli kirjutamine. Iga veenduja teeb artikli paremaks.

Kui Sa ei saa minu jutust aru, siis küsi üle. Ma põhjendasin uuesti, ja selgemini ei oska. Andres 24. märts 2011, kell 18:46 (EET)

Mitte pimesi. Milleks vaevata pead sellega, kus on 3 vastu häält, see on tavaline suhtumine. Mina oleksin nendega samal nõul. Heade artiklite hääletamisel ma näiteks ei hakka üldse artiklile klikkimagi kui näen, et on vähemalt 2 vastuhäält. Pelmeen10 24. märts 2011, kell 19:08 (EET)

Kui keegi niiviisi suhtub, siis on oma viga. Vastuhääled antakse lihtsalt sellepärast, et artiklil on puudusi. Mõnda puudust on lihtne kõrvaldada, mõnega tuleb kõvasti vaeva näha. Vastuhääled võivad ju ka ajendada artiklit täiustama. Andres 24. märts 2011, kell 20:26 (EET)

Jah, praegu oleme sellel maal, et on vaja kaotada reeglit, mida pole olemas... Pelmeen10 24. märts 2011, kell 19:26 (EET)

• Kas ma olen tõesti loll? Ükskõik kui palju te kirjutate pole te oma põhjendust selgemaks teinud. Muidugi ma ei taha, et te niisama annaksite poolthääle, kuid selgitustest keeldumine on hoopis teine asi. Pelmeen10 25. märts 2011, kell 23:25 (EET)

Mina nõuan, et kõik siselingid viiksid edasi artiklitele, mis teema kohta sisuliselt rohkem ütleksid. Praegu see nõue pole täidetud, ja sellest mulle piisab, et vastu olla. --Andres.

Sellega ma pole nõus ning kui meie hääletus lõppeb siis tuleks selle tulemust arvestada (ükskõik kumb pool peale jääb). Need hiinlased (ja ka teised meie koondisele väravalööjad) on erand, mis kaovad vähem kui aasta pärast nagunii artiklist ära, seega peangi ma neid kõrvalisteks ning mittetähelepanuväärseks meie Vikipeedias. Ma võiksin ka neist pikema artikli kirjutada, kuid siiski eelistan aega kasutada natuke otstarbekamalt, mis on ka üldisemas plaanis Vikipeediale kasulikum. Kuna koondis mängib aastas ca 15 kohtumist, siis pean tõesti mitteoluliseks kõikide väravalööjate artikleid. Nonde jalgpallurite artiklite ajakohastamine võtab nii kaua aega (nt 3 aasta pärast eriti), et mina sellega tegeleda ei jaksa. Ka teised ei kipu neid ajakohastama ning see viib jällegi Vikipeedia taset üldisemas plaanis alla, mida ma ei soovi. Kas Sa mõistad minu seisukohta? Pelmeen10 26. märts 2011, kell 02:38 (EET)

Mina ei saa aru, kuidas saab kedagi sundida hääletama oma veendumuse vastaselt. Siis pole hääletamisel üldse mõtet.

Ma ei ole nõus, et Hiina koondise jalgpallurid ei vääri artiklit. Arvan, et kõigi koondiste kõik jalgpallurid väärivad artiklit, ja eriti need, kes Eesti koondisele väravaid on löönud! Kuivõrd koondise artiklis kirjeldatakse ainult viimase aasta mänge (see on ülevaatlikkuse mõttes mõistlik), siis tõesti need kaovad eest ära. Aga praegu nad pole kadunud. Ja iga mänguga võib neid juurde tulla.

Need artiklid ei pea olema igal hetkel ajakohastatud, selleks et põhiartikkel oleks eeskujulik. Need asjad, mis ei aegu, võivad seal ju ikkagi sees olla. Minu meelest need ei vii Vikipeedia taset alla, kui küsimus on ainult ajakohastamise vajaduses.

Sa viitad sellele, et Sina ei jõua kõike teha, aga eeskujulik artikkel eeldabki rohkem tegijaid. Andres 26. märts 2011, kell 10:03 (EET)

Teine oluline nõue on, et teema oleks enam-vähem ammendavalt esitatud. Muidugi ei mahu laia teema puhul kogu info artiklisse, aga siis tuleb ka ette näha artiklid, kus üksikasjadest pikemalt räägitakse, ja need ka mõistlikus ulatuses kirjutada. Näiteks tuleks koondise iga mängu kirjeldada nii detailselt, kui see on võimalik. Andres 25. märts 2011, kell 23:58 (EET)

Esimese poole kohta ei saa aru, mis antud artiklis pole ammendav. Igat mängu detailselt kirjeldada on ebareaalne (praegu vähemasti) ning mina ei pea seda vajalikuks. Ma tõin näite teistest vikidest eeskujulike artiklite kohta. Neis ei ole üheski sellist asja. Mina ei arva, et Eesti viki oleks kuidagi kõrgemate kriteeriumitega kui teised (näited tõin saksa, ungari ja prantsuse vikist) ja parema tasemega / parema taseme nõudmist vajalikuks pidavam. Samad probleemid võivad ka olla teistes vikides. Peale inglise viki ei tea ma nondest probleemidest küll midagi. Iga mängu kohta on detailne kirjeldus uudistest võimalik leida, ma ei arva et Vikipeedia peaks muutuma uudisteportaaliks (või vahendajaks). Ma võin siia teha iga mängu kõrvale lahtri protokolli või uudise kohta kui Sa soovid, aga ei midagi enamat. Ma arvan ka et teised kasutajad nõustuvad minuga. Pelmeen10 26. märts 2011, kell 02:46 (EET)

Ma tõin ainult ühe näite. Kui kirjutada raamat Eesti jalgpallikoondisest, siis seal ju võiksid olla ka mängude kirjeldused. Kirjelduse detailsuse aste võib muidugi olla erinev, ja esialgu võib piirduda lühema kirjeldusega, aga põhimõtteliselt võiks iga mängu kohta olla eraldi artikkel. Iga Eesti koondise mäng on suur sündmus, mis pakub palju kõneainet, ja selle info saaks kokku koguda.

Vikipeedias võiks kajastuda kõik, mis on Eesti jalgpallikoondise kohta raamatutes ja ajakirjades kirjutatud. See ei mahu muidugi ühte artiklisse, kuid leian, et kui me seda ei taotle, siis ei saa ka põhiartiklit eeskujulikuks nimetada, sest ideaali taotlemisest on loobutud.

Meie head artiklid vastavad pigem teiste artiklite eeskujulikele. Kui see nii pole, siis tuleks nõudeid karmistada. Ma mõtlengi, et meil peaks olema ka niisugune kategooria, kus nõutakse ideaalilähedust. Esialgu saab seda saavutada ainult väga kitsaste teemadega. Andres 26. märts 2011, kell 10:03 (EET)

Sa ise solkisid selle ära. Kui Sa poleks kogu asja üle irvitama hakanud oma olematu sisuga artiklitega, oleks ilmselt hoopis teine olukord. Saaks vähemalt kindel olla, et kõik sinised lingid viivad kuhugi. Ma oleksin neid arvatavasti ise tegema hakanud, kui oleks olnud põhjust seda eeskujulikuks valimist tõsiselt võtta. Aga ma pole nõus sellega, et eesmärk on lihtsalt mingi formaalse protseduuriga kiiresti ühele poole saada. Ja need artiklid on siiani sisutud, kuigi infot ei ole raske leida. --Epp 26. märts 2011, kell 05:43 (EET)

Teine asi on ikkagi see, et kedagi ei saa sundida mingil kindlal viisil hääletama, ükskõik mis reegleid keegi hääletamisega või ilma hääletamiseta kehtestab. Kedagi ei saa ka sundida selle artikliga tegelema. Ja ühtki head ega eeskujulikku artiklit ei õnnestu nii teha, et keegi peale paari tegija isegi läbi ei loe. --Epp 26. märts 2011, kell 05:43 (EET)

Ma tõsiselt kahtlen, et oleksid ise neid artikleid tegema hakanud, praegu pole olukord teine, vaid siiani võib neid täiendada. Täiendada on isegi lihtsam kui algusest peale teha. Miks Sa arvad, et keegi seda peale paari tegija läbi ei loe?

Sundida ei saagi, kuid mingid reeglid peavad olema millele tugineda. Selles osas on konsensus ikkagi vajalik. Ma ei irvitanud, vaid üritasin täita olematut reeglit, millega selgus, et sellel on veel teine pool, mida ka pole kirja pandud. Miks antud valimist tõsiselt ei saa võtta? Näiteks kui keegi mingi artikkel ei ole tähelepanuväärne ja kustutab selle ära, kas see on okei? Pelmeen10 27. märts 2011, kell 12:44 (EEST)

Kui see oleks jõudnud aktuaalseks muutuda, oleks ma seda igatahes teinud. Ma eelmise eeskujuliku artikli vaidlustamise puhul tegin neid mitukümmend tükki. Minu jaoks on lihtsam ise artikleid teha. Praegu pole mul aega ega tahtmist sellega tegeleda. Ja teiste tagant koristamise maik on sellel juures. --Epp 27. märts 2011, kell 13:00 (EEST)

Vastamine kirjapandud reeglitele

Millisele punktile ei vasta??

1. Hästi kirjutatud:

a. Selge sõnastuse ja korrektse õigekeelega J

b. Vastab stiilinõuetele, ei sisalda (erialast) slängi, väljamõeldud sõnu, ebasoovitavaid sõnu ja nimekirju (nimekirju võib kasutada, kui see on parim viis info edastamiseks, näiteks praeguste maakondade loend artiklis Eesti maakonnad).

2. Faktiliselt täpne ja kontrollitav: J

a. Iga lõigu juures on viited kasutatud allikatele, nagu seda nõuab viitamisjuhend. Kui lõik on kirjutatud ainult ühe allika põhjal, siis piisab ühest viitest lõigu lõpus.

b. Tekstisisesed viited usaldusväärsetele allikatele tsitaatide, statistika, arvamusavalduste, kriitika ja vastuoluliste avalduste kohta, mille tõesuses kaheldakse või võidakse tõenäoliselt kahelda.

c. Ei sisalda originaaluurimusi.

3. Hõlmab kogu teemat: J

a. Teema põhilised aspektid on kaetud.

b. Keskendub antud teemale ega lange kõrvalistesse detailidesse.

c. Hea artikkel peab teema kaetuselt ning teema käsituse sügavuselt olema vähemasti sama hea kui "Eesti entsüklopeedia" vastav artikkel.

4. Neutraalne: teema on esitatud ausalt ja esituses pole vastuolusid. J

5. Stabiilne: Artiklit ei muudeta oluliselt päevast-päeva käimasolevate vaidluste või redigeerimissõja tõttu. J

6 Piltidega illustreeritud, kui võimalik: J

a. Piltidel on märgitud autoriõigused ja need ei ole vastuolus Vikipeedia poliitikaga.

b. Pildid on teemakohased ja sobivate selgitustega varustatud.

c. Pildid võivad puududa, kui pole ühtegi vabalt kasutatavat pilti ja selle hankimine on põhjendamatult keeruline (pildistatav objekt ei asu Eestis või ei ole avalikult ligipääsetav või asub küll Eestis, aga on raskesti ligipääsetav: näiteks mõni laid, koht keset metsa või sood).

Need on hea artikli nõuded, ja artikkel on juba heaks artikliks valitud. Küllap ta siis enam-vähem nendele vastab. Andres 24. märts 2011, kell 18:48 (EET)

Aga isegi hea artikli puhul võib anda vastuhääle ka mõnel muul põhjusel. Andres 24. märts 2011, kell 18:49 (EET)

Asi ongi selles, et eeskujuliku artikli nõudeid pole kirja pandud. Seda ei saa iga hääletaja ise välja mõelda.

On olemas "hea", "eeskujulik", "perfektne" ja "unistuste artikkel". See leht on eeskujuliku hääletamine. Eeskujulik, ehk hinne 5, st et sellest peaks võtma eeskuju. Pelmeen10 24. märts 2011, kell 19:05 (EET)

Heade artiklite ja eeskujulike artiklite üldised nõuded on sõnastatud, neist sõnastustest selgub ka nõuete erinevus. Igal hääletajal on voli need nõuded enda jaoks konkretiseerida.

Seda ma leiangi, et me ei saa öelda, et sellest artiklist tuleks eeskuju võtta. Andres 24. märts 2011, kell 20:22 (EET)

Miks sellest ei saa eeskuju võtta? Mida ei saa eeskujuks võtta? Aga kust me eeskuju siis võtame/võtma peaks? Pelmeen10 25. märts 2011, kell 23:27 (EET)

Ma ei mõtle näidisartiklit. Näidisartikliks, millelt saab õppida Vikipeedia tegemist, sobivad kõik head artiklid ja paljud teisedki.

Pean silmas seda, et eeskujulik artikkel on lähedal sellele, millisena me oma vaimusilmas valmis artiklit kujutleme. Teda pole võimalik ilma väga suurte pingutusteta oluliselt paremaks teha mitte üheski aspektis. Andres 25. märts 2011, kell 23:51 (EET)

Kriteeriumite, juhiste, reeglite kirjepanek käib üldjoontes nii, et keegi mingil määral kogenud kasutaja võtab asjaajamise enda õlule (hea kui selliseid huvitatud kasutajaid oleks mitu) ja tuleb välja küllalt üldsõnalise, küllalt konkreetse ja küllalt kõikehõlmama kavandiga. Seejärel teevad teised omapoolsed parandus- ja täiendusettepanekud ning nii järgemööda püütakse esialgset kavandit lihvida, panna kirja konsensulik ja võib-olla teha ka vähesel määral kompromisse. Kui arusaamad väga lahknevad, tuleks teha mitu erinevat vastavatel arusaamadel põhinevat kavandit, mille üle tuleks hääletada. Igast ettepandud kavandist ei pruugigi asja saada (see võib näiteks üleliia reguleeriv olla), mõni teine jällegi võib kasutajate enamusele ilmselgelt vajalik tunduda.

Kusjuures ei tohiks lihtsalt üksipulki kõike ettepandut vaidlustada, ilma omalt poolt midagi alternatiivsesse kavandisse välja pakkumata, kui leitakse et asi iseenesest on vajalik nagu samused hea artikli kriteeriumid. Nõustun, et igasuguste kirjapandud kokkulepete puudumine on täbar, kui Andres saab lihtsalt seeläbi iga asja tema moodi tegemist nõuda, viidates enda välja kujundatud tavadele. Ja kui oleks näha, et asju saab konsensuslikult ajada, siis võib-olla tekib juurde ka kasutajaid, kellel on tahtmist arendada entsüklopeediat kui tervikut, peale nende kasutajate kes lisavad posu suhteliliselt ebakvaliteetseid uusi artikleid (on muidugi ka väga häid kirjutajaid).

Konkreetselt eeskujulike artiklite valimisest rääkides saab lati alati kõrgemale ajada, aga et oleks mõtet mingeid valimisi korraldada, peaks üldised põhimõtted kirjas olema; nii et üks ei vali artiklit, millesse on panustatud loetud arv töötunde ja teine maailma põhjalikemat artiklit, mille juurde käib ka näiteks väga hea keeletaju ning tasakaalustatud ja ladus käsitlus.

Ma olen Andresega nõus ses suhtes, et eeskujulikud (ka head) artiklid peaks valmima mitme kasutaja koostöös. Neid tuleks igati viimistleda, retsenseerida ja nad peaks tõesti olema parimad mida me oskame tahta, mitte parimad, mis meil on parasjagu võtta. Viisakusest pole ma kunagi heade artiklite valimisel osalenud, kuna seni valitutest paar tükki oleks tõesti enamvähem head ja kannataks välja võrdlust inglise viki heade artiklitega. Seejuures kui materjali on mahuka artikli jaoks liiga vähe, siis ei peagi artiklit heana äramärkima. Kui heaks artikliks valimine oleks tegelikul tunnustus, neid ei valitaks lihsalt hädaga esilehel oma kohta täitma ja nende tase oleks ka omavahel võrreldav, siis ehk tahaks ka rohkem kasutajaid heade artiklite kallal töötada. Punased lingid on kogu selle asja juures siin üsna kõrvaline teema. 90.190.114.172 26. märts 2011, kell 00:28 (EET)

Nojah, aga praegu ei tundu meil peaaegu milleski konsensust olevat, ja hääletamisega seda ju kuidagi ei saavuta.

Miks Sa arvad, et kui kokkuleppeid ei ole, siis saan mina nõuda asja minu moodi tegemist? Kuidas ma seda nõuda saan?

Täbar lugu on see, et kokkulepped ei võtta hääletajatelt vabadust oma äranägemise järgi hääletada.

Milleks on tarvis viisakust? Kui tahad latti tõsta, siis hääleta vastu ja põhjenda. Ongi kõik, ja mingit konsensuslike reeglite eelnevat väljatöötamist pole tarvis. Andres 26. märts 2011, kell 01:00 (EET)

Väga õige jutt. Sobiks pigem siiski arutelulehele. Sulle teadmiseks, et anonüümsed kasutajad ei saa Vikipeedias hääletada. Sisseloginud kasutajate hääled ning arvamus on alati oodatud. Pelmeen10 26. märts 2011, kell 00:37 (EET)

Anonüümne kasutaja ei hääletanudki, vaid ainult avaldas arvamust. Andres 26. märts 2011, kell 01:00 (EET)

Ma tean, kuid hoiatasin ette (või on tegelikult mõni kasutaja, kes ei taha oma nime näidata?). Võimalik, et peab olema ka mingi aeg enne hääletuse algust juba registreeritud olema, et hääletusest osa võtta. Pelmeen10 26. märts 2011, kell 02:14 (EET)

Vastu Mitte kõik lõigud pole viidatud ja osades lõikudes leidub viitamata osi (sissejuhatus siinkohal ei loe). Kõige kehvemini viidatud kohtadeks on alapeatükid Mänguvorm, Hollandi periood ja uus kodustaadion (2000–2007), Koondislased (J), Statistika (J), Vastased (J).--Kyng 26. märts 2011, kell 14:34 (EET)

Viide on tavaliselt lõigu lõpus. Aga eks ma vaatan seda asja. Pelmeen10 27. märts 2011, kell 11:35 (EEST)

Seda küll, aga mitmes lõigus on nt. viimane lause millegi pärast ilma viiteta. Ma ei mõelnudki, et absoluutselt iga lause järel peaks kohe viide olema.--Kyng 27. märts 2011, kell 11:40 (EEST)

Mõni asi on ise kokku pandud (mõtlen eelkõige koondislased, statistika ja vastased). Näiteks kui on teada, millal oli treeneri esimene mäng, siis on iga järgnev juurde liidetud ning kalkulaatorit on ka kasutatud. Vastaste kohta on ka viide lehel Eesti jalgpallikoondise mängude loend#Tulemused riigiti. Ka koondislaste kohta on eraldi lehel viide. "Hollandi periood (2000–2007)" ja "Mänguvorm" võib tõesti lisaviidet vajada. Pelmeen10 27. märts 2011, kell 11:49 (EEST)

Sellisel juhul võib viites (märkuses) kirjeldada, kuidas tulemus on saadud. Arvan, et see ei ole originaaluurimus.

Ma ei ole vaadanud, kuidas käesoleval juhul on, aga arvan, et üksikasjalikult viidata ei ole ülevaateartiklis tarvis juhul, kui viited on olemas spetsiaalartiklis, millele alajaotuse alguses vaata-malliga viidatakse. Andres 27. märts 2011, kell 13:01 (EEST)

Koondislaste ja peatreenerite viide on lisaks olemas ka vastavas tabelis. Kas on vaja veelkord iga lõige lõppu sama viide lisada? Pelmeen10 27. märts 2011, kell 13:09 (EEST)

Seda võiks teha. Kui piisab ühest viitest lõigu lõpus, siis pole seda palju. Andres 27. märts 2011, kell 13:29 (EEST)

Erapooletu Alts 26. märts 2011, kell 16:59 (EET)

Poolt Vormiliselt võttes tip-top ja veel enamgi.--Rünno 11. september 2011, kell 20:07 (EEST)