Arbedo lahing

Allikas: Vikipeedia
Arbedo lahing
Osa Vana Šveitsi Konföderatsiooni Alpide-tagustest sõjakäikudest
Toimumisaeg 30. juuni 1422[6]
Toimumiskoht Arbedo-Castione, Ticino kanton, Šveits
Tulemus Milano otsustav võit[7]
Osalised
Milano hertsogiriik Vana Šveitsi Konföderatsioon:
   Uri
   Unterwalden
   Luzern
   Zug
Väejuhid või liidrid
Francesco Bussone[1][2] Ulrich Welker
Roth von Uri †
Kälin von Zug †
Zelger von Obwalden †[2]
Jõudude suurus
16 000
(sh 5000 ratsameest)[3][4]
2500 jalameest[3][4]
Kaotused
1000 langenut[2] 500 langenut[4]
300 vangi võetut,
sh Ulrich[2][5]

Arbedo lahing peeti 1422. aasta 30. juunil Milano hertsogiriigi ja Vana Šveitsi Konföderatsiooni vahel.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1419 ostsid Uri ja Unterwaldeni kantonid Sacco parunitelt Bellinzona kindluse, kuid ei suutnud seda küllaldaselt kaitsta. Kui šveitslased lükkasid aastal 1422 tagasi Milano ettepaneku kindlustatud linn tagasi osta, lõid Milano Visconti väed, mida juhtis Francesco Bussone (tuntud ka kui Il Carmagnola), šveitslaste Bellinzonas olnud väed taganema. Katse kindlust koos teiste konföderatsiooni liikmetega tagasi vallutada viis Bellinzonast 3 kilomeetrit põhja pool Arbedo-Castiones toimunud lahinguni. Il Carmagnola juhtis Milano hertsogiriigi väed šveitslaste vastu ning oli võidukas.

Lahing[muuda | muuda lähteteksti]

1869. aastast pärinev Šveitsi nn "laskmistaaler", millel on kujutatud Hans Landwingi Arbedo lahingu ajal lippu päästmas

Šveitslased olid peamiselt relvastatud hellebardidega ja alguses suutsid nad Lombardia ratsaväge edukalt rünnata. Seejärel tõi Milano vägede juhataja Francesco Bussone ette vibupüssidega varustatud mehed, lastes samas oma ratsaväelastel sadulast maha tulla. Sadulast tulnud mehed kasutasid seejärel piike, mille ulatus oli suurem kui hellebardidel. Täiendav surve pandi šveitslastele peale külgedelt, kust anti samuti vibupüssidest tuld.

Milano vägi hakkas šveitslasi tagasi suruma ning viimased päästis täielikust hävingust vaid ühe moonaotsijate salga ilmumine - milanolased olid veendunud, et tegemist on uue lahingusse sekkuva jõuga. Kui Milano väed seejärel ümber organiseerimiseks tagasi tõmmati, põgenesid šveitslased peale rohkete kaotuste kandmist lahinguväljalt.

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Võiduga kindlustas hertsogiriik Bellinzona ja Leventina enda valdusse jäämist. Lisaks sai Milano enda valdusse ka Val d'Ossola, mis tähendas, et šveitslased kaotasid kõik territooriumid, mille nad olid sõjakäikudega juurde saanud. Peale Arbedo lahingus saadud kaotust katkestasid šveitslased pikaks ajaks laienemise Lago Maggiore järve suunas ja just kaotus Arbedo lahingus viis selleni, et šveitslased suurendasid oma vägedes piigimeeste hulka.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • P. Pieri. "Il Rinascimento e la crisi militare italiana".
  • M. Mallett. "Mercenaries and their Masters: Warfare in Renaissance Italy".
  • E. Pometta. "Come il Ticino venne in potere degli Svizzeri. Bellinzona".
  • A. Battistella. "Il conte di Carmagnola".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rita da Cascia - La cronologia.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Note biografiche di Capitani di Guerra e di Condottieri di Ventura operanti in Italia nel 1330 1550.
  3. 3,0 3,1 Historisches Lexikon der Schweiz - Schlacht bei Arbedo.
  4. 4,0 4,1 4,2 Douglas Miller & G.A. Embleton. "The Swiss at War 1300-1500", Men At Arms 094, Osprey Publishing (1979).
  5. E. Pometta. "Come il Ticino venne in potere degli Svizzeri". Bellinzona.
  6. Mario Troso. Le fanterie Svizzere.
  7. The Castles of Bellinzona | UNESCO World Heritage | The late Middle Ages.