Vaigistuskaebus

Vaigistuskaebus ehk üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi (ingl strategic lawsuit against public participation, lühend SLAPP; eesti keeles ka LÄTAK) on õiguskaitsevahend, mida kasutatakse kriitikute vaigistamise eesmärgil.

Kaebaja eesmärgiks ei ole enamasti sisulise vaidluse võitmine, vaid vastaspoole vaigistamine suurte õigusabikulude hirmu tõttu, milleks palgatakse tuntud ehk kalleid advokaate. Vaigistuskaebuseid võib esitada kohtule ja õiguskaitseorganitele või ka üksnes ähvardada kaebuse esitamisega. Osades riikides on vaigistuskaebuste esitamine kui sõnavabaduse riive keelatud.

Enamasti taotlevad kaebajad laimamise lõpetamist ja kahju hüvitamist, aga kasutatakse ka intellektuaalomandi aspekte, nõudes kaebaja nimetamise lõpetamist kaubamärgi kasutamise keelamise teel.

2022. aasta lõpus avaldatud UNESCO analüüsi kohaselt on vastumeetmetele vaatamata vaigistuskaebuste kasutamise hulk maailmas kasvutrendis ja paljuski on see seostatud laimu kriminaliseerimisega, samuti karmi, samas ebamäärase valeuudiste, küberkuritegevuse ja vihakõne reguleerimisega. Analüüsi andmetel on Kesk- ja Ida-Euroopas sagenenud laimu alusel kriminaalsüüdistuste esitamine ning seetõttu soovitatakse viia laimu arutelud kriminaalkohtu asemel tsiviilkohtutesse, samuti pakkuda ajakirjanikele juriidilist abi.

Eesti näiteid

2015. aastal kaebas Kalaranna arendaja Pro Kapital kohtusse Telliskivi Seltsi aktivisti Teele Pehki tema intervjuu pärast ajalehes Baltic Times, nõudes kindlate väidete ümberlükkamist ja kohtukulude katmist. Pro Kapitali esindasid Soraineni vandeadvokaadid Carri Ginter ja Allar Jõks. Asi lahendati kokkuleppega ja Pro Kapital kandis ise kõik kulud.

2017. aastal alustas Andmekaitse Inspektsioon menetluse SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks taotlusel Eesti Inimõiguste Keskuse üle. SAPTKi arvates rikkus vaenukuritegudest teatamise platvorm UNI-FORM isikuandmete kaitse reegleid. Inspektsioon rikkumist ei leidnud.

2018. aastal esitasid Soome kinnisvaraettevõtja Arto Autio ning temaga seotud isikud hagi ERR-i ja ajakirjanike Mihkel Kärma ning Anna Pihli vastu, kes kajastasid telesaates kriitiliselt nende tegevust Eestis. Hagi menetlus kestis mitu aastat ja kohtuprotsessi ajal on neil ajakirjanikel keelatud Autio ja teiste hagejate tegevust kajastada.

2019. aastal ähvardas jaekaubanduskett Prisma vabaühendust Nähtamatud Loomad kohtuga, kuna ühing alustas kampaaniat üleskutsega loobuda puurikanade munade müügist. Prisma apelleeris kaubamärgi väärkasutamisele.

Ametlik arutelu Euroopa Liidus, kuidas vastustada strateegilisi hagisid üldsuse osalemise vastu

Eesti esindaja, eurosaadik Yana Toom laiendas 10. novembri 2021 plenaarettekandes veel ühele valukohale, mis on LÄTAKI-le väga sarnane selles mõttes, ehk aktivist peab ise kulutama suured ressursid ja pikk ajavahemik läheb selle alla, et enda isiku süütust kohtus kaitsta ja et oleks võimalik tegevust jätkata. Toom esines nii: "Euroopa Liidus on riike, näiteks Eesti, kus on "imeline" tava - kaitsepolitsei annab välja oma aastaraamatu, kus on nimetatud aktivistid, kelle vaated ja teod kuulutatakse ohtlikeks ja riigikorda õõnestavateks. Enamikul juhtudel pole selliste väidete taga kohtuotsust. Vastupidi, need, kes oma nime aastaraamatust leidsid, peavad ise pöörduma kohtusse ja tõestama, et need väited on valed. Tõendamiskohustus, nagu LÄTAKi (ing.k SLAPP) puhulgi, lasub aktivistil – sa kulutad aega ja raha, et oma süütust tõestada. Tegelikult – et kaitsta sõnavabadust ja arvamuste pluralismi. Mina tegin seda kümme aastat tagasi ja võitsin. Kuid paljud inimesed, keda kaitsepolitsei kahe ja poole aastakümne jooksul oma aastaraamatutes mainis, on aga lihtsalt vait jäänud. Ja ma olen enam kui kindel, et Euroopa Parlament peaks pöörama tähelepanu ka sellisele suukorvistamise viisile ja kõigile "ainuõige" narratiivi loomisele."

Yana Toom võitis 2014. aastal kohtuasja, mis kohustas kaitsepolitseid kaitsepolitsei aastaraamatu veebiversioonist eemaldama mitu lauset ja avaldama sellekohase pressiteate. Kapo aastaraamat ilmus 12. aprill 2012, kohtuasi sai lõpu 9. oktoobril 2014. a, kui riigikohus otsustas kaitsepolitsei-poolset kaebust menetlusse mitte võtta. Seega aktivisti võiduks kulus kohtus aega kaks ja pool aastat, kusjuures moraalse ehk rahalise kahju nõuet kohus ei rahuldanud ning raamatukogu raamatutes sisalduvad väited korrigeerimisele või kommenteerimisele ei kuulunud.

Kaitsepolitsei aastaraamat erineb arvamusliidrite raamatutest, sõnavõttudest või blogidest selle poolest, et kaitsepolitsei tegevus esindab Eesti riiki ja teostab ametlikult võimu oma kodanike üle. Raamatu tekst on riigi ametlik tööriist kodanikele käitumisjuhendite ja info andmiseks. Valede faktide esitamine on mõjus isegi siis, kui laimatav hiljem kaebab ja kohus teeb töö korrektselt.

Vaigistuskaebuste ohjamine

Euroopa Komisjon avaldas 2022. aasta aprilli lõpus direktiivi ettepaneku, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest, direktiivi eesmärk on kaitsta ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid nende vastu algatatud kohtuasjade eest, millega takistatakse neid üldsust teavitamast ja avalikku huvi pakkuivaid küsimusi kajastamast.

Välislingid

• Ärimees versus aktivist ehk SLAPP