Ulrich Brasche

Allikas: Vikipeedia

Ulrich Brasche (25. november 1909 Kullamaa1. detsember 1984 Malloco, Tšiili) oli Eesti lendur ja purilendur.

Ulrich Brasche sooritas lennueksami Tallinna Õhuasjanduse Ühingu juures ja sai Eestis kolmanda inimesena piloodiloa. Ulrich lõpetas 1931. aastal õpingud Rossitteni purilennukoolis Saksamaal. 1932. aastal ehitas Brasche Viljandis kaks purilennukit, millest teist, täiuslikumat, sai õhku tõmmata ka mootorlennuki slepis.

Brasche purilennuk registritunnusega ES-UBA oli Baltimaades esimene purilennuk üldse, mis vastupidavuselt kannatas mootorlennuki slepis õhku tõmmata.

Eestist lahkumine[muuda | muuda lähteteksti]

1938. aastal poliitiline olukord Eestis muutus. Nooremad baltisakslased pettusid üha enam Eesti elukorralduses, õhkkond lausa kubises ebatervetest kahtlustustest.

"Arvan, et peame midagi kõvasti muutma," sõnas isa (Ulrich), kui ta töölt koju tuli ja porised saapad jalast võttis. "Siinne olukord läheb järjest hullemaks. Ametnikud ei andnud luba importida varuosi (omnibusside ehitamiseks). Nad ei taha, et me käsi käiks hästi. Kuhu iganes ei lähe, on vastus ikka ei isegi mitte võib-olla." [1]

Pärast lühikesi ja väga ebameeldivaid kohtumisi Eesti võimuesindajatega otsustati 1938. aastal, et tuleb ära sõita. Samal aastal lahkus Ulrich Brasche koos abikaasa ja kolmeaastase tütrega Eestist.[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Arvid Leopold Brasche oli Kullamaa ja Piirsalu koguduse õpetaja ning vanaisa Johann Heinrich Brasche oli Saarde ja Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rhona Brasche Villanueva. Minu rändurielu: teekond õnneni. Wana Wiljandi 2023, lk 38 ja 39.
  2. Rhona Brasche Villanueva. Minu rändurielu: teekond õnneni. Wana Wiljandi 2023, lk 39

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaanika Kressa. “Ungern-Sternbergid – Fellini viimane parunipere teenimatult unustatud”. Kultuur ja Elu, 3/2012.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]