Venemaa relvajõud

Venemaa Föderatsiooni relvajõud
	Вооружённые силы Российской Федерации
	Venemaa relvajõudude embleem
	Venemaa relvajõudude lipp (avers)
Kindralstaabi ülem	Valeri Gerassimov

Venemaa Föderatsiooni relvajõud (vene keeles Вооружённые силы Российской Федерации) on Venemaa sõjavägi, mille koosseisu kuuluvad maaväed, õhu- ja kosmosejõud, sõjalaevastik ja eri väeliigid: õhudessantvägi, kosmoseväed, strateegilised raketiväed, erioperatsioonijõud ning relvajõudude tagalateenistus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa relvajõudude reform aastatel 1997–2015[muuda | muuda lähteteksti]

Pikaajalise relvajõudude reformi kavade kohaselt:

kavatseti reorganiseerida alates 1998. aasta 1. jaanuarist Venemaa strateegilised raketiväed, Venemaa kosmoseväed ja Venemaa õhutõrjevägede raketiväed ühiseks väeliigiks – Venemaa strateegilisteks raketivägedeks, mis koosnevad raketiarmeedest, kosmosetehnika lennujuhtimise sõjaväeosadest ja asutustest;
reorganiseerida 1998. aasta 1. jaanuarist maavägede ülemjuhataja valitsus maavägede peavalitsuseks;
reorganiseerida 1999. aasta 1. jaanuarist õhujõudude ja õhutõrjejõudude baasil ühine väeliik Õhujõud;
anda 1999. aasta 1. jaanuarist sõjaväeringkondadele operatiiv-taktikaliste väekoondiste ülesanded ning anda neile juhtimisülesanded kõigi territooriumil asuvate relvajõudude väe- ja relvaliikide väeüksuste üle:

Sõjaväereformi etapis, mis lõppes 2012. aastal, oli kavas vähendada relvajõudude isikkoosseisu ning likvideerida suur osa isikkoosseisuga komplekteerimata sõjaväeüksusi: maavägedes – 1890-st säilitatakse 172 üksust; õhujõududes: 340-st säilitatakse 180; sõjalaevastikus 240-st säilitatakse 123; raketivägedes: 12-st 8, kosmosevägedes: 7-st 6 ja õhudessantvägedes 6-st 5 väeosa.^[1]

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aastal kaitseminister Sergei Ivanovi juhtimisel tehtud reformi käigus alustati lepinguliste sõjaväeosade komplekteerimist (pilootprojektina komplekteeriti ühena esimestest 76. õhudessantdiviisi polk), samuti lühendati kohustusliku ajateenistuse aega seniselt 2 aastalt – 2007. aastal 1,5 aastale ja 2008. aastal ühele aastale.

Relvajõudude isikkoosseisu oli plaanis aastatel 2010–2016 vähendada 1 300 000-lt – 1 000 000-le. Suurem osa relvajõudude isikkoosseisu vähendamisest tuli saavutada 15% ohvitseride koondamisega 355 000 ohvitserist kavatsetakse alles jätta 150 000,^[2] samuti plaaniti likvideerida allohvitserist üleajateenija – praporštšiku auaste, kelle ülesandeid pidid täitma seersandid.^[3] Venemaa relvajõudude isikkoosseis koosneb tänapäeval ajateenistuskohuse ja lepingu alusel komplekteeritavatest sõjaväelastest.

Sõjaväeringkonnad 2010. aastani[muuda | muuda lähteteksti]

Maaväed jagunesid kuni 2010. aastani kuueks territoriaalseks sõjaväeringkonnaks: Moskva sõjaväeringkond, Leningradi sõjaväeringkond, Volga-Uraali sõjaväeringkond, Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond, Siberi sõjaväeringkond, Kaug-Ida sõjaväeringkond ja Kaliningradi erirajoon.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa relvajõudude kõrgem ülemjuhataja on Venemaa president
Relvajõudude operatiivjuhtimisorganiks on Venemaa relvajõudude kindralstaap

Sõjaväeringkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

2008.–2010. aasta muudatused[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aastal alustatud Venemaa relvajõudude reformi käigus moodustati 2010. aastal 4 uut sõjaväeringkonda:

Lääne sõjaväeringkond, mille koosseisu liideti endised Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna, Põhjalaevastik ja Balti mere laevastiku maismaaväeosad ning VF Õhujõudude ja VF Õhukaitsevägede 1. juhatuse väeosad,^[4] staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Peterburi; Svr juhtkonna operatiivalluvusse jäävad kõik Svr territooriumil asuvad relvajõud sh ka Balti mere laevastik
Lõuna sõjaväeringkond, endise Põhja-Kaukaasia Svr baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Rostov Doni ääres, Svr juhtkonna operatiivalluvusse jäävad Musta mere laevastik ja Kaspia flotill;
Kesksõjaväeringkond, endiste Volga-Uraali ja Siberi Svr läänepiirkondade baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Jekaterinburg;
Ida sõjaväeringkond, endiste Kaug-Ida Svr ja Siberi Svr idapiirkondade baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Habarovsk, Svr juhtkonna operatiivalluvusse jääb ka Vaikse ookeani laevastik.

Alates 1. jaanuarist 2010 kuuluvad VF relvajõudude sõjaväeringkondade koosseisu lahinguluure läbiviimiseks eriotstarbelised väekoondised.^[5]:

2. üksik eriotstarbeline brigaad - Promežitsa, Pihkva rajoon
3. üksik eriotstarbeline brigaad - Togliatti
10. ÜEB (Molkino asula, Krasnodari krai)
16. ÜEB (Tambovi linn)
22. üksik eriotstarbeline brigaad - Stepnoi asula, Rostovi oblast
24. ÜEB (Irkutski linn)
137. eriotstarbeline luurepataljon (Tuapse, Mustamere laevastik)
561. ELP (Parusnoje asula, Läänemere laevastik)
420. ELP (Zverosovhoz, Põhjalaevastik)
42. ELP Russki saar (Vaikse ookeani laevastik).

Venemaa maaväed[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Venemaa maaväed

Maaväed koosnevad sõjalistest juhtorganitest, ühendarmeedest (общевойсковя армия), armeekorpustest, motoriseeritud laskurväeosadest, tankivägedest, raketivägedest ja suurtükivägedest, õhukaitsevägedest ka eri suunitlusega vägedest: luure-, side-, raadioelektroonilise vastutegevuse-, inseneri-, radiatsiooni-, keemia- ja bioloogilise kaitse-, tehnilise hoolduse-, tagalakaitse- ning tagalaorganiseerimise (relvahoidlatest, ringkondlikest õppekeskustest, kindlustatud rajoonidest, üksikväeosadest, asutustest, ettevõtetest ja organisatsioonidest) väeosadest.

Venemaa õhu- ja kosmosejõud[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aastal liideti Venemaa õhuvägedega õhukaitseväed, ÕKV raketi- ja kosmosekaitsejõud liideti strateegiliste raketivägedega. 1. augustil 2015. aastal reorganiseeriti senised Venemaa õhuväed ja Venemaa kosmoseväed ühiseks uueks väeliigiks Venemaa õhu- ja kosmosevägedeks.

Venemaa õhu- ja kosmosevägede:

Venemaa õhujõud koosnevad lennuväest (pommituslennukid, ründelennukid, hävituslennukid, õhutõrjelennuväest, luure-, transpordi- ja eriotstarbelistest lennukitest), õhutõrje raketivägedest, raadiotehnilistest vägedest, spetsiaalsetest vägedest, väeosadest ja tagalaasutustest.
Venemaa kosmosevägede koosseisu kuuluvad:
- kosmose raketikaitseühendus
- Esimene riiklik katsekosmodroom Plessetsk
- Georgi Titovi nimeline Peamine kosmosesidekeskus ja katsepolügoon
- Kosmose raketiseadmete juhtimiskeskus
- A. Možaiski nimeline kosmosevägede sõjaline kosmoseakadeemia, Peterburis.

Venemaa merevägi[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa merevägi (laevastik) koosneb väeliikidest: allveelaevastik, laevastikud, merelennuvägi, merejalaväest, rannakaitsevägedest, erivägedest ja tagalaväeosadest.

Merevägi on jaotatud territoriaalsel põhimõttel neljaks laevastikuks ja siseveekoguflotilliks:

Balti mere laevastik, laevastikustaap Kaliningrad
Põhjalaevastik, laevastikustaap Severomorsk
Vaikse ookeani laevastik, laevastikustaap Vladivostok
Musta mere laevastik, laevastikustaap Sevastopol
Kaspia flotill, laevastikustaap Astrahan

Venemaa strateegilised raketiväed[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa strateegiliste raketivägede koosseis:

kolm raketiarmeed, mille staabid asuvad Vladimiri, Orenburgi ja Omski linnas
4. riiklik ametkondadevaheline polügoon Kapustin Jaris (mille koosseisus on ka katsepolügoon Kasahstanis Sarõ-Shaganis)
4. tsentraalne teaduslik-uurimisinstituut (Jubileinõi Moskva oblastis)
sõjalised õppeasutused: (Peeter Suure nimeline sõjaväeakadeemia Moskvas, sõjaväeinstituudid Serpuhhovis, Rostovis Doni ääres ja Stavropolis)

Venemaa õhudessantväed[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa õhudessantvägede koosseisu kuuluvad:

7. ründedessantdiviis Novorossiiskis;
76. õhudessantdiviis Pihkvas;
98. õhudessantdiviis Ivanovos;
106. õhudessantdiviis Tulas;
õppekeskus Omskis;
Rjazani kõrgem õhudessantvägede kool;
38. sidepolk;
45. luurepolk;
31. brigaad Uljanovskis.

Piirkondlike sõjaväeringkondade (sõjaväeringkondade või armeede) alluvuses on ka sellised õhudessant- või dessant-ründebrigaadid, mis ei kuulu õhudessantvägede koosseisu.

Venemaa relvajõudude tagala[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa relvajõudude tagalateenistuse ülesannet täidab MTO (vene keeles Материально-техническое обеспечение Вооружённых сил Российской Федерации) organisantsioon.

Kaubanduse peavalitsus
Sõjalise side keskvalitsus
Toitlustuse keskvalitsus
Vormiriietuse keskvalitsus
Raketikütuse ja määredeainete keskvalitsus
Venemaa kaitseministeeriumi autoranspordi keskvalitsus
Põllumajandusvalitsus
Venemaa relvajõudude ökoloogilise julgeoleku ülema valitsus
Venemaa relvajõudude tuletõrje ja pääste ning kohaliku kaitse teenistus

Õppused[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa relvajõud on korraldanud muu hulgas järgmiseid õppuseid: Kavkaz 2009, 2020 (Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnas), Laadoga 2009 (Leningradi sõjaväeringkonnas), Ookeanikilp 2019, 2020 (Крупные учения Военно-морского флота России (ВМФ) «Океанский щит»), Štšit sojuza 2006, Štšit sojuza 2011, Štšit sojuza 2015, Štšit sojuza 2019, "Slaavi vendlus", Slavjanskoje Bratstvo 2020 Valgevene relvajõududega, Vostok 2010 (оперативно-стратегического учения (ОСУ) "Восток-2010",^[6] Kaug-Ida ja Siberi sõjaväeringkonnas) ning Zapad (alates aastast 1973).