Küberkuritegevus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu.[1]

Küberkuritegevuse mõistet kasutatakse järgmiste kuritegevusliikide korral.

Kõigil neil vormidel on ühine joon: neid saab panna toime laialdaselt ning geograafiline kaugus kuriteo toimepanemiskoha ja selle tagajärgede vahel võib olla suur.

Küberkuritegude liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Narkootikumide müümine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti-siseselt on narkootikumide müük neti teel küll vähe levinud, küll aga tellitakse narkootikume tumeveebist. Kurjategijad kasutavad sageli oma jälgede peitmiseks noori, paludes neil väikese vaevatasu eest oma postipakile järele minna. Nii jääb noor vahele ja saab ka karistuse. Posti teel saadetud narkootikumid avastatakse enamasti juba tollis. Karistused selle eest ulatuvad kuni pika vangistuseni ning olenevad sellest, milline oli narkootikumide kogus ja kas on varasemaid karistusi.[2]

Lapspornograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on karistatav nii lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine kui ka lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine. Legaaldefinitsiooni järgi mõeldakse lapspornole juurdepääsu taotlemise all teadvalt juurdepääsu taotlemist või alla 18-aastase isiku osalusel toimuva pornograafilise etteaste või alla 14-aastase isiku osalusel toimuva pornograafilise või erootilise etteaste teadlikku jälgimist. Lapsporno vaatamise ja selle võimaldamise alla kuulub jällegi alla 14-aastaste isikute puhul nii pornograafiline kui erootiline alla 18-aastase puhul ainult pornograafiline meedia. Selle all mõeldakse pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamist, omandamist või hoidmist, teisele isikule üleandmist, näitamist või muul viisil kättesaadavaks tegemist.[3]

Lapsporno valmistamise ja võimaldamisega seotud kohtujuhtumite arv on Eestis iga aastaga suurenenud. Juurdepääsu taotlemise ja lapsporno jälgimise juhtumeid on võrreldes valmistamise ja võimaldamisega vähe.[4]

Arvutiandmete ja -süsteemide vastased süüteod[muuda | muuda lähteteksti]

Arvutiandmete ja -süsteemide vastased süüteod on eelkõige süüteod, kus arvuti ja tehnoloogia ei ole kõigest kuriteo meedium vaid peamiselt sihtmärk. Eestis on see kõige levinum küberkuritegude vorm.

Siia alla kuuluvad:

  • arvutiviiruse levitamine
  • arvuti või arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine
  • arvutiviiruse teadlik levitamine
  • arvuti või arvutisüsteemi töö blokeerimine – rünnatakse arvutit või arvutisüsteeme, mille käigus takistatakse selle toimimine või hõivatakse see oma kasutuseks
  • identiteedi vargused – kasutatakse kellegi kontot, et levitada lunavara, või luuakse libakonto teise inimese nime alt, et seda kasutada ebaseaduslikuks tegevuseks[5]

Internetipiraatlus[muuda | muuda lähteteksti]

Internetipiraatlus kujutab endast autoriõigustega tarkvara ja meediafailide ebaseaduslikku üles- ja allalaadimist interneti keskkonnas. Tänapäeval on internetipiraatlus väga levinud, sest ei mõisteta selle illegaalsust.[6]

Eestis on internetipiraatlus ja piraatkoopiate käitlemine on reguleeritud autoriõiguse seaduses. Piraatkoopiatega seotud normid ei ole põhjalikud ning see võib olla ka põhjus, miks internetipiraatlus on jätkuvalt populaarne ja sellega seotud kohtulahendeid on Eestis vähe.[7]

Küberkuriteod Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti õigusruumis jaotuvad küberkuriteod arvutikelmusteks ning arvutiandmete ja -süsteemi kuritegudeks.[3]

Küberkuritegevus Eestis on aastatega püsivalt suurenenud. Ohvriuuring näitab, et aastal 2019 puutus andmete õngitsemisega kokku 40% inimestest. Sagedasim küberkuritegu on ohvri veebikonto hõivamine ning valdavalt on ohvriks nooremapoolne naine. Levinud on ka investeerimiskelmused, mille ohvriks langevad nii nooremad kui vanemad inimesed. Küberkelmide peamine sihtgrupp on 22–34- ning 55–64-aastased inimesed. Arvutiandmete ja ­-süsteemi kuritegude kaudu tekitatud kahju keskmine oli 1346 eurot, valearvetega tekitati kahju keskmiselt 3788 eurot ning ettevõtted moodustasid ohvritest kolmandiku.[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJONi Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine
  2. Maksu- ja Tolliamet. "Kuidas postiga narkootikumide tellimine rikub sinu tuleviku?".
  3. 3,0 3,1 Karistusseadustik – RT I 2001, 61, 364 … RT I, 10.07.2020, 18
  4. Justiitsministeerium. "Kuritegevus Eestis 2018". 2019. Tallinn.
  5. Politsei- ja Piirivalveamet. "IT-kuriteod".
  6. Teder, Annika. "Eesti noorte hoiakud internetipiraatluse suhtes". 2011. Tartu.
  7. Autoriõiguse seadus – RT I 1992, 49, 615 … RT I, 19.03.2019, 55
  8. Justiitsministeerium. "Küberkuriteod".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]