Vallo Järvi
 | Artiklis puuduvad viited. (August 2021) |
Vallo Järvi (endine Villibald Jööts; 28. detsember 1923 Tallinn – 20. september 1994 Tallinn) oli eesti dirigent ja Järvide dünastia alusepanija.
Estonia teatris elutöö teinud dirigent ja muusikajuht Vallo Järvi tegevus oli Estoniaga seotud ligi 45 aastat ooperi-, opereti- ja muusikali-, eriti aga silmapaistva balletidirigendina.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vallo Järvi mõlemad vanemad olid juuksurid, neil oli Tallinnas Tõnismäel oma juuksuritöökoda. Muusikalembeses peres (ema valdas mandoliini ja balalaikat ning isa kitarri)[1] hakkas ka esimene poeg vanemate eeskujul varakult pillidega tutvust tegema, mängis kooliorkestrites mitmeid pille, Tallinna Reaalkooli päevil viis sealses džässbändis "R" kaasalöömine trummidel teda tõsisema huvi juurde džässmuusika vastu.
Vallo Järvist sai kuulsate Kuldse Seitsme ja Rütmikute koosseisus parim džässikitarrist Eestis. Selle kõrval mängis ta kaasa löökpillidel alates 1942. aastast meie raadio sümfooniaorkestris. 13 aastat vanema venna eeskujul tegi kõike sedasama pärast ka pere noorem poeg Neeme Järvi, kes mängis juba oma venna Vallo taktikepi all löökpille (esimesena ksülofoni)[1] ning võis tema toetusel ka ise esimest korda 18-aastaselt orkestri ette astuda.
Vallo Järvist sai õpingute järel Tallinna konservatooriumis 1946–1951 kutseline dirigent, aga juba 1949. aastal kutsuti ta Estonia teatrisse koosseisuliseks, ta oli kuni 1963. aastani meie sõjajärgse esindusteatri ainus ja esimene professionaalne dirigent. Konservatooriumi IV kursuse tudeng tuli edukalt toime kõigi uuslavastustega, mida tal ooperi-, opereti- ja balletirepertuaaris juhatama tuli hakata, alustades menukalt Juri Miljutini operetiga „Rahutu õnn“ ja Bedřich Smetana ooperiga „Müüdud mõrsja“. Lisaks teatritööle tegutses Järvi 15 aastat (kuni 1979) ka konservatooriumi õppejõuna, juhatas veerandsada sümfoonilist kava ERSO ees, salvestas rohkesti muusikat Eesti Raadios nii ERSO, raadio estraadiorkestri kui ka teatri orkestri ja solistidega.
Estonia teatris dirigeeris ta kokku tuhandeid etendusi teatri „orkestriaugus“ enam kui sajast lavastusest, olles enamiku neist ise muusikajuhina lavale toonud. Juba esimene, „Rahutu õnn“ üksi püsis repertuaaris kümme aastat. Nende lavastuste hulgas on pikk rida ka eesti heliloojate algupärandeid nii ooperi-, opereti- kui ka balletižanris. Mitmed lavateosed tulid tema käe all publiku ette aastakümnete jooksul korduvalt uutes lavastustes. Kõige arvukamalt, üle 60, tõi Vallo Järvi välja balletiuuslavastusi, olles sageli ka meie balletikooli diplomietenduste või kevadkontsertide muusikajuht. Mõnedki koolietendustest jäid teatri repertuaari kauemaks. Vallo Järvi oli väga kõrgelt hinnatud meie kõigi silmapaistvamate balletisolistide poolt eelkõige oma hea rütmitunnetuse ja stabiilse juhatamismaneeriga. Tema teatridirigenditee lõppes Pjotr Tšaikovski „Luikede järve“ etendustega 1994. aasta juunis.
Vallo Järvi on pannud aluse tervele plejaadile Järvidele-muusikutele. Tänu temale sai ka nooremast vennast Neeme Järvist maailmadirigent koos oma muusikutest lastega. Vallo Järvi abikaasa oli ooperilaulja Liidia Panova. Nende kõik üheksa lapselast, poegade, vioolamängija Andrus Järvi ja tšellist Teet Järvi ning baleriinist tütre Lemme Järvi-Saarma lapsed on õppinud muusikat, saanud kutselisteks muusikuteks või jäänud muusikale lähedale. Ühtlasi on ka tema poja Teet Järvi lapsed ansambel Järvi Instrumentalists rajajad.
Vallo Järvi oli meie rahvusteatri kandvamaid muusikajõude oma erandlikult järjekindla ja andunud tööga teatri kogu ajaloos.
Kirjastuse Tänapäev väljaandel ilmus 2014. aastal koguteos „Dirigeerib maestro Vallo Järvi. Kroonika- ja mälestusteraamat teenekast eesti dirigendist“, mille autor on muusikateadlane ja -ajakirjanik Priit Kuusk.
Suguvõsa[muuda | muuda lähteteksti]
| Vallo Järvi | Neeme Järvi | Liilia Järvi | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Andrus Järvi | Teet Järvi | Paavo Järvi | Maarika Järvi | Kristjan Järvi | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tema vend on dirigent Neeme Järvi ja pojad on tšellist Teet Järvi, vioolamängija Andrus Järvi ja tütar Lemme Järvi-Saarma. Teet Järvi lapsed Marius Järvi, Miina Järvi, Mihkel Järvi, Madis Järvi ning Martin Järvi moodustavad ansambli Järvi Instrumentalists.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Dirigeerib maestro Vallo Järvi
- Muusikaline tund. Dirigeerib Vallo Järvi
- Heino Eller "Kodumaine viis", dirigeerib Vallo Järvi
- Heino Eller "Romanss", dirigeerib Vallo Järvi
- Heino Eller "Tants", dirigeerib Vallo Järvi
- Vallo Järvi & Rütmikud. Jersey Bounce
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Sten Teppan (30. oktoober 2022). "Käbi ei kuku... Neeme ja Kristjan Järvi(30.10)". Vikerraadio. Vaadatud 2.11.2022.
Saatesse jagus ka humoorikas lugu sellest, kuidas Neeme Järvi Arvo Pärdiga flötist Samuel Sauluse juures laelühtreid kokku lõi. "Nii hea tuju oli, eks me võtsime ka natuke. Ja Pärt armastab neid kellasid ja igasuguseid hääli, ma ütlesin, et kuule, lööme need lühtrid kokku. Ja siis tulid kõik lühtrid alla, aga me olime nii õnnelikud," naeris ta ammust hetke meenutades.