Venemaa Föderatsiooni Relvajõud

Venemaa Föderatsiooni Relvajõud
	Вооружённые силы Российской Федерации
	Venemaa Föderatsiooni relvajõudude embleem
	Venemaa Föderatsiooni relvajõudude lipp (avers)
Kindralstaabi ülem	Valeri Gerassimov

Venemaa Föderatsiooni Relvajõud (vene keeles Вооружённые силы Российской Федерации) on Venemaa Föderatsiooni sõjaväe ühisnimetus. Venemaa relvajõudude koosseisu kuuluvad maaväed, õhujõud, sõjalaevastik ja eri väeliigid: õhudessantvägi, Venemaa kosmoseväed, strateegilised raketiväed, erioperatsioonijõud ning Venemaa Föderatsiooni relvajõudude tagalateenistus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa relvajõudude reform aastatel 1997–2015[muuda | muuda lähteteksti]

Pikaajalise relvajõudude reformi kavade kohaselt:

– kavatseti reorganiseerida alates 1998. aasta 1. jaanuarist Venemaa Strateegilised raketiväed, Venemaa kosmoseväed ja Venemaa õhutõrjevägede raketiväed ühiseks väeliigiks – Venemaa Strateegilisteks raketivägedeks, mis koosnevad raketiarmeedest, kosmosetehnika lennujuhtimise sõjaväeosadest ja asutustest;

– reorganiseerida 1998. aasta 1. jaanuarist Maavägede ülemjuhataja valitsus Maavägede Peavalitsuseks;

– reorganiseerida 1999. aasta 1. jaanuarist Õhujõudude ja Õhutõrjejõudude baasil ühine väeliik Õhujõud;

– anda 1999. aasta 1. jaanuarist sõjaväeringkondadele operatiiv-taktikaliste väekoondiste ülesanded ning anda neile juhtimisülesanded kõigi territooriumil asuvate relvajõudude väe- ja relvaliikide väeüksuste üle:

Sõjaväereformi etapis, mis lõppes 2012. aastal, oli kavas vähendada relvajõudude isikkoosseisu ning likvideerida suur osa isikkoosseisuga komplekteerimata sõjaväeüksusi: maavägedes – 1890-st säilitatakse 172 üksust; õhujõududes: 340-st säilitatakse 180; sõjalaevastikus 240-st säilitatakse 123; raketivägedes: 12-st 8, kosmosevägedes: 7-st 6 ja õhudessantvägedes 6-st 5 väeosa^[1].

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aastal kaitseminister Sergei Ivanovi juhtimisel tehtud reformi käigus alustati lepinguliste sõjaväeosade komplekteerimist (pilootprojektina komplekteeriti ühena esimestest 76. õhudessantdiviisi polk), samuti lühendati kohustusliku ajateenistuse aega seniselt 2 aastalt – 2007. aastal 1,5 aastale ja 2008. aastal ühele aastale.

Relvajõudude isikkoosseisu oli plaanis aastatel 2010–2016 vähendada 1 300 000-lt – 1 000 000-le. Suurem osa relvajõudude isikkoosseisu vähendamisest tuli saavutada 15% ohvitseride koondamisega 355 000 ohvitserist kavatsetakse alles jätta 150 000^[2], samuti plaaniti likvideerida allohvitserist üleajateenija – praporštšiku auaste, kelle ülesandeid pidid täitma seersandid^[3]. Venemaa Föderatsiooni relvajõudude isikkoosseis koosneb tänapäeval ajateenistuskohuse ja lepingu alusel komplekteeritavatest sõjaväelastest.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude kõrgem ülemjuhataja Vladimir Putin aatomiristlejal Pjotr Veliki Põhjalaevastiku õppuste ajal Barentsi merel 17. augustil 2005

Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude kõrgem ülemjuhataja on Venemaa Föderatsiooni president
Relvajõudude operatiivjuhtimisorganiks on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap

Venemaa maaväed[muuda | muuda lähteteksti]

Maaväed koosnevad sõjalistest juhtorganitest, ühendarmeedest (общевойсковя армия), armeekorpustest, motoriseeritud laskurväeosadest, tankivägedest, raketivägedest ja suurtükivägedest, õhukaitsevägedest ka eri suunitlusega vägedest: luure-, side-, raadioelektroonilise vastutegevuse-, inseneri-, radiatsiooni-, keemia- ja bioloogilise kaitse-, tehnilise hoolduse-, tagalakaitse- ning tagalaorganiseerimise (relvahoidlatest, ringkondlikest õppekeskustest, kindlustatud rajoonidest, üksikväeosadest, asutustest, ettevõtetest ja organisatsioonidest) väeosadest.

Armeed[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjaväeringkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

██ Lääne sõjaväeringkond

██ Põhjamere laevastik

██ Lõuna sõjaväeringkond

██ Kesksõjaväeringkond

██ Ida sõjaväeringkond

Muudatused 2008.–2010. aasta sõjaväereformi käigus[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aastal alustatud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude reformi käigus moodustati 2010. aastal 4 uut sõjaväeringkonda:

Lääne sõjaväeringkond, mille koosseisu liideti endised Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna, Põhjamere ja Balti mere laevastiku maismaaväeosad ning VF Õhujõudude ja VF Õhukaitsevägede 1. juhatuse väeosad^[4], staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Peterburi; Svr juhtkonna operatiivalluvusse jäävad kõik Svr territooriumil asuvad relvajõud sh ka Balti mere laevastik
Lõuna sõjaväeringkond, endise Põhja-Kaukaasia Svr baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Rostov Doni ääres, Svr juhtkonna operatiivalluvusse jäävad Musta mere laevastik ja Kaspia flotill;
Kesksõjaväeringkond, endiste Volga-Uraali ja Siberi Svr läänepiirkondade baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Jekaterinburg;
Ida sõjaväeringkond, endiste Kaug-Ida Svr ja Siberi Svr idapiirkondade baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Habarovsk, Svr juhtkonna operatiivalluvusse jääb ka Vaikse ookeani laevastik.

Alates 1. jaanuarist 2010 kuuluvad VF relvajõudude sõjaväeringkondade koosseisu lahinguluure läbiviimiseks eriotstarbelised väekoondised^[5]:

GRU 2. Eriotstarbeline üksik brigaad (отдельная бригада специального назначения ГРУ) (Promežitsa, Pihkva rajoon)
GRU 3. EÜB (Tšernoretšje asula)
GRU 10. EÜB (Molkino asula, Krasnodari krai)
GRU 16. EÜB (Tambovi linn)
GRU 22. EÜB (Stepnoi asula, Rostovi oblast)
GRU 24. EÜB (Irkutski linn)
137. Eriotstarbeline luurepataljon (Tuapse, Mustamere laevastik)
561. ELP (Parusnoje asula, Läänemere laevastik)
420. ELP (Zverosovhoz, Põhjamere laevastik)
42. ELP Russki saar (Vaikse ookeani laevastik).

Kuni aastani 2010[muuda | muuda lähteteksti]

Maaväed jagunesid kuni 2010. aastani kuueks territoriaalseks sõjaväeringkonnaks:

Venemaa õhu- ja kosmoseväed[muuda | muuda lähteteksti]

1. detsembrist 2011 reorganiseeriti senised Venemaa õhujõud ja Venemaa Föderatsiooni kosmoseväed ühiseks uueks väeliigiks Venemaa Föderatsiooni õhu- ja kosmosevägedeks (Войска воздушно-космической обороны, ВКО).

VF Õhujõud koosnevad lennuväest (pommituslennukid, ründelennukid, hävituslennukid, õhutõrjelennuväest, luure-, transpordi- ja eriotstarbelistest lennukitest), õhutõrje raketivägedest, raadiotehnilistest vägedest, spetsiaalsetest vägedest, väeosadest ja tagalaasutustest.
VF Kosmosevägede koosseisu kuuluvad:

kosmose raketikaitseühendus
Esimene riiklik katsekosmodroom Plessetsk
Georgi Titovi nimeline Peamine kosmosesidekeskus ja katsepolügoon
Kosmose raketiseadmete juhtimiskeskus
A. Možaiski nimeline kosmosevägede sõjaline kosmoseakadeemia, Peterburis

Venemaa merevägi[muuda | muuda lähteteksti]

Merevägi (laevastik) koosneb väeliikidest: allveelaevastik, laevastikud, merelennuvägi, merejalaväest, rannakaitsevägedest, erivägedest ja tagalaväeosadest.

Merevägi on jaotatud territoriaalsel põhimõttel neljaks laevastikuks ja siseveekoguflotilliks:

Balti mere laevastik, laevastikustaap Kaliningrad
Põhjamere laevastik, laevastikustaap Severomorsk
Vaikse ookeani laevastik, laevastikustaap Vladivostok
Musta mere laevastik, laevastikustaap Sevastopol
Kaspia flotill, laevastikustaap Astrahan

Venemaa strateegilised raketiväed[muuda | muuda lähteteksti]

Strateegiliste raketivägede koosseis:

kolm raketiarmeed, mille staabid asuvad Vladimiri, Orenburgi ja Omski linnas
4. riiklik ametkondadevaheline polügoon Kapustin Jaris (mille koosseisus on ka katsepolügoon Kasahstanis Sarõ-Shaganis)
4. tsentraalne teaduslik-uurimisinstituut (Jubileinõi Moskva oblastis)
sõjalised õppeasutused: (Peeter Suure nimeline sõjaväeakadeemia Moskvas, sõjaväeinstituudid Serpuhhovis, Rostovis Doni ääres ja Stavropolis)

Venemaa õhudessantväed[muuda | muuda lähteteksti]

Õhudessantvägede koosseisu kuuluvad:

7. õhudessantdiviis Novorossiiskis;
76. õhudessantdiviis Pihkvas;
98. õhudessantdiviis Ivanovos;
106. õhudessantdiviis Tulas;
õppekeskus Omskis;
Rjazani kõrgem õhudessantvägede kool;
38. sidepolk;
45. luurepolk;
31. brigaad Uljanovskis.

Piirkondlike sõjaväeringkondade (sõjaväeringkondade või armeede) alluvuses on ka sellised õhudessant- või dessant-ründebrigaadid, mis ei kuulu õhudessantvägede koosseisu.