Ugala teatrihoone
| Ugala teatrihoone | |
|---|---|
 Ugala teatrihoone 2018. aastal | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Viljandi |
| Stiil | modernism |
| Liigitus | teatrihoone |
| Ehituse algus | 1975 |
| Ehituse lõpp | 1981 |
| Renoveeritud | 2017 |
| Aadress | Vaksali tänav 7 |
| Omanik | Sihtasutus Ugala Teater[1] |
| Koordinaadid | 58° 21′ 43,2″ N, 25° 35′ 16,1″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Kõrgus | 25,2 m |
| Vundamendi pindala | 5500 m² |
| Korruseid | 3 |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Irina Raud, Inga Orav |
| Ehitusinsener | Toomas Aakre |
Ugala teatrihoone on kaitsealune teatrihoone Viljandis, kus tegutseb teater Ugala.
Hoone arhitektid on Irina Raud ja Inga Orav, sisearhitekt Mait Summatavet. Ehituskonstruktoriks oli Toomas Aakre.[2][3] Hoone on registreeritud riikliku ehitismälestisena.[4]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Punastest tellistest fassaadiga modernistlik hoone sobitub harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda Valuoja orgu tiigi kaldale.
Sisekujunduses annavad tooni vestibüülis asuvad ümmargused toolid ja suured laevalgustid, garderoobipiire, Olev Subbi seinamaal, pilvena paigutatud fuajee laevalgustuse lahendus, suure saali seinte ja lae kujundus.
Hoone mahud, fassaadikujundus ja avalike ruumide siselahendus on säilinud algsel kujul.[4]
Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Teatrihoone asub Valuoja oru läänenõlval ojale paisutatud tiigi kaldal. Läänest piirab hoonet Viljandi vana kalmistu, põhjast Vana-Vaksali tänav ja lõunast Reinu tee.
Kaitsestaatus[muuda | muuda lähteteksti]
Hoone on alates 2016. aastast registreeritud kultuurimälestisena kui silmapaistev hoone Eesti arhitektuuriajaloos, näide nõukogudeaegsest avalikust hoonest ja kõrge arhitektuurse väärtusega autentsena säilinud ehitis. See on Endla ja Vanemuise teatrihoonete kõrval üks kolmest nõukogude ajal ehitatud suurest teatrihoonest ja nendest ainus, mis on kaitse alla võetud. Hoone on Viljandi kontekstis silmapaistva mõjuga kohalikule ruumilisele identiteedile, märgiline objekt nii linnaruumis kui kultuuriloos.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Hoone projekteerimiseks toimus aastatel 1968-1971 arhitektuurivõistlus, mille tulemusena said projekteerimisõiguse arhitektid Irina Raud ja Inga Orav. Tööprojekti koostamiseks kaasati Kalju Luts. Projekteerimistööd alustati 1972. ja projekt valmis 1976. aastal.[4]
Teatri nurgakivi pandi 1975. aasta detsembris ja hoone valmis 1981. aastal.[4]
1982. aastal anti hoone eest "Ugalale" NSV Liidu Arhitektide Liidu preemia.[4]
2015. aastal läks hoone kapitaalremonti ja avati uuesti 2017. aasta märtsis. Aastal 2016 võeti hoone ehitismälestisena riikliku kaitse alla kui arhitektuurse, linnaehitusliku ja ajaloolise väärtusega hoone[1].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Ugala teatri kultuurimälestiseks tunnistamine". Riigi Teataja. 17.03.2016. Vaadatud 06.08.2018.
- ↑ Valdek Kulbach, Armas Luige, Enno Soonurm (1986). Ehitusinsenerid Tallinna Polütehnilisest Instituudist. Tln.: Valgus. Lk 174.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Padrik, Ain; Fjuk, Ignar. Ignar Fjuk, Ado Heigi (toim). "Ugala". Ehituskunst. 1982/1983 (2/3): Lk 9.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Ugala teater kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 04.08.2018)