Mine sisu juurde

Vaigistuskaebus

Allikas: Vikipeedia

Vaigistuskaebus ehk üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi, ka avalikus elus osalemise vastane strateegiline hagi (inglise strategic lawsuit against public participation, lühend SLAPP; eesti keeles ka LÄTAK[1]) on õiguskaitsevahend, mida kasutatakse kriitikute, aktivistide ja ajakirjanike[2][3] vaigistamise eesmärgil.

Kaebaja eesmärgiks ei ole enamasti sisulise vaidluse võitmine, vaid vastaspoole vaigistamine suurte õigusabikulude hirmu tõttu, milleks palgatakse tuntud ehk kalleid advokaate. Vaigistuskaebuseid võib esitada kohtule ja õiguskaitseorganitele või ka üksnes ähvardada kaebuse esitamisega. Osades riikides on vaigistuskaebuste esitamine kui sõnavabaduse riive seadustega piiratud.[4][5]

Enamasti taotlevad kaebajad laimamise lõpetamist ja sellega tekitatud kahju hüvitamist.[6][7][8][9] Kuid kasutatakse ka intellektuaalomandi aspekte, nõudes kaebaja nimetamise lõpetamist kaubamärgi kasutamise keelamise teel.[10][11]

2022. aasta lõpus avaldatud UNESCO analüüsi kohaselt on vastumeetmetele vaatamata vaigistuskaebuste esitamine maailmas kasvutrendis, kusjuures seda on seostatud laimu kriminaliseerimisega, samuti karmi, samas ebamäärase valeuudiste, küberkuritegevuse ja vihakõne reguleerimisega.[12] Analüüsi andmetel on Kesk- ja Ida-Euroopas sagenenud laimu tõttu kriminaalsüüdistuste esitamine ning seetõttu soovitatakse viia laimu arutelud kriminaalkohtu asemel tsiviilkohtutesse, samuti pakkuda ajakirjanikele juriidilist abi.[12]

Termin

[muuda | muuda lähteteksti]

Akronüümi SLAPP (Strategic Lawsuit Against Public Participation) võtsid 1980. aastatel Denveri ülikooli professorid Penelope Canan ja George W. Pring.[13] Canani ja Pringi pakutud mõiste rõhutas petitsiooniõigust, mis USA-s on kaitstud põhiseadusega. Selle määratluse järgi on SLAPP tsiviilhagi nende vastu, kes on petitsiooniõigust kasutades suhelnud valitsusametnikega.[13] Termin viitab üldiselt kohtuasjale, mille algatavad mõjukad isikud (nt korporatsioon, riigiametnik, mõjukas ärimees) valitsusväliste isikute või organisatsioonide vastu, kes on avaldanud kriitilist seisukohta mõne poliitiliselt olulise või sotsiaalselt tähendusrikka teema suhtes.[14]

Eestikeelne ametlik tõlge on "avalikus elus osalemise vastane strateegiline hagi" või "üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi"[15], mille asemel on kasutuses ka termin "vaigistuskaebus".[3][16] Sarnaselt ingliskeelse akronüümi SLAPP tähendusele (slap "laks" või "latakas") on eesti keeles kasutatud akronüümi LÄTAK.[1][17][18]

KüberSLAPP (inglise k cyberSLAPP) on hagi, mis esitatakse isiku veebipõhise sõnavabaduse alusel, näiteks blogipostituse või kommentaari kirjutamise eest arvustuste lehele. Tavaliselt on see suunatud anonüümse kriitika autoritele, kes kritiseerivad internetis ettevõtteid või avaliku elu tegelasi. KüberSLAPP-i eesmärk võib olla ka kriitiku anonüümsuse paljastamine. Hagi esitamise järel võib hageja nõuda veebisaidilt või internetiteenuse pakkujalt anonüümse autori isikuandmeid, et teda hirmutada ja takistada edaspidiseid kriitilisi avaldusi.[19]

Vaigistuskaebuse määratlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaigistuskaebust ei algatata õiguskaitse eesmärgil, vaid avaliku arutelu ja kriitiliste seisukohtade mahasurumiseks. Tavaliselt esitavad selliseid kaebusi mõjukad üksused, nagu poliitikud, äriühingud, lobitöögrupid või riigiorganid, et takistada rikkumiste uurimist ja neist teatamist. Vaigistushagide puhul on sageli poolte jõuvahekord tasakaalust väljas, kuna hagejal on kostja ees tugevam rahaline või poliitiline positsioon. Selliste menetluste eesmärk on hirmutamise ja ahistamise kaudu takistada sõltumatut ajakirjandust, kodanikuühiskonna tegevust ja demokraatlikku avalikku arutelu.[3]

Avalikus elus osalemise all mõistetakse avalikkuses põhiõiguste teostamist, nagu näiteks sõna- ja teabevabadus, kunsti ja teaduse vabadus ning kogunemis- ja ühinemisvabadus. See hõlmab ajakirjandusliku, poliitilise, teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise sisu loomist, samuti osalemist avalikes aruteludes, protestides, lobitöös ja õiguskaitsemeetmetes.[3]

SLAPP-juhtumites on märgatav poolte võimutasakaalu ebavõrdsus. Hageja strateegiaks on kohtuasja võimalikult pikaks venitamine, et kurnata kostja rahalisi ja vaimseid ressursse. Eesmärk ei ole tingimata võidu saavutamine, vaid heidutava mõju tekitamine, mis hirmutaks ka teisi sarnastel teemadel kirjutamast.[20]

Vaigistuskaebuse tunnused

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaigistuskaebust aitavad ära tunda mitmed tunnused, sealhulgas:[6]

  • nõuded on ebatavaliselt agressiivsed või ebaproportsionaalsed;
  • hageja kasutab menetluslikke võtteid, et tõsta kostja kulusid;
  • hageja kasutab oma majanduslikku üleolekut, et avaldada kostjale survet;
  • kohtuasja sihtmärgiks on üksikisikud, mitte ainult organisatsioon, kus nad töötavad;
  • esitatud argumendid on õiguslikult või faktiliselt alusetud;
  • kohtumenetlust kasutatakse kolmandate osapoolte kriitikute hirmutamiseks ja ahistamiseks;
  • kohtuasja näib olevat osa laiemast kampaaniast, mille eesmärk on kostjat kiusata või hirmutada;
  • hagejal on varasem ajalugu SLAPP-ide või õigusliku hirmutamisega;

Vaigistuskaebuste tunnusjoonte hulka kuuluvad ka, hagi esitamise ajastus; täiendavate või võltskostjate (näiteks pereliikmete) kaasamine; hagejate lisamine, kellel puuduvad tegelikud nõuded (näiteks hagejatega seotud ettevõtted). Samuti võib SLAPP kaebus sisaldada tahtlikult ebatäpseid või mitmeti tõlgendatavaid sõnastusi, mis võimaldavad esitada alusetuid süüdistusi ilma valevande riskita; keeldumist kokkuleppest (või nõustumist ainult täieliku võiduga); kõikide kompromissettepanekute kujutamist pahatahtliku taktikana; ulatuslike ja ebavajalike tõendite nõudmist; katseid tuvastada anonüümseid või varjunime all tegutsevaid kriitikuid ning väiksemate õiguslike küsimuste kohta edasikaebamist, et saavutada laiemad kohtulahendid. Mõnel juhul on ilmne, et hagejad püüavad kostjate finantsressursse kurnata, muutes kohtuasja võimalikult kulukaks.[21] Sellistel juhtudel ei pruugi hageja eesmärk olla õiguslik võit, vaid lihtsalt kostja aja ja raha raiskamine.[22]

Vaigistuskaebuste tüübid

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaigistuskaebuseid saab kaebuse aluse järgi jaotada järgnevalt:[23][24]

  • Laim (inglise k defamation): kõige sagedasem vaigistuskaebuse alus, milles rõhutakse mainet kahjustavate valeväidete esitamisele. See jaguneb kahte kategooriasse. Laimuhagi esitatakse sageli reaktsioonina kriitikale või negatiivsetele kommentaaridele, näiteks blogipostitustes, uudistes, arvamusartiklites või avalikel koosolekutel esitatud sõnavõttudes.[25] Laimuhagis nõutakse kommentaari või postituse eemaldamist.[24]
  • Lepingu või majandusliku kasu takistamine: hageja võib väita, et kostja on teadlikult sekkunud tema ja kolmanda osapoole vahelisse lepingusse või ärisuhtesse, mille tulemusel on hageja majanduslikult kannatanud. Seda võib nimetada ka „kahjustava sekkumisena ärisuhetesse või lepingusse“. Sageli kaasneb sellise nõudega ka laimunõue, eriti kui vaidlusalune kriitika on avaldatud veebis.
  • Tahtlik emotsionaalse stressi tekitamine: hageja võib väita, et kostja on tahtlikult või hoolimatult toime pannud äärmuslikult solvava teo, mis on põhjustanud talle tõsist emotsionaalset kahju. Selliseid hagisid esitatakse tihti koos laimunõuetega reaktsioonina avalikult väljendatud kriitikale.
  • Vandenõu: hageja võib süüdistada kostjat selles, et ta on kellegagi koos plaaninud ebaseaduslikku tegevust, näiteks laimu levitamist, lepingu takistamist või emotsionaalse stressi tekitamist. Sageli ei ole hagejal konkreetseid tõendeid kaasosaliste kohta ning kaebuses viidatakse üldiselt määratlemata anonüümsetele isikutele.

Mõnes riigis võib olla SLAPP-hagide kasvuks soodsam pinnas kui teistes. See sõltub näiteks kohtukulude suurusest selles riigis, sõnavabadust piiravate seaduste paindlikkusest (nt laimuseadused või vihakõneseadused) ning olemasolevatest kaitsemeetmetest (vaigistuskaebuse vastased seadused).[14]

Vaigistuskaebuse eesmärk

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaebuste eesmärk on kritiseerijate tsenseerimine, hirmutamine ja vaigistamine, sundides neid õiguskaitsekuludega ülekoormatuna loobuma oma seisukohtade avaldamisest või vastuseisust. Vaigistuskaebuste peamisteks sihtmärkideks on ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad, kuid sageli ka teised avalikus elus osalejad, sh poliitikud, teadlased ja eksperdid[26][27], kuid ka vikipedistid.[28]

Vaigistuskaebuse üheks eesmärgiks on teise poole vaigistamine, kuid sageli toob see kaasa hoopis vastupidise efekti. Nähtus, kus keegi püüab teatud infot varjata või kõrvaldada, kuid selle tagajärjel tõmbab teemale tahtmatult hoopis suurema tähelepanu, nimetatakse Streisandi efektiks.[29][30]

Vaigistushagide vastased seadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liit

[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka: Vaigistuskaebuste vastane direktiiv

Euroopa Komisjon avaldas 2022. aasta aprilli lõpus direktiivi ettepaneku, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest. Direktiivi eesmärk on kaitsta ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid nende vastu algatatud kohtuasjade eest, millega takistatakse neid üldsust teavitamast ja avalikku huvi pakkuvaid küsimusi kajastamast.[31] Direktiiv võeti vastu 19. märtsil 2024. Liikmesriikidel on aega 2026. aastani direktiiv oma siseriiklikku õigusesse üle võtta.[32][3]

Euroopas tegutseb ka Coalition Against SLAPPs in Europe (CASE). See on kogu Euroopat hõlmav valitsusväliste organisatsioonide koalitsioon, mille tegevuse eesmärk on teadvustada strateegiliste kohtuasjade ohtu avaliku järelevalvega tegelevatele isikutele ja organisatsioonidele.[33]

Austraalia

[muuda | muuda lähteteksti]

Austraalia pealinna alal kehtib 2008. aastast Avaliku osaluse kaitse seadus (Protection of Public Participation Act – ACT), mille eesmärk on kaitsta avalikku osalemist ja takistada teatavaid tsiviilkohtumenetlusi, mida mõistlik inimene võiks pidada avaliku osalemise takistamiseks. Poolt, kes alustab või jätkab kostja vastu kohtumenetlust ebaõigel eesmärgil, võidakse kohustada pealinna alale trahvi maksma.[34]

USA

[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmkümmend kolm osariiki, Columbia ringkond ja Guam on 2023. aasta seisuga kehtestanud seadusjärgse kaitse vaigistushagide vastu.[35] Osariikide seadused erinevad ulatuse ja kaitse taseme poolest, kuid ülejäänud osariikidel puudub üldse spetsiifiline kaitsemehhanism.[35] Kuna iga osariigi seadused kehtivad ainult nende osariikide kohtutes esitatud hagide kohta,[35] otsivad hagejad sageli soodsamat jurisdiktsiooni, sealhulgas föderaalkohtuid, millel puudub kostjate jaoks kaitse, mida nad oleksid saanud oma osariigi kohtus.

2024. aasta seisuga on süüdistatavad USA-s vaigistuskaebuste eest rohkem kaitstud, sest osariigid on üle võtmas ühtlustatud SLAPPi- vastast seadust ("The Uniform Public Expression Protection Act" ehk UPEPA). 2025. aasta jaanuari seisuga on UPEPA kehtestanud 10 osariiki.[36]

Kanada

[muuda | muuda lähteteksti]

Kanada kolm kõige suurema rahvaarvuga provintsi (Quebec, Briti Columbia ja Ontario) on vastu võtnud SLAPP-i vastased õigusaktid. Quebec oli esimene Kanada provints, mis 2009. aastal võttis vastu SLAPP-vastase seaduse (Bill 9 "An Act to amend the Code of Civil Procedure to prevent improper use of the courts and promote freedom of expression and citizen participation in public debate").[37] Ontario kehtestas vaigistuskaebuse vastase seaduse (Protection of Public Participation Act)[38] 2015. aastal ja British Columbia kehtestas sarnase ja samanimelise seaduse 2019. aastal.[39][40]

Kuulsaid näiteid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Maltal 2017. aastal autopommiga mõrvatud ajakirjanik Daphne Caruana Galizia oli aastaid saanud ähvardusi oma uurimistöö tõttu, mille eesmärk oli paljastada korruptsiooni. Tema vaigistamiseks kasutati ka SLAPP-hagisid – surma hetkel oli tema vastu algatatud 47 kohtuasja. Pärast tema surma pärisid pooleliolevad kohtuasjad tema pereliikmed.[20][41] Enne Daphne Galizia mõrva ei olnud SLAPP-ide teema Euroopa Liidu kontekstis arutluse all olnud. Peale tema surma loodi Euroopa SLAPP-vastane koalitsioon (CASE), mis juhtis Euroopa Komisjoni tähelepanu vaigistuskaebuste probleemile. Need ohustavad tugevalt meediavabadust, mis on demokraatia tugisammas, ning mõjutavad ka ühisturgu ja õigusalast koostööd. Sellele järgnes Euroopa Komisjoni ettepanek direktiiviks, mis võeti vastu 19. märtsil 2024.[32] Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová nimetas selle Daphne Caruana Galizia järgi „Daphne seaduseks“.[42][20][3]
  • Miljardär Roman Abramovitš kaebas kohtusse ajakirjaniku Catherine Beltoni ja kirjastuse HarperCollins 2020. aastal ilmunud raamatu "Putin's People" väidete tõttu. Raamatus esitati muuhulgas väide, et Abramovitš ostis Chelsea jalgpalliklubi 2003. aastal Venemaa valitsuselt Kremlist lähtuva korralduse alusel. Kohtuasja tulemusel kirjastus vabandas ning lubas, et mitmeid raamatus esitatud vaidlusaluseid väiteid muudetakse. HarperCollins nõustus ka tegema heategevusliku annetuse kahjutasu maksmise asemel. Lisaks jäi Catherine Beltoni kanda 1,5 miljoni naela suurused kohtukulud.[8][43]
  • Saksamaa tuntuim SLAPP juhtum puudutab Karl Bäri Müncheni Keskkonnainstituudist, kes kritiseeris pestitsiidide kasutamist Lõuna-Tirooli õunakultuuridel. 2022. aastal esitas Lõuna-Tirooli tollane põllumajandusminister Arnold Schuler tema ja Keskkonnainstituudi vastu laimamise eest kaebuse, millega ühines piirkonnas 1376 Lõuna-Tirooli põllumeest.[44][45][46] Hiljem võeti kõik süüdistused tagasi, ent juhtum kogus SLAPP- juhtumina määratlemise tõttu palju tähelepanu.[47]
  • Aastal 2021 esitasid Austrias Viini restoranipidaja ja tollase Austria kantsleri Sebastian Kurzi (ÖVP) isiklik sõber Martin Ho ning Tirooli ehitusettevõtja René Benko kaks eraldi hagi valitsuskriitilise veebiväljaande Zackzack.at vastu, nõudes kokku 3 miljonit eurot. Zackzack.at pidas seda katseks neid hirmutada ja takistada kriitilist kajastust ÖVP kohta. Nõutav summa on kolm korda suurem väljaande aastaeelarvest, mis oleks tähendanud meediaväljaande pankrotti.[48][49] Meediaväljaande vastu esitatud hagi ei rahuldatud.[50]
  • Kreeka endine peaministri büroo direktor Grigoris Dimitriadis esitas 2022. aastal Kreeka ajalehe EFSYN, uuriva meediaväljaande Reporters United ja ajakirjaniku Thanasis Koukakise vastu hagi, milles süüdistas ajakirjanikke moraalse kahju tekitamises seoses uurimisega, mis paljastas tema väidetavad ärisidemed inimestega, kes on otseselt või kaudselt seotud Kreekas Predator-nuhkvara turustavate ettevõtetega. Dimitriadis nõudis EFSYN-ilt 250 000 eurot hüvitist, Reporters Unitedilt ja selle ajakirjanikelt 150 000 eurot ning soovis, et Koukakis eemaldaks oma sotsiaalmeedias jagatud uurimist käsitlevad postitused ja maksaks 150 000 eurot kahjutasu. Kokku nõuti 550 000 eurot. 2024. aastal otsustas kohus, et meedial ja ajakirjanikel polnud kavatsust kahjustada Dimitriadise au ja mainet ning nende uurimustes ei olnud tema suhtes laimavat ega vale sisu.[51][7]
  • Greenpeace International (GPI) esitas 2025. aastal Hollandi kohtusse hagi USA fossiilkütuste torujuhtmeettevõtte Energy Transferi (ET) vastu, testides esmakordselt Euroopa Liidu vaigistuskaebuste vastast direktiivi. GPI soovib tagasi saada kõik kahjud ja kulud, mis on tekkinud ET järjestikuste põhjendamatute kohtuasjade tõttu, millega ettevõte on nõudnud sadade miljonite dollarite suuruseid kahjutasusid GPI-lt ja Greenpeace’i üksustelt USA-s. Alates 2017. aastast on Greenpeace International kaitsnud end Energy Transferi agressiivsete kohtuasjade vastu. Esimese hagi esitas Energy Transfer 2017. aastal USA föderaalkohtusse väljapressimisega mõjutatud ja korrumpeerunud organisatsioonide seaduse (RICO Act – the Racketeer Influenced and Corrupt Organizations Act) alusel, mis on mõeldud organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks. Kohus lükkas selle tagasi, märkides, et tõendid ei olnud piisavad RICO rikkumise tõendamiseks. Seejärel esitas ET uue hagi Põhja-Dakota osariigi kohtusse, võttes aluseks laimu, vandenõu ja muud õigusrikkumised. Kuna Põhja-Dakotas ei ole vaigistuskaebuse vastaseid seadusi, ei saa Greenpeace ka pärast võitu oma kohtukulusid täielikult tagasi ja on otsustanud seetõttu esitada vastukaebuse Hollandi kohtusse.[52]

Vaigistuskaebused vikipedistide vastu

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2021. aastal esitas Portugali ettevõtja César do Paço kaebuse Wikimedia Foundationi vastu portugali- ja ingliskeeles Vikipeedias avaldatud artiklite pärast, mis sisaldasid teavet tema parempoolsete poliitiliste seoste ja varasemate kriminaalsüüdistuste kohta. Need teemad olid usaldusväärsete allikate põhjal käsitletud kui avalikkusele olulised. Kohtuasja esimese astme menetluses Portugalis võitis Wikimedia Foundation, kuna kohus kaitses vabatahtlike õigust uurida ja kirjutada olulistest teemadest, sealhulgas biograafiatest. Apellatsioonikohus aga otsustas Wikimedia Foundationi kahjuks s.t. Wikipedia peab teatud sisu oma lehtedelt eemaldama.[53]
  • Itaalia poliitik Antonio Angelucci ja tema poeg Giampaolo esitasid 2009. aastal hagi Wikimedia Foundationi vastu, milles nõuti Wikimedia Foundationilt 20 miljonit eurot väidetavalt laimavate väidete tõttu, mis ilmusid itaaliakeelse Vikipeedia leheküljel. Rooma tsiviilkohus otsustas 2014. aastal Wikimedia Foundationi kasuks, kinnitades, et sihtasutus ei vastuta kasutajate vabalt üles laetud sisu eest.[54][55]
  • Saksakeelse Vikipeedia artikkel (Tipico) mainis Mladen Pavlovici kui üht kolmest Tipico (Euroopa hasartmängufirma) kaasasutajast, mille peakorter asub Maltal. See oli juba avalik teave, kuna Pavlovici nimi esines usaldusväärsetes Saksamaa meediaväljaannetes ja Malta ametlikes äriregistri dokumentides. Pavlovic esitas Müncheni kohtusse Wikimedia Foundationi vastu hagi, eesmärgiga eemaldada tema kohta Vikipeedia artiklis avaldatud sisu. 2023. aastal tunnistas kohus, et vaidlusalune Wikipedia artikkel sisaldas asjakohast avalikku teavet ja oli õigesti allikatega varustatud. [56]
  • 2023. aastal esitas Parvel Pruunsild Tartu maakohtule hagiavalduse Wikimedia Eesti juhi Ivo Kruusamägi ning poliitikute Andrus Ansipi ja Jürgen Ligi vastu, kuna Vikipeedia artiklis refereeriti ajakirjanduslikke artikleid, kus Ansip ja Ligi seostasid teda ja Bigpanki pensionireformist kasusaamisega. Hagis nõuti ebaõigete andmete ümberlükkamist ja kahju hüvitamist.[57][28] Pruunsild võttis peagi tagasi Kruusamägi vastu tehtud hagi.[58] Kohus lükkas tagasi hagi Ansipi vastu, kuid Ligi jätkas kohtuteed ja lubas kohtule esitada eksperdi koostatud analüüsi, mis näitab, kuidas oli pensionireform Bigbanki ärile kasulik.[27]

Eesti näiteid

[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka: Vaigistuskaebused Eestis
Interneti Päev 2023, kus digilaimu ja vaigistuskaebuste üle arutlesid Ivo Kruusamägi, Karmen Turk ja Robert Sarv

2015. aastal kaebas Kalaranna arendaja Pro Kapital kohtusse Telliskivi Seltsi aktivisti Teele Pehki tema intervjuu pärast ajalehes Baltic Times[59], nõudes kindlate väidete ümberlükkamist ja kohtukulude katmist. Pro Kapitali esindasid Soraineni vandeadvokaadid Carri Ginter ja Allar Jõks. Asi lahendati kokkuleppega ja Pro Kapital kandis ise kõik kulud.[60]

2017. aastal alustas Andmekaitse Inspektsioon menetluse SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks taotlusel Eesti Inimõiguste Keskuse üle. SAPTKi arvates rikkus vaenukuritegudest teatamise platvorm UNI-FORM isikuandmete kaitse reegleid. Inspektsioon rikkumist ei leidnud.[61]

2018. aastal esitasid Soome kinnisvaraettevõtja Arto Autio ning temaga seotud isikud hagi Eesti Rahvusringhäälingu ning ajakirjanike Mihkel Kärmase ja Anna Pihli vastu, kes kajastasid telesaates kriitiliselt nende tegevust Eestis. Hagi menetlemine on kestnud mitu aastat ning selle ajal on neil ajakirjanikel keelatud Autio ja teiste hagejate tegevust kajastada.[62]

2019. aastal ähvardas jaekaubanduskett Prisma vabaühendust Nähtamatud Loomad kohtuga, kuna ühing alustas kampaaniat[63] üleskutsega loobuda puurikanade munade müügist.[10] Prisma apelleeris kaubamärgi väärkasutamisele.

2023. aasta augustis esitas Parvel Pruunsild vandeadvokaat Paul Kerese poolt esindatuna hagi Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhi Kretel Tamme vastu Tamme poolt ERR-is avaldatud arvamusartikli "Kretel Tamm: "rikkad tõllas vaesed võllas" aeg võiks läbi olla" tõttu, kus kirjeldati Pruunsilla ja Tartu abilinnapea Priit Humala suhtes alustatud kriminaalmenetlust. Pruunsild nõudis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Tartu Maakohus jättis hagi läbi vaatamata ning menetluskulud Pruunsilla kanda, kuna kohtu hinnangul selle vaidluse lahendamine ei allu tsiviilkohtule. Ringkonnakohus ei rahuldanud samuti kaebust[64] ja Riigikohus ei võtnud määruskaebust menetlusse.[65][66]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Kalaranna arendusprojekti kohtuasi tõi uue väljendi LÄTAK. Vaata, mida see tähendab! tv3.ee, 3. detsember 2015
  2. ↑ Maripuu, Martin Erik; Muraveiski, Kristopher; Muraveiski, Martin Erik Maripuu ja Kristopher (8. detsember 2024). "Ajakirjanikud on kimpus kopsakate kohtuhagidega. Martin Laine: olen kui poole kohaga advokaat". 4dimensioon (inglise). Vaadatud 9. detsembril 2024.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1069, 11. aprill 2024". Euroopa Liidu Teataja. Vaadatud 10. märtsil 2025.
  4. ↑ "Anti-SLAPP Legal Guide - Reporters Committee for Freedom of the Press". The Reporters Committee for Freedom of the Press (Ameerika inglise). Vaadatud 10. märtsil 2025.
  5. ↑ "Anti-SLAPP Legislation: A Backgrounder". Centre for Free Expression (inglise). Vaadatud 10. märtsil 2025.
  6. ↑ 6,0 6,1 "SLAPPs – CASE" (inglise). Vaadatud 19. märtsil 2025.
  7. ↑ 7,0 7,1 Stamatoukou, Eleni (25. jaanuar 2024). "Greek Media Reporting on Surveillance Scandal Testify in 'SLAPP' Trial". Balkan Insight (Ameerika inglise). Vaadatud 14. märtsil 2025.
  8. ↑ 8,0 8,1 Tobitt, Charlotte (24. jaanuar 2022). "SLAPP down: David Davis says Putin's People libel case cost ex-FT journalist £1.5m". Press Gazette.
  9. ↑ "Gallery of Shame – CASE" (inglise). Vaadatud 19. märtsil 2025.
  10. ↑ 10,0 10,1 "Prisma ähvardab loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kohtusse kaevata". Postimees. 30.01.2019. Vaadatud 08.02.2019.
  11. ↑ "Strategic lawsuits against public participation (SLAPPs)" (PDF). European Parliament. Veebruar 2024. Vaadatud 19. märtsil 2025.
  12. ↑ 12,0 12,1 "Defamation laws and SLAPPs increasingly "misused" to curtail freedom of expression". UNESCO. 16. detsember 2022. Vaadatud 13. jaanuaril 2023.
  13. ↑ 13,0 13,1 Pring, George W.; Canan, Penelope (1996). SLAPPs: Getting Sued for Speaking Out. Temple University Press. Lk 8–9. ISBN 978-0-375-75258-2.
  14. ↑ 14,0 14,1 ECPMF (31. juuli 2018). "SLAPP: the background of Strategic Lawsuits Against Public Participation". European Centre for Press and Media Freedom (Briti inglise). Vaadatud 14. märtsil 2025.
  15. ↑ "Raporti Projekt ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid)" (PDF). Euroopa Parlament, Õiguskomisjon. 2. märts 2023. Vaadatud 11. märtsil 2025.
  16. ↑ "Tugevam ajakirjandusvabadus ja sõnavabaduse kaitse: nõukogu leppis kokku seisukohas üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitleva õigusakti suhtes". Consilium. Vaadatud 10. märtsil 2025.
  17. ↑ "Kalaranna arendusprojekti kohtuasi tõi uue väljendi LÄTAK. Vaata, mida see tähendab!". Elu24. 4. detsember 2015. Vaadatud 10. märtsil 2025.
  18. ↑ Sarv, Mari Öö (16. november 2015). "Ärimees versus aktivist ehk SLAPP!". Hea Kodanik. Vaadatud 10. märtsil 2025.
  19. ↑ "What is a CyberSLAPP? | ACLU of Ohio". www.acluohio.org (inglise). 15. mai 2014. Vaadatud 14. märtsil 2025.
  20. ↑ 20,0 20,1 20,2 Milewska, Paulina (15. juuni 2023). "SLAPPs, Daphne's Law, and the Future of Journalism". Verfassungsblog. DOI:10.17176/20230615-231225-0. ISSN 2366-7044.
  21. ↑ Sheldrick, Byron (18. veebruar 2014). Blocking Public Participation: The Use of Strategic Litigation to Silence Political Expression (inglise). Wilfrid Laurier Univ. Press. ISBN 978-1-55458-931-9.
  22. ↑ Gillers, Stephen (7. august 2018). Journalism Under Fire: Protecting the Future of Investigative Reporting (inglise). Columbia University Press. ISBN 978-0-231-54733-8.
  23. ↑ "Responding to Strategic Lawsuits Against Public Participation (SLAPPs) | Digital Media Law Project". www.dmlp.org. Vaadatud 14. märtsil 2025.
  24. ↑ 24,0 24,1 Kashfian, On Behalf of; Kashfian; LLP (15. juuni 2022). "Common examples of SLAPP claims". www.kashfianlaw.com (Ameerika inglise). Vaadatud 14. märtsil 2025.
  25. ↑ "Laimuhagi kohtus: Jürgen Ligi tõrjub süüdistusi". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 14. märtsil 2025.
  26. ↑ "Tugevam ajakirjandusvabadus ja sõnavabaduse kaitse: nõukogu leppis kokku seisukohas üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitleva õigusakti suhtes". Consilium. Vaadatud 10. märtsil 2025.
  27. ↑ 27,0 27,1 "Pruunsild nõuab minister Ligilt kohtus 1 eurot ja oma sõnade tagasi võtmist" Äripäev, 13. november 2024
  28. ↑ 28,0 28,1 Margus Martin. "Ärimees Pruunsild tahab Vikipeedia koos Ligi ja Ansipiga liistule tõmmata" Postimees, 19. jaanuar 2023
  29. ↑ "Vaba mõte ⟩ Streisandi-Vooglaiu efekt". Sakala. 23. jaanuar 2021. Vaadatud 20. märtsil 2025.
  30. ↑ "STREISANDI EFEKT! Kriitilised arvustajad kohtusse kaevanud Robert Sarve advokaadibüroo keskmine hinne kukkus kuristikku". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 20. märtsil 2025.
  31. ↑ "Justiitsministeerium ootab arvamusi vaigistuskaebuste vastu suunatud direktiivi kohta". Justiitsministeerium. Vaadatud 13. jaanuaril 2023.
  32. ↑ 32,0 32,1 "Anti-SLAPP: Final green light for EU law protecting journalists and human rights defenders". Consilium (inglise). Vaadatud 11. märtsil 2025.
  33. ↑ "About – CASE" (inglise). Vaadatud 20. märtsil 2025.
  34. ↑ "PROTECTION OF PUBLIC PARTICIPATION ACT 2008". classic.austlii.edu.au. Vaadatud 17. märtsil 2025.
  35. ↑ 35,0 35,1 35,2 "Anti-SLAPP Statutes: 2023 Report Card". Institute for Free Speech (Ameerika inglise). Vaadatud 14. detsembril 2023.
  36. ↑ "*Latest Developments: Recent changes in state anti-SLAPP laws". The Reporters Committee for Freedom of the Press (Ameerika inglise). Vaadatud 21. novembril 2024.
  37. ↑ Landry, Normand (2010). From the streets to the courtroom: The legacies of Quebec's anti-SLAPP movement. Review of European Community and International Environmental Law, 19 (1), 58-59.
  38. ↑ "SBC 2019, c 3 | Protection of Public Participation Act". www.canlii.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 17. aprill 2023. Vaadatud 20. märtsil 2025.
  39. ↑ Hilary Young, Canadian Anti-Slapp Laws in Action, 2022 100-2 Canadian Bar Review 186, 2022 CanLIIDocs 3386, <https://canlii.ca/t/7mz0t>, vaadatud 20. märtsil 2025
  40. ↑ "Anti-SLAPP legislation in the U.S. and Canada" (PDF). Justice and Environment. 2022. Vaadatud 20. märtsil 2022.
  41. ↑ "SLAPP in the EU context" (PDF). EU-CITZEN: ACADEMIC NETWORK ON EUROPEAN CITIZENSHIP RIGHTS. 29. mai 2020. Vaadatud 19. märtsil 2025.
  42. ↑ "Daphne's law". The Daphne Caruana Galizia Foundation (Briti inglise). 16. märts 2022. Vaadatud 11. märtsil 2025.
  43. ↑ Tobitt, Charlotte (22. detsember 2021). "Putin's People journalist and publisher settle Roman Abramovich libel claim". Press Gazette (Ameerika inglise). Vaadatud 19. märtsil 2025.
  44. ↑ Rath, Christian (13. juuli 2021). "Slapp–Klagen in der EU: Klagen als Schikane". Die Tageszeitung: taz (saksa). ISSN 0931-9085. Vaadatud 12. märtsil 2025.
  45. ↑ Ritzer, Uwe (9. september 2020). "München: Südtirol verklagt Umweltinstitut wegen Plakat". Süddeutsche.de (saksa). Vaadatud 12. märtsil 2025.
  46. ↑ "Angriff auf die Meinungsfreiheit: Anklage wegen öffentlicher Kritik an hohem Pestizideinsatz in Süd-Tirol". Pestizid Aktions-Netzwerk e.V. (saksa). Vaadatud 12. märtsil 2025.
  47. ↑ "Pestizidprozess: Vorwurf der üblen Nachrede gegen Bär vom Tisch". Südtirol News (saksa). Vaadatud 12. märtsil 2025.
  48. ↑ ""Zackzack": SPÖ will Schritte gegen "Einschüchterungsklagen"". DER STANDARD (Austria saksa). Vaadatud 12. märtsil 2025.
  49. ↑ Redaktion (15. november 2021). "ÖVP-Klagslawine gegen Online-Zeitung Zack-Zack". zeitungderarbeit.at | Für die Klasse. Mit der Klasse. (Austria saksa). Vaadatud 12. märtsil 2025.
  50. ↑ Vogl, Erich (28. august 2022). "Millionenklage von Benkos Signa abgewiesen". Kronen (saksa). Vaadatud 12. märtsil 2025.
  51. ↑ Stamatoukou, Eleni (11. oktoober 2024). "Greek Court Dismisses Lawsuit Against Journalists Reporting Surveillance Scandal". Balkan Insight (Ameerika inglise). Vaadatud 14. märtsil 2025.
  52. ↑ "Greenpeace International files lawsuit against Energy Transfer in first use of EU anti-SLAPP Directive". Greenpeace International (inglise). 6. märts 2025. Vaadatud 17. märtsil 2025.
  53. ↑ Choudhary, Jacob Rogersand Kabir (27. juuli 2023). "High stakes for the Wikimedia projects in Portugal: Fighting a strategic lawsuit against public participation (SLAPP)". Diff (Ameerika inglise). Vaadatud 17. märtsil 2025.
  54. ↑ Paulson, Michelle (22. juuli 2014). "Victory in Italy: Court rules Wikipedia "a service based on the freedom of the users"". Diff (Ameerika inglise). Vaadatud 17. märtsil 2025.
  55. ↑ "Antonio Angelucci and Giampaolo Angelucci v. Wikimedia Foundation Inc. Italia, 70572/09 | wilmap". wilmap.stanford.edu. Vaadatud 17. märtsil 2025.
  56. ↑ Failla, Michele (27. august 2024). "Wikimedia Foundation defeats gambling magnate's lawsuit in Germany – Wikimedia Europe" (Briti inglise). Vaadatud 17. märtsil 2025.
  57. ↑ "Pruunsild: Vikipeedia peab vastutama seal avaldatud laimu eest" ERR, 16. jaanuar 2023
  58. ↑ Ivo Kruusamägi. "Vaba entsüklopeedia ei tähenda reeglivaba entsüklopeediat" ERR, 4. aprill 2023
  59. ↑ "The battle for the Estonian coastline". Baltic Times. 05.08.2015.
  60. ↑ "Teele Pehk ja Telliskivi selts saavutasid Pro Kapitaliga Kalaranna arendusprojekti kohta kokkuleppe". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2019.
  61. ↑ ERR (13. november 2017). "SAPTK kaebas Eesti Inimõiguste Keskuse andmekaitse inspektsiooni". ERR. Vaadatud 17. märtsil 2025.
  62. ↑ "EL mõtleb ajakirjanike kaitsmisele pahatahtlike kohturünnakute eest" ERR, 26. november 2021
  63. ↑ "Prisma julmus veebileht". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2019.
  64. ↑ "Lahendi andmed–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 10. märtsil 2025.
  65. ↑ "Pankur Pruunsild eksis kohtuga ja kaotas protsessi prokuröriga". Eesti Ekspress. Vaadatud 10. märtsil 2025.
  66. ↑ "Arvamusartikli eest prokurörilt kahjuhüvitist nõudnud Parvel Pruunsild jäi pika ninaga". Äripäev. Vaadatud 10. märtsil 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vaigistuskaebus&oldid=6882785"