Vahaleedik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vahaleedik
Galleria mellonella.jpg
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Ülemsugukond Pyraloidea
Sugukond Leediklased Pyralidae
Perekond Galleria
Liik Vahaleedik
Binaarne nimetus
Galleria mellonella
Linnaeus, 1758
Sünonüümid
  • Phalaena mellonella
    Linnaeus, 1758
  • Galleria cereana
    Linnaeus, 1767
  • Galleria austrinia
    Felder, 1874

Vahaleedik ehk vahakoi ehk mesilaseleedik (Galleria mellonella) on liblikaliste seltsi kuuluv putukaliik.

Röövikutest kooruvate liblikate mõõdud on varieeruvad: sirulaius 1,5–3 cm. Eestiivad on emasel violetjashallid ja isasel pruunikad, tagatiivad aga hallid.

Vahakoi kuuleb ultraheli sagedustel kuni 300 000 hertsi.[1]

Järglased kahjuritena[muuda | muuda lähteteksti]

Vahakoiröövikud arenevad mesitarudes ja toituvad mesilasvahast, jättes kärgedele võrgendikihi.

Vahakoiröövikud võivad kahjustada selliseid mesilase perekonna liike nagu meemesilane, Apis cerana, Apis dorsata, Apis florea.

Mesitarus arenev parasiit rikub kärgi, mett, pergat jms, tekitades mesilasperele kahju. Vahaleediku massiline esinemine võib viia mesilasperede hukkumiseni. [2]

Kui vaha on söödud, hakkavad röövikud toituma eelmiste põlvkondade väljaheidetest.

Teadusuuringutes[muuda | muuda lähteteksti]

Röövikuid kasvatatakse ka kultuuris ja kasutatakse lemmikloomade söötmiseks ja teadusuuringutes.

Metalnikovi eksperimendid 20. sajandi alguses tõestasid, et vahakoiröövikute areng võib peatuda, kui neid toita üksnes vahaga.[3]

Röövikute immuunsüsteemi komponendiks on hemotsüüdid (professionaalsed fagotsüüdid), mis 'korjavad' kahjulikuna tunduvad sissetungijad kokku ja hävitavad.

Röövikuid kasutatakse mitmete imetajatel esinevate haiguste uurimisel mudelorganismidena.

Legionella pneumophila bakter, kes põhjustab osadel loomadel (sh inimestel) leegionärihaigust, on võimeline nakatama ja paljunema röövikute immuunrakkudes.[4]

Vahakoiröövikuid kasutatakse selliste seisundite patogeneesi uurimiseks, mida põhjustavad Fusarium oxysporum, Aspergillus fumigatus, Candida albicans) ja bakterinakkusi, mida põhjustavad Helicobacter pylori[5], Staphylococcus aureus, Proteus vulgaris, Serratia marcescens, Pseudomonas aeruginosa, Listeria monocytogenes või Enterococcus faecalis.[6]

Saadused[muuda | muuda lähteteksti]

Vahakoi vastsete ekstrakt[muuda | muuda lähteteksti]

Vahakoi vastsetest valmistatud ekstrakti raviomadustest rahvameditsiinis on teateid juba 17. sajandist, ekstrakti olevat kasutatud võitluses kopsutuberkuloosiga, aga samuti teiste haigustega.

Vene teadlane I. I. Metšnikov avastas 1889. aastal, et vahakoiröövikute seedeensüümid lahustavad tuberkuloosi mükobakteri kesta.[7]

Professor S.I. Metalnikov tõestas vastsete erilist vastupidavust katku- ja difteeriabakteritele ning teistele inimeste jaoks patogeensetele mikroorganismidele.[viide?]

Muhhin uuris vahakoiröövikute alkoholi ekstrakti toimet kardiovaskulaarsüsteemile.

Vahakoi vastsete ekstrakti väidetavad tervistavad omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vahakoi vastsete ekstrakt

Teadlased avastasid vastsete poolt töödeldavat fermenti ferraasi, mis on suuteline purustama bakteriseinu, mis koosneb lipopolüsahhariididest.

Vahakoiekstrakt sisaldab nukleotiide, aminohappeid, suhkrut ja rasvhappeid, bioloogiliselt tähtsaid mikroelemente, leeliselisi proteaase, aromaatsete ühendite kõrgmolekulaarseid konjuganteamiinohapete ja suhkruga (Muhhin ja kaasautorid 1993. a).[8]

Vahakoi sisaldab aineid, mis stimuleerivad kasvu ja diferentseerivad rakke, millel on väljendunud adaptogeensed, kardiotroopsed, protektiivsed ja isheemiavastased omadused.

Koos muude preparaatidega kasutatakse vahaleedikut järgmistel puhkudel:

  • maohaavandtõve ja kaksteistsõrmiku haiguste puhul – aitab ära hoida kleoidsete armide teket haavandidefekti korral;
  • südame-veresoonkonna haiguste korral – aitab alandada vererõhku, pidurdab soonte arteroskleroosi arengut, avaldab kardioefektset toimet, aitab parandada värskeid arme pärast müokardiinfarkti, kutsudes esile nende lihaste kokkutõmmet;
  • kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse korral, kui tavaline ravi (antibiootikumid ja kemoteraapia ravimid) ei anna positiivset tulemust. Paraneb bronhide drenaažne funktsioon (mukoliitne, bronhe laiendav efekt), millega seoses on efektiivne bronhiravi, kopsupõletikuravi, bronhiaalastma, tuberkuloosi ja allergiaravi;
  • kliimaksihäirete korral – normaliseerib psüühikat ja und, aitab taastada endomeetriumi rakkude struktuuri;
  • naiste viljatuse (enneaegsuse) ja soonte läbimatuse korral;
  • meeste viljatuse korral – suurendab spermatosoidide liikuvust;
  • lamblioosi profülaktikaks;
  • dermatoloogiliste defektide korral – ferment ferrasa aitab kaasa armide elastse naha tervenemisele ja nahaarmide paranemisele;
  • viirusinfektsioonide korral – kaitseb organismi aminohapete unikaalse kompleksi ja bioflavonoididega. Seepärast on väga vajalik kasutada preparaati respiratoorsete-viiruslike haiguste kõrghooajal.

Kasutamise kestus 3–4 nädalat.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sissekanne Encyclopædia Britannica-s
  2. Loomade elu, 3:298.
  3. D. N. Roy M.D., D.T.M., On the nutrition of larvae of bee-wax moth, Galleria mellonella, Zeitschrift für vergleichende Physiologie, 1937, 24. väljaanne, nr 5, lk 638–643, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)(inglise keeles)
  4. Clare R. Harding, Gunnar N. Schroeder, James W. Collins, ja Gad Frankel, Use of Galleria mellonella as a Model Organism to Study Legionella pneumophila Infection, J Vis Exp. 2013; (81): 50964.22. november 2013, doi: 10.3791/50964, PMCID: PMC3923569, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)(inglise keeles)
  5. Maria Giannouli, Anna Teresa Palatucci, Valentina Rubino, Use of larvae of the wax moth Galleria mellonella as an in vivo model to study the virulence of Helicobacter pylori, BMC Microbiology 2014, 14:228 doi:10.1186/s12866-014-0228-0, 27. august 2014, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)(inglise keeles)
  6. Nalini Ramarao, Christina Nielsen-Leroux, ja Didier Lereclus, The Insect Galleria mellonella as a Powerful Infection Model to Investigate Bacterial Pathogenesis, J Vis Exp. 2012; (70): 4392., doi: 10.3791/4392, PMCID: PMC3567165, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)(inglise keeles)
  7. A.K. Rachkov, N.A. Spiridonov, M.N. Kondrashova, Adaptogenic and Cardioprotective Action of Galleria mellonlla Extract in Rats and Frogs, 1994
  8. The wax moth extract, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)(inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tõrje
Teadusuuringutes

doi: 10.1128/IAI.00510-12, PMCID: PMC3434583

Published online 2013 May 7. doi: 10.4161/viru.24930, PMCID: PMC3714134

Saadused

Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Galleria mellonella seisuga 13.05.2015.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]