Intellektuaalne omand

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Intellektuaalne omand (ka intellektuaalomand) on inimese või inimeste loodud füüsilised või materiaalsed objektid (ideed, tekstid, kujundid) jms. Intellektuaalomandi üldisim juriidiline liigitus põhineb seda kaitsval õiguse harul, milleks võib olla autoriõigus, patendiõigus või kaubamärgiõigus (kõik kolm võivad ka mõningal määral kattuda).

Autoriõigusliku kaitse tekkeks ei ole seejuures vajalik isegi teost avaldada, piisab selle fikseerimisest objektiivselt tajutavas vormis.[1] Patentide ja kaubamärkide õiguskaitse põhineb aga registreerimisel.

Intellektuaalse omandi (ka intellektuaalomand) rahvusvaheliselt üldtunnustatud legaaldefinitsioon tuleneb Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsioonist (WIPO asutamise konventsioon).[2] Nimetatud konventsiooni artikkel 2 punkt viis sätestab:

"«intellektuaalne omand» sisaldab õigusi seoses:

– kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega,

– esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega,

– leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades,

– teaduslike avastustega,

– tööstusnäidistega,

– kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega,

– kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu

ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal."

Tuginedes WIPO asutamise konventsioonile saab öelda, et intellektuaalne omand tähendab õigusi intellektuaalse tegevuse tulemustele. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS leping)[3] selgitab täiendavalt, et intellektuaalomandi õigused on eraõigused (private rights). Rahvusvahelisel tasemel tegeleb intellektuaalse omandi valdkonna edendamisega WIPO. WIPO-l on 191 liikmesriiki.[4]


26. aprillil tähistatakse ülemaailmset intellektuaalse omandi päeva (World Intellectual Property Day).

Guardtime'i plokiahela-tehnoloogia võimaldab panna elektroonilistele andmetele külge aja, millal need on salvestatud ja seetõttu on kasutatud intellektuaalomandi tõendamisel Guardtime'i andmeid näiteks USA kohtus tõenditena.[5]

Intellektuaalne omand kui põhiõigus[muuda | muuda lähteteksti]

Intellektuaalset omandit kaitstakse põhiõigusena. Inimõiguste ülddeklaratsiooni[6] kohaselt on igal inimesel õigus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele, mis johtuvad teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, mille autoriks ta on (Art. 27 (2)). Euroopa Liidu põhiõiguste harta[7] sätestab eraldi, et intellektuaalomandit kaitstakse (Art. 17(2)). Eesti Vabariigi põhiseadus[8] näeb ette, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi (§ 39). Põhiseadus kaitseb intellektuaalset omandit ka üldise omandikaitse (§ 32) raames.

Intellektuaalomandi liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Levinud liigituse kohaselt saab intellektuaalse omandi jagada kolmeks:

  • autoriõigus (kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed)
  • autoriõigusega kaasnevad õigused (esitaja, fonogrammitootja, ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued, Euroopa Liidu direktiividest tulenevad õigused näiteks andmebaasi tegijale
  • tööstusomand (kaubamärgid, patendid, kasulikud mudelid, mikrolülituste topoloogiad, tööstusdisainilahendused jne).[9]

Sõltuvalt sellest, kas õiguste tekkeks on vajalik registreering, saab intellektuaalse omandi jagada ka registreeritavaks ja mitteregistreeritavaks intellektuaalseks omandiks. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste tekkeks ei ole registreering vajalik. Õigused tekivad automaatselt. Tööstusomand eeldab reeglina registreeringut. Tööstusomandi registreerimisega tegeleb Eestis patendiamet.[10] Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest[11] kuulub intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine Justiitsministeeriumi valitsemisalasse (§ 59 (1)).

Terminist "intellektuaalne omand"[muuda | muuda lähteteksti]

Termin 'intellektuaalne omand' kasutamine on käesoleval ajal seadusandluses, õigusteoorias kui ka igapäevases kõnepruugis laialdaselt levinud. Üldkeelendina tähistab „intellektuaalne omand“ kõiki neid resultaate, mis tulenevad inimese vaimsest, intellektuaalsest tegevusest (ideed, luuletused, maalid, avastised, leiutised, elektronarvutite riist- ja tarkvara, uus tehnoloogia jne.). Majandusliku ja juriidilise mõistena on "intellektuaalsel omandil" tavakeelest hoopis erinev tähendus. Ladinakeelne väljend proprius – kellegi oma – tähistab kellelegi kuuluvaid õigusi. Algselt nimetati „intellektuaalseks omandiks“ õigusi kirjandus- ja kunstiteostele kui intellektuaalse tegevuse – loomingu „kõrgeima“ astme tulemusele. „Madalama “ astme – kaubanduse sfääri kuuluvate tehnilise loomingu resultaatide (peamiste leiutiste), aga samuti kaubamärkide suhtes kehtivaid õigusi nimetati aga „tööstusomandiks“ („industrial property“). Alles 19. sajandi keskpaigast hakati järjekindlamalt rõhutama seost vaimse loomingu eri väljendusvormide vahel ning üldistava terminina kasutama sõna „intellektuaalne omand“. Kuid ka tänapäeval kasutatakse küllalt sageli terminit „intellektuaalne omand“ just kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste suhtes tekkivate õiguste tähistamiseks. [12]

Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu nn Anne'i statuut (Statute of Anne), mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Eri riikide autorite õiguste vastastikuse tunnustamise tegi võimalikuks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon, mis võeti vastu 1886. aastal ja kehtib muudetud kujul tänaseni. Eesti liitus Berni konventsiooniga 1927. aastal, liikmeks olek peatus 1940. aastal. Eesti taasühines Berni konventsiooniga 1971. aasta Pariisi redaktsioonis. Intellektuaalse omandi kaitse tähendab muuhulgas kaitset piraatluse, ebaseadusliku kaubanduse ja võltsimise eest. Eestis tõusis intellektuaalse omandi teema ühiskonna huviorbiiti 2012. aasta kevadel seoses küsimusega, kas Eesti peaks liituma võltsimisvastase kaubanduslepinguga ACTA (The Anti-Counterfeiting Trade Agreement). Eesti autoriõiguse kaitse nurgakiviks on autoriõiguse seadus, mis võeti Riigikogus vastu 11. novembril 1992 ning jõustus 12. detsembril 1992.[13] [14]

Loomevarguse juhtumid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Juhtumeid ja lahendeid kohtuvaidlustes seoses loomevargusega leiab kogumikust https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf [15]

Õppematerjale intellektuaalomandi kohta[muuda | muuda lähteteksti]

  • Marek Jaansoo. 2009. Ülikoolis loodud intellektuaalomandi küsimusi : [Bakalaureusetöö ] ; juhendaja: Heiki Pisuke : Tartu Ülikool, õigusteaduskond, eraõiguse instituut. Tallinn : Tartu Ülikool
  • Triin Niinemets , 2013. Inglise-Eesti Intellektuaalse omandi seletav sõnastik.[Magistritöö]; juhendaja: Ilmar Anvelt Tartu: Tartu Ülikool [14]

Triin Niinemets on loonud Inglise-Eesti intellektuaalomandi terminite sõnastiku, tuues välja 300+ seni hajusalt ja süsteemitult leiduvat intellektuaalomandit puudutavat terminit (sh põhiliste organisatsioonide korrektsed tõlgitud nimed, põhilised intellektuaalset omandit käsitlevad õigusaktid ja erialakirjandus.)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://humanitaarteadused.ut.ee/et/loomevargus
  2. Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsioon. - RT II 1993, 25, 55. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13149537 (13.2.2018)
  3. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping. - RT II 1999, 22, 123. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/79299 (13.2.2018)
  4. WIPO. Member States. Arvutivõrgus: http://www.wipo.int/members/en/ (13.2.2018)
  5. Eesti firma turvab USA valimisi, Äripäeb, 23.07.2018
  6. Inimõiguste ülddeklaratsioon. Arvutivõrgus: http://www.ohchr.org/EN/UDHR/Documents/UDHR_Translations/est.pdf (13.2.2018)
  7. Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT (13.2.2018)
  8. Eesti Vabariigi põhiseadus, Riigi Teataja, Vastu võetud 28.06.1992
  9. https://www.eesti.ee/et/raha-ja-omand/omand-ja-vara-omandi-kaitse/omand-ja-vara/#intellektuaalne-omand
  10. Patendiamet. Arvutivõrgus: http://www.epa.ee/et (13.2.2018)
  11. Vabariigi Valitsuse seadus. - https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017019 (13.2.2018)
  12. Heiki Pisuke. Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.2004.
  13. Triin, N. , 2013. Inglise-Eesti Intellektuaalse omandi seletav sõnastik.[Magistritöö] Tartu: Tartu Ülikool.
  14. 14,0 14,1 https://dspace.ut.ee/bitstream/10062/31955/1/Niinemets_Triin_2013.pdf
  15. https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf