Vietnami kirbutatar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vietnami kirbutatar
Laksa-bush.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond Tatralised Polygonaceae
Perekond Kirbutatar Persicaria
Liik Vietnami kirbutatar
Ladinakeelne nimetus
Persicaria odorata
(Lour.) Soják 1974
Sünonüümid

vietnami koriander, rau răm, Polygonum odoratum Lour. 1790

Vietnami kirbutatar, ladinakeelse nimega Persicaria odorata, tuntud ka kui vietnami koriander või rau răm, on taim, mille lehti kasutatakse Kagu-Aasia köögis. Taime teised nimed on vietnami münt, kambodža münt, terav münt, laksa leht ja särav leht.

Vietnami kirbutatar ei ole mündi perekonnast ega ka mündiga samast sugukonnast (Lamiaceae), kuid tema üldine välimus ja lõhn meenutavad münti. Tatraliste sugukonna perekond kirbutatar (Persicaria) on ühiselt tuntud ka kui kirburohud või roosaõielised umbrohud.

Kasutamine toiduks[muuda | muuda lähteteksti]

Ennekõige on see taim tuntuks saanud Vietnami köögi kaudu,[1] kus seda süüakse tavaliselt värskelt salatites (sealhulgas kanasalatis) ja toorelt vietnami kevadrullis gỏi cuốn, aga ka mõnedes suppides nagu canh chua ja bún thang, ning hautistes, nagu näiteks kala kho tộ. Seda süüakse sageli ka hột vịt lộn (nuumpardi munaga).

Kambodža köögis tuntakse seda taime kui chi krasang tomhom (ជីរក្រសាំងទំហំ) ja see on kasutusel suppides, hautistes, salatites ja kambodža suverullides naem (ណែម).

Singapuris ja Malaisias on vietnami kirbutatra hakitud lehed põhikomponendiks laksa, vürtsika nuudlisupi valmistamisel, mistõttu malai keeles on taime nimeks daun laksa, mis tähendab "laksa leht". Malaisias kasutatakse neid lehti ka roogades nasi kerabu ja asam pedas.

Laoses ja teatud Tai piirkondades süüakse selle taime lehti toore loomalihaga (larb).

Austraalias uuritakse selle taime kasutusvõimalusi teatud essentsõli (kesomiõli) allikana.[2]

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Vietnami kirbutatar on püsik, mis kasvab kõige paremini troopilises ja lähistroopilises vööndis soojades ja niisketes tingimustes. Soodsates tingimustes võib see kasvada 15-30 cm kõrguseks. Selle taime lehed on pealt tumerohelised, kastanpruunide laikudega, samas kui alakülg on bordoopunane. Vars on iga lehe kohalt lüliline. Vietnamis võib seda taime kohata nii kultiveerituna kui ka vabas looduses. Taim suudab suvel hästi kasvada ka mittetroopilistes Euroopa piirkondades. Ta eelistab otsest päikesevalgust ja hea drenaažiga mulda. Talveks tuleks see sisse tuua ja kasvatada toataimena. Väljaspool troopikat õitseb harva.

Koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Selle taime õli sisaldab aldehüüde, nagu dekanaal (28%), aga ka alkoholi dodekanool (44%) ja dekanool (11%). Seskviterpeenid nagu näiteks α-humuleen ja β-karüofülleen moodustavad umbes 15% sellest õlist.[2]

Vietnami kirbutatra risoomis leidub C-metüleeritud homoisoflavanoone (3-(4'-metoksübensüül)-5,7-dihüdroksü-6-metüül-8-metoksü-kromaan-4-oone, 3-(4'-metoksübensüül)-5,7-dihhüdroksü-6,8-dimetüül-kromaan-4-oone, 3-(4'-hüdroksübensüül)-5,7-dihüdroksü-6,8-dimetüül-kromaan-4-oone, 3-(4'-hüdroksübensüül)-5,7-dihüdroksü-6-metüül-8-metoksü-kromaan-4-oone ja 3-(4'-hüdroksübensüül)-5,7-dihhüdroksü-6-metüül-kromaan-4-oone).[3]

Traditsiooniline kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduslikud uuringud ei ole mõõtnud vietnami kirbutatra mõju libiidole. Vietnamis usutakse taimel olevat seksuaaliha allasuruv toime. Vietnamikeelne väljend "rau răm, giá sống" ("vietnami kirbutatar, toored oaidud"), viitab üldlevinud uskumusele, et vietnami kirbutatar vähendab seksuaaliha, samas kui oaidudel on vastupidine toime. Paljud buda mungad kasvatavad seda taime oma aias ja söövad seda sageli, uskudes, et see aitab neil tsölibaadist kinni pidada.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Heavenly Fragrance: Cooking with Aromatic Asian Herbs, Fruits, Spices and Seasonings, p.29, Carol Selva Rajah, Tuttle Publishing, 2008
  2. 2,0 2,1 Kesom Oil – a New Essential Oil for the International Flavour and Fragrance Industry in First Australian New Crops Conference 1996 – Volume 2 Mall:Webarchive
  3. A new C-methylated homoisoflavanone and triterpenoid from the rhizomes of Polygonatum odoratum. Wang D, Li D, Zhu W and Peng P, Natural Product Research, 2009, 23:6, pages 580-589, PMID 19384735
  4. Vietnamese Coriander (Persicaria odorata (Lour.) Soják) page from Gernot Katzer's Spice Pages