Võrgumälu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Netgeari võrgumäluseade ReadyNAS NV+

Võrgumälu (ka võrgusalvesti[1]) ehk NAS (inglise keeles network-attached storage) on arvutivõrku ühendatud andmesalvestussüsteem[2], millega jagatakse andmehoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgumäluseadmed ühendatakse kohtvõrku (tavaliselt Etherneti võrku[3]) ning nendele omistatakse IP-aadress.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Võrgumälu pakub arvutivõrgus olevatele seadmetele failipõhiseid andmesalvestusteenuseid. See on väiksem ja odavam kui samaks otstarbeks mõeldud andmeserverid ning seega taskukohasem väikeettevõtetele ning kasutamiseks koduvõrgus. Võrgumäluseade on spetsiifiline arvuti, mis ühendab arvutivõrgu ja selle kaudu klientseadmed salvestuskandjaga. Klientseadmed saavad pöörduda salvestuskandja poole vaid läbi võrgumäluseadme, kasutades selleks ette nähtud protokolle. Otsest juurdepääsu salvestuskandjale klientseadmetel pole.[4]

Salvestuskandjaks on tavaliselt kõvakettad või viimasel ajal ka pooljuhtkettad[5], mis on tihtipeale omakorda RAID massiivides[4]. Võimalikud on muidugi ka muud kandjad, näiteks lindiseade. Paljud võrgumäluseadmed võimaldavad ka USB kaudu ühendatavaid andmekandjaid, näiteks välkmälu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed võrgumälusüsteemid ilmusid 1980-ndatel, kuid laiemasse tarbesse tulid need alles 1992. aastal, kui tekkisid esimesed iseseisvate võrgumäluseadmete kontseptsioonid ning salvestusseadmete tootjad neid ka looma hakkasid.[6]

Võrgumäluseadmed loodi ja leidsid kasutust mitmel põhjusel[4]:

  • suured failiserverid olid kulukas investeering;
  • olemasolevate serverite ressursse vajati aina rohkem rakendusprogrammidele;
  • arvutivõrku keskset andmesalvestussüsteemi soovivad kodukasutajad ja väikefirmad ei olnud võimelised serverilahendusi muretsema;
  • uute ja odavamate seadmete seadistamine oli lihtsam kui suurte serverite haldus.

Kuna võrgumäluseadmeid disainiti ja toodeti otseselt andmesalvestuse otstarbeks, siis oli kulusid võrreldes üldotstarbeliste serveritega võimalik hoida madalamana.

Kasutatavad tehnoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]

Võrgumäluga suhtlevad klientseadmed üle kohtvõrgu kasutades TCP/IP-protokolli. Täpsemalt kasutatakse failivahetuseks ja seadme halduseks TCP/IP protokolli kasutavaid kõrgema taseme protokolle[2][4]:

  • NFS – populaarne Linuxi operatsioonisüsteemide juures;
  • SMB/CIFS – populaarsed Windowsi operatsioonisüsteemide juures;
  • AFP – kasutatakse Apple'i operatsioonisüsteemidega;
  • HTTP – kasutatakse võrgumäluseadme haldamiseks veebiliidese kaudu, harva ka failide edastuseks;
  • FTP ja SFTP – osad seadmed võimaldavad failide edastuseks;
  • UPnP;
  • rsync[7].

Võrgumäluseadme külge ühendatavaks salvestuskandjaks on peamiselt kõvakettad, kuid leidub ka muid lahendusi, näiteks USB-välkmälud või harva lindiseadmed. Tänapäeval on peamiselt kasutusel järgmised liidesed:

Esimesel kahel juhul ühendatavaid kettaid võimaldavad paljud NAS-seadmed ka RAID-lahendusi kasutama panna, et muuta andmevahetust kiiremaks või parandada andmete säilivust.[4]

Vabavaralised lahendused[muuda | muuda lähteteksti]

Võrgumäluseadmetele leidub mitmeid avatud lähtekoodiga distributsioone (ehk väikseid spetsialiseeritud operatsioonisüsteeme).[8] Näiteid:

Vabavaralised lahendused on peamiselt suunatud tavalistel (näiteks seisma jäänud või vanadel) arvutitel käivitamiseks[8]. Nii saab kasutamata riistvara uue otstarbe ja ei nõua uusi investeeringuid. Teiseks võib sel teel koostada ka palju paindlikuma süsteemi kui valmis võrgumälulahenduse kasutamisel.

Vabavaralisi (või nendega paralleelselt arendatavaid) lahendusi kasutavad ka võrgumäluseadmete tootjad ise.[9] Odavam on kasutada valmis ja testitud tarkvara, kui hakata ise seda looma.

Lisavõimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Võrgumäluseade Linksys NSLU2, mille salvestuskandjaks on vaid USB-andmekandjad

Teatud võrgumäluseadmeid saab kasutada ka muudel otstarvetel või muuta failivahetuse kasutusvõimalusi mitmekülgsemaks. On olemas seadmeid, mis võimaldavad:

  • integreerida failide kasutajaõigused juba olemasoleva LDAP või ActiveDirectory lahendusega;[2]
  • kasutada kandjana lisaks seadmes paiknevatele kõvaketastele ka USB-andmekandjaid[10] (mõni seade, näiteks Linksys NSLU2, kasutabki kandjana vaid USB-andmekandjaid;[11]
  • jagada USB kaudu ühendatud printerit.[10]

Võrgumälu klastrina[muuda | muuda lähteteksti]

Võrgumäluseadmeid on viimastel aastatel hakatud ühendama ka klastritesse, et saavutada kiiremaid andmesidekiirusi ning suuremaid salvestusmahte. Sellised lahendused on kergesti laiendatavad ning paistavad klientseadmetele ühe salvestusseadmena. [12]

Silmapaistvamaid tootjaid:[13]

  • EMC;
  • IBM;
  • HP;
  • NetApp;
  • Symantec.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]