Mine sisu juurde

Tõukeratas

Allikas: Vikipeedia
Tõukeratas

Tõukeratas on jalgrattatüüp, millel edasiliikumine toimub ühe jalaga tõugates ja siis pikalt edasi veeredes. Ehituse poolest on tõukeratas palju lihtsam kui jalgratas ning koosneb ainult raamist ja ratastest. Kuna tõukerattal ei ole palju liikuvaid osi, mis ajapikku kuluvad, nagu hammasrattad ja käiguvaheti, on seade vastupidavam ja vajab vähem hooldust[1]. Tõukeratas võib olla kahe, kolme või nelja rattaga ja on valmistatud kas alumiiniumist, terasest, plastikust või titaanist. Tõukeratas on kasutajasõbralikum kui jalgratas, puuduvad liikuvad osad mis võiksid määrida ja lõhkuda riideid. Liiklusseaduse kohaselt loetakse tõukerattal liikuvat liiklejat jalakäijaks.

Tõukeratta varajane variant

Tõukerataste teadaolev ajalugu Euroopas ja Ameerikas ulatub 100 aastat tagasi, mil algupäraselt valmistati neid käepäraste vahenditega. Esialgu olid need vaid laste mänguasjad, millega mööda tänavaid ringi sõita[2]. Honda arendas sellest ideest 1970. aastatel massiliselt toodetava tõukeratta. Olles Jaapanis edukalt müünud esimesed 2000 testratast, anti toode masstootmisesse 1974. aastal. Pärast seda kogusid tõukerattad populaarsust, olles laste suured sünnipäeva- ning jõulukingi soovid[3]. Tõukeratta tänapäevasem versioon on saanud alguse Soomest. Hannu Vierikko arendas ratast edasi ning 1994. aastast on põhiidee jäänud samaks. H. Vierikko asutas ka organisatsiooni nimega Kickbike Worldwide ltd, mis tegeleb tõukerattaspordi populariseerimise ja arendamisega[4].

Tõukeratta liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Trikitõukeratas

[muuda | muuda lähteteksti]
Trikitõukeratas

Trikitõukerattad on mõeldud spetsiaalselt rambil sõitmiseks ja trikitamiseks. Seega on trikirattad vastupidavad, rasked, pisemate ratastega kui tänavatõukerattad (98–110 mm). Trikirattad on tehtud ühes tükis. Trikirattad pole mõeldud pikemate distantside läbimiseks, puudub igasugune vedrustus. Ei ole soovitatavad alla 8-aastastele lastele[5].

Trikitõukeratas sai alguse 1996. aastal, kui ettevõte nimega Micro tõi turule esimese kokku volditava tõukeratta, mis oli kerge ja millega oli tänu sellele väga lihtne hüpata. Mõne aasta möödudes saadi aru, et need tõukerattad polnud hüpete jaoks piisavalt tugevad ja sealt sai alguse trikitõukerataste tootmine. Kõige esimesed firmad, kes alustasid tugevamate tõukerataste tootmist olid Razor, Madd Gear ja Grit. Praeguseks on trikitõukeratad palju kergemad, tugevamad ja mugavamad.

Tänavatõukeratas

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänavatõukerattad on suuremate ratastega kui tänavarattad (120 mm ja üle selle), mis tagab pikema liu tõukamisel. Nad on mõeldud tasasel teel sõitmiseks, mitte trikitamiseks, vastasel juhul nad lagunevad kiiresti. Sobivad hästi pikemate distantside läbimiseks, on reguleeritavad, kergemad ja (olenevalt mudelist) ka kokkupakitavad. Mugavamaks sõiduks on tänavatõukerattal kummist rattad. Alla 8-aastastele lastele ei soovitata[5].

Maastikutõukeratas

[muuda | muuda lähteteksti]
Matkatõukeratas

Maastiku- ehk matkatõukerattad on õhukummidega rattad, millel puuduvad pedaalid ja sadul. Tagumine ratas on pisem või sama suur kui esiratas. Suurem esiratas tagab tõukeratta kergema edasiliikumise ning kergema juhitavuse ja stabiilsuse[6]. Matkatõukeratas on kergem kui tavaline jalgratas. Puuduvad ka jalgrattal olemasolevad hammasrattad ja käiguvahetid, mis muudab matkatõukeratta praktiliselt hooldusvabaks. Sobib sõitmiseks linnas, asfaldil, munakiviteel, kivisel maastikul, liival, mudas ja lumel. On kerged (raam enamasti valmistatud alumiiniumist), sobivad hästi matkadeks[1].

Lastetõukeratas

[muuda | muuda lähteteksti]

Lastetõukerattad on mõeldud pisematele lastele (alates kolmandast eluaastast), on tihti kolme või enama rattaga, mis vähendab kukkumise tõenäosust. On sõitmiseks lihtsad, kerged ja mõõtudelt väikesed[5].