Tuva akşa

Akşa
	(Tuva Rahvavabariik)
Väärtus	1 akşa = 100 kopejekit
Vermitud	1934–1944

Tuva akşa (ka Tuva aksha, turgi keeltes 'valgus') oli Tuva Rahvavabariigi (tänapäevase Tõva) rahasüsteemi põhiühik, mis oli kasutusel aastatel 1934–1944. 1 akşa jagunes 100 kopejekiks. Kõige väiksema mündi nominaalväärtus oli 1 kopejek. Akşasid väljastas Tuva Keskpank.

Ajalugu

Pärast Tannu-Tuva iseseisvuse väljakuulutamist 1921. aastal ei olnud verivärskel riigil ei võimekust ega standardiseeritud keelt, et oma raha printima hakata. Aastatel 1921–1924 kasutas Tuva Venemaa keisririigi rublasid, millele märgiti mongoli keeles ja tähestikus peale, et tegemist on Tuva rahaga. Samuti märgiti rublale rahvavabariigi pitsat ja juhtivate tõvalaste allkirjad. Paberraha nimeks oli paralleelselt nii rubla kui ka Hiinast pärit lan, münte nimetati kopikateks. Aastatel 1924–1934 kasutas Tuva Nõukogude rubla, 1933. aastal märgiti rubla peale templiga, et raha saab kasutada vaid Tuvas.^[1]

1934. aastal vermis Tuva Rahvavabariik oma mündid ja paberraha. Raha trükkis Goznaki tehas Leningradis. Kuna Tuva mündid tulid samast tehasest nagu Nõukogude raha, olid Tuva müntide mõõdud, kaal ja sulam sisuliselt sama mis Nõukogude müntidel. 1-, 2-, 3- ja 5-kopejekiline olid kollast värvi alumiiniumi ja pronksi sulamist ning 10-, 15- ja 20-kopejekiline olid halli värvi vase ja nikli sulamist. Müntide legendid ehk kirjad tuginesid põhiosas ladina tähestiku baasil Nõukogude Liidus moodustatud Yañalifi tähestikule. Mündi aversil ehk esiküljel on riigi (Tõva Arat Respublik) ja panga nimetus, reversil ehk tagaküljel aga mündi nominaalväärtus ja vermimisaasta. Ka paberraha akşa oli lihtsa kujundusega, mainides ära vaid raha denominatsiooni, riigi ja väljastava panga. Akşad olid trükitud samades värvides nagu Nõukogude rublad: pruun, roheline, sinine, punane ja lilla.^[1]^[2]

Aastatel 1934–1936 said tõvalased vahetada rublasid 1:1 akşade vastu. 1940. aastal trükiti uuendatud disainiga Tuva paberaha ja hävitati 1934.–1935. aastal välja antud akşad. Seetõttu on vanemad akşad eriti haruldased, 1935. aastal välja antud 25-akşaseid jäi näiteks erakätesse vaid 37 tükki. 1940. aasta paberraha oli juba oluliselt mitmekesisem ja igal paberrahal oli kujutatud pilte Tuva talupoegade elust. 1944. aastal liideti Tuva Rahvavabariik Nõukogude Liiduga ning akşade kasutamine lõpetati. 1945. aastal sai 1. jaanuarist 1. maini akşasid vahetada kursiga 1 akşa = 3,5 rubla. Sellest ajast pole Tuva raha käibel enam ametliku rahana, kuid pakub harulduse tõttu suurt huvi kollektsionääridele.^[1]