Valter Viks

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Valter Karl Viks (20. jaanuar 1895 Kambja10. august 1959 Chicago) oli eesti vaimulik.

Ta lõpetas Peterburi Klassikalise 3. Gümnaasiumi, õppis aastatel 19151918 ja 19201921 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Lisaks oli ta aastatel 19161918 sõjaväeametnik ja võttis aastatel 19181920 osa Vabadussõjast. Ta oli EÜS-i vilistlane. Aastatel 19211922 oli ta usuõpetajaks Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Prooviaastal oli ta Tartu Pauluse koguduses. Ordineeriti 13. juunil 1922 õpetajaks[1].

Ta oli aastatel 19221936 Rõuge Maarja koguduse õpetaja, aastatel 19361938 oli ta Väike-Maarja koguduse asetäitja õpetaja. Rõugest kõrvaldati ta seoses osavõtuga Vabadussõjalaste liikumisest. Aastatel 19381941 oli ta Ilumäe koguduse õpetaja, olles aastatel 19391940 veel Piirimaade Seltsi sekretär. Aastatel 19421944 oli ta Tallinna Peetruse koguduse organiseerija õpetaja.

Aastal 1944 lahkus ta Saksamaale. Aastal 1944 oli ta eestlaste kirikuõpetaja Lübecki ümbruses, aastatel 19451949 oli ta eestlaste vaimulik Briti okupatsioonitsoonis. Aastal 1949 lahkus ta Saksamaalt USA-sse. Aastatel 19491959 oli ta Chicago Esimese koguduse õpetaja, olles aastatel 19541959 veel USA Chicago praostkonna praost. Chicagos olles oli ta ka lühikest aega ajakirja "Usu Sõna" toimetaja[2].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend Heino Viks oli Kolga-Jaani Johannese koguduse õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
  2. Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 47