Vana-Varbla mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Vana-Varbla mõisast; Varbla kihelkonna teise rüütlimõisa kohta vaata artiklit Uue-Varbla mõis; kirikumõisa kohta vaata artiklit Varbla kirikumõis.

Vana-Varbla mõis
Vana-Varbla-1.jpg
Vana-Varbla mõis
Riik Flag of Estonia.svg Eesti
Asukoht Varbla
Varbla vald
Pärnu maakond
Esmamainimine 1426

Vana-Varbla mõis (saksa algselt Werpel hiljem Alt-Werpel) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval asub kunagine mõisasüda Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Mõisahoone ei ole säilinud.

Algselt kuulusid Varbla alad Soontagana muinaskihelkonda. Ristisõdijate vallutuste tulemusena olid aastaks 1226 Soontagana maad ristitud ning maid valitsesid Mõõgavendade ordu ja seejärel Saare-Lääne piiskopkond. Lihulas resideerinud piiskop läänistas osa maadest oma ustavatele vasallidele. Nii jagatigi Vaiste, Saulepi ja Varbla alad Fahrensbachile. Fahrensbachid olid need alad endale saanud pärisomandiks juba aastaks 1382. Seejärel lasi Wilhelm von Fahrensbach (Farensbach) ehitada uue mõisa Varblasse. Esmakordselt mainitakse mõisa kirjalikult 23. aprillil 1426. Siis kutsuti kohta nimega Werpel ja see nimi oli seejärel kasutusel veel sajandeid. Ürikutesse sattus aga Varbla selle mõisa maade läänistamise ja müümisega seoses tekkinud tüli tõttu piiskop Christian Kubandiga. Aastal 1426 nähtavasti Fahrensbach ise enam Varbla maade omanik ei olnud, sest olevat need edasi müünud Saare-Lääne piiskopile Caspar Schuwenflugile, kes aga suri juba 1423. aastal. Kas see päris nii oli, pole selge, sest veel aastal 1511 on Varbla mõisa omanikuna mainitud Elisabeth Fahrensbachi, kes oli abielus Diedrich Tiesenhauseniga.

Aastaks 1538 oli Varbla endale omastanud pururikas Johann Zöge, kes aastatel 1535–1537 oli Saare-Lääne stiftfoogt Läänemaal. Temale kuulusid need valdused aastani 1582. Enne seda oli ta aga Liivi sõja ajal olnud hertsog Magnuse poolel. Kuna aga Rootsi kuningas võitis sõja, siis võeti loomulikult Johann Zögelt maad ära – mõis redutseeriti. Varasematelt omanikelt ära võetud maad jagati kuninga poolt ustavatele väepealikele ja kaasvõitlejatele. Nii läksid Varbla, Saulepi, Vaiste ja Virtsu kandi maad Gustaf Banéri suguvõsa liikmete valdusse. Nende käes olid mõisad ümmarguselt sada aastat. Nemad ehitasid ka mõisahoone praegu tuntud Vana-Varbla mõisa aladele. Rahalistesse raskustesse sattumise tulemusena jäid nad kõigepealt ilma Vaiste mõisast (1661), seejärel Varblast (1684) ja Saulepi mõisast.

Pärast Benéride pankrotti oli Varbla mõis renditud Staelbornile ja rittmeister Friedrich von Nolckenile. 1690 sai mõisaomanikuks Niklas von Preutz, kes suri 1696.

Alates 24. jaanuarist 1698 kuulus Varbla mõis Nasackinite suguvõsale, kes said pärast Niklas von Preutzi surma omanikuta jäänud Varbla mõisa endale kompensatsiooniks Soomest redutseeritud mõisamaade eest. Esialgu oli selle omanikuks von Nasackinite väimees Otto Magnus von Wolffeldt, kes oli abielus Helene von Nasackiniga. Mõisast Otto Magnus von Wolffeldt ise huvitatud polnud ja rentis selle oma naise Helene vennale Magnus Johann von Nasackinile.

Aastal 1793 siirdus mõis pärandusena Reinhold Magnus von Nasackinile. Viimatimainitul tekkis aga tüli oma noorema venna Adam Gustav von Nasackiniga, mille tulemusena määras Vene keiser Paul I oma ukaasiga 1797 Saulepi mõisa kroonumõisaks. Kaks aastat hiljem 1799 jõudsid kaks tülitsevat venda kokkuleppele ja mõis jagati kaheks. Sedasi hakati Reinhold Magnus von Nasackinile jäänud senist Varbla mõisa nimetama Vana-Varbla mõisaks ning sellest pisut lõuna pool asuvat Adam Gustav von Nasackinile jäänud Uue-Varbla mõisaks. Vana-Varbla mõis püsis Nasackinite järglaste käes kuni mõisade võõrandamiseni Eesti Vabariigi poolt 1919. Perekonnanimed küll vahetusid (Pröbsting ja Cube), aga suguvõsa oli sama.

Mõisa viimane peahoone lammutati 1939.

Vana-Varbla (Varbla) mõisnikud[muuda | muuda lähteteksti]

Omandusaastad Nimi Eluaastad Märkused
1382– Wilhelm Fahrensbach 1365–1443 Oli Varbla maade omanik Vaistest Paadremani
1511 Elisabeth Fahrensbach
1538–1582 Zöge suguvõsa
1582–1600 Gustaf Banér 1547–1600 Sai mõisa endale kingitusena Rootsi kuningalt
1601–1612 Christian Schade Oli Haapsalu asehaldur, rittmeister, sai mõisa endale Rootsi kuninga käsul
1612–1614 Nils Banér 1589–1614 Mõis tagastati Banéridele, Gustaf Banéri poeg, Nils Banér hukkus lahingus Venemaal
1614–1644 Per Banér 1588–1644 Nils Banéri vend, Gustaf Banéri poeg
1645–1649 Nils Banér Per Banéri poeg
1649–1684 Gustaf Persson Banér 1618–1689 Nils Banéri vend, Per Banéri poeg
1685–1690 Straelborn ja Nolcken Mõis oli rendil
1690–1696 Niklas von Preutz 1639–1696
1698–1723 Otto Magnus von Wolffeldt von Nasackinite väimees, said kompensatsiooni kaotatud maade eest Soomes
1723–1728 Magnus Johann von Nasackin 1644–1728 von Wolffeldt lahkus Põhjasõja tagajärjel
1728–1732 Adam Johann von Nasackin 1681–1732 Magnus Johann von Nasackini poeg
1732–1792 Magnus Reinhold von Nasackin 1729–1792 Adam Johann von Nasackini poeg, algaegadel valitseja teadmata
1792–1793 Carl Johann von Nasackin 1761–1793 Magnus Reinhold von Nasackini poeg
1793–1828 Reinhold Magnus von Nasackin 1762–1842 Magnus Reinhold von Nasackini poeg
1828–1846 Friedrich von Pröbsting 1780–1846 Reinhold Magnus von Nasackini vennatütre mees
1846–1851 Johanna Luise von Pröbsting 1795–1885 Friedrich von Pröbstingi abikaasa
1848–1887 Gustav Adolph Daniel von Pröbsting 1824–1888 Friedrich von Pröbstingi poeg, oli kuni 1851 kaasomanik
1887–1903 Sophie Ida Clara von Pröbsting 1821–1903 Gustav Adolph von Pröbsting müüs mõisa 100000 hõberubla eest abikaasale
1903–1919 Maximillian Valentin von Cube 1866–1945 Sophie Ida Clara von Pröbstingi tütrepoeg
1919 Eesti Vabariik Mõis võõrandati

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]