Vana Šveitsi Konföderatsiooni Alpide-tagused sõjakäigud

Allikas: Vikipeedia
Šveitsi Konföderatsiooni Alpide-tagused territooriumid, 1403–1798
Šveitsi palgasõdurid pärast Pavia lahingust loobumist aastal 1512 Alpe ületamas (Luzerni kroonika, 1513)

Vana Šveitsi Konföderatsiooni Alpide-tagused sõjakäigud olid sõjalised ekspeditsioonid, mille tulemuseks oli suuremal või vähemal määral tänapäevase Ticino kantoni territooriumile vastavate Alpidest lõunas asuvate alade vallutamine. Šveitsi historiograafias tuntakse käike nimetusega "mägedetagused sõjakäigud" (Ennetbirgische Feldzüge) ning Alpide-tagusid alasid tunti "mägedetaguste foogtkondadena" (ennetbirgische Vogteien).

15. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Obwaldeni ja Uri kantonite esimene Alpide-ülene valdus oli 1403. aastal omandatud Leventina. Järgmised territooriumid lisati oma valdustele aastatel 1418 ja 1419. Esimene tagasilöök tuli Arbedo lahingus aastal 1422 kui Milano hertsogiriik šveitslased alistas. 1426. aastal järgnenud lepinguga liigutati hertsogiriigi piir tagasi Gotthardi kuruni. Uued sõjakäigud toimusid aastatel 1439, 1441 ja 1447 kuni šveitslased said aastal 1449 taas lüüa: sedakorda Ambrosiuse vabariigi vägede käest Castione lahingus.[1]

Aastal 1466 lubas Milano hertsog Leventina konföderatsioonile anda, kuid kuna ta oli oma lubaduste täitmisel aeglane, suutis ta sellal kui šveitslased olid Burgundia sõdadega hõivatud, moodustada hoopis liidu Burgundiaga. See ajendas Urit saatma Leventinasse oma ekspeditsiooni, keda sealsed kohalikud elanikud tervitasid kui vabastajaid. Šveitslased üritasid vallutada ka Bellinzonat, kuid pärast kaks nädalat kestnud piiramist nad loobusid ja naasid koju.

1478. aasta Giornico lahing oli üks lahing, mille šveitslased lõpuks võitsid. Lahingus õnnestus 175 mehest koosneval Uri väel, keda toetas ligikaudu 400 kohalikku meest, lüüa taganema 10 000 mehest koosnev Milano armee. Alates sellest ajast oli Leventina Uri vaieldamatu valdus, kuid Bellinzona jäi Milano kontrolli alla.

Aastal 1487 soovis Valais' kanton koos Luzerniga Ossola orgudesse laieneda. Šveitslased piirasid Domodossolat ja korraldasid orgudesse röövretki, kuid milanolased alistasid nad kindlalt sama aasta aprillis toimunud Crevola lahingus.

Selline oli piirkonna olukord ka aastal 1494, mil algasid Itaalia sõjad.

16. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Uri hõivas Bellinzona viimaks aastal 1500 ning ametlikult andis selle konföderatsioonile Prantsusmaa kuningas Louis XII aastal 1503. 1513. aastal toimunud Novara lahing oli Šveitsi Konföderatsiooni ja selle liitlase Kolme Liiga jaoks edukas ning sellega saadi enda valdusse Locarno, Lugano, Mendrisio, Cuvio, Travaglia, Chiavenna, Bormio, Tre pievi ja Valtellina. Kaotus 1515. aasta Marignano lahingus lõpetas Šveitsi püüdlused oma valduste edasiseks laiendamiseks. Järgmisel aastal sõlmitud rahu võimaldas neil peaaegu kõik juba oma valduses olevad alad säilitada, välja arvatud Ossola, mis loovutati Milanole.

Kogu varauusaja jooksul valitsesid neid nimetuse ennetbirgische Vogteien all tuntud alasid osaliselt kogu konföderatsioon ning osaliselt Uri, Schwyzi ja Nidwaldeni kantonid (Leventina üle valitses Uri üksinda). Alates 1512. aastast Kolme Liiga poolt valitsetud Valtellina kaotati Hispaaniale 1639. aastal Bündner Wirreni nime kandva konflikti ajal.

Alpide-tagused foogtkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Šveitsi kondomiiniumid (Gemeine Herrschaften) 18. sajandil. Leventinat on kujutatud Uri kantoni lahutamatu osana

Alpide-taguste foogtkondade nimi saksa keeles oli Ennetbergische Vogteien ja itaalia keeles Baliaggi Ultramontani.

Uri, Schwyzi ja Nidwaldeni metsakantonite kondomiiniumid:

Kaheteistkümne kantoni (Zwölf Orte, Kolmteist kantonit ilma Appenzellita) kondomiiniumid aastast 1512:

Kaheteistkümne kantoni kondomiiniumid (aastast 1512), mis kolm aastat hiljem kaotati ning mis on tänapäeval Itaalia Lombardia ja Piemonte maakonna omavalitsused:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maffioli, Alessandra (09.09.2003). "Castione, battaglia di". www.hls-dhs-dss.ch. Vaadatud 23.08.2011.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • W. Ehrenzeller. "Die Feldzüge der Walliser und Eidgenossen ins Eschental und der Wallishandel 1484-1494" (1912).