Vaigistuskaebus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vaigistuskaebus (ka legaalne ähvardamine takistamaks avalikkuse kaasamist ehk LÄTAK; ingl Strategic Lawsuit Against Public Participation ehk SLAPP) on kriitikute vaigistamise katse õiguskaitsevahenditega.

Kaebaja eesmärgiks ei ole enamasti sisulise vaidluse võitmine, vaid vastaspoole vaigistamine suurte õigusabikulude hirmu tõttu, milleks palgatakse tuntud ehk kalleid advokaate. Vaigistuskaebuseid võib esitada kohtule ja õiguskaitseorganitele või ka üksnes ähvardada kaebuse esitamisega. Osades riikides on vaigistuskaebuste esitamine kui sõnavabaduse riive keelatud.

Enamasti taotlevad kaebajad laimamise lõpetamist ja kahju hüvitamist, aga kasutatakse ka intellektuaalomandi aspekte, nõudes kaebaja nimetamise lõpetamist kaubamärgi kasutamise keelamise teel.

Eesti näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal kaebas Kalaranna arendaja Pro Kapital kohtusse Telliskivi Seltsi aktivisti Teele Pehki tema intervjuu pärast ajalehes Baltic Times[1], nõudes kindlate väidete ümberlükkamist ja kohtukulude katmist. Pro Kapitali esindasid Soraineni vandeadvokaadid Carri Ginter ja Allar Jõks. Asi lahendati kokkuleppega ja Pro Kapital kandis ise kõik kulud.[2]

2017. aastal alustas Andmekaitse Inspektsioon menetluse SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks taotlusel Eesti Inimõiguste Keskuse üle. SAPTKi arvates rikkus vaenukuritegudest teatamise platvorm UNI-FORM isikuandmete kaitse reegleid. Inspektsioon rikkumist ei leidnud.

2019. aastal ähvardas jaekaubanduskett Prisma vabaühendust Nähtamatud Loomad kohtuga, kuna ühing alustas kampaaniat[3] üleskutsega loobuda puurikanade munade müügist.[4] Prisma apelleeris kaubamärgi väärkasutamisele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]