Tuuleelektrijaam
 |
.jpg)
Tuuleelektrijaam on elektrijaam, mis muundab tuule kineetilist energiat elektrienergiaks[1].
Palju tuuleelektrijaamu üksteise läheduses moodustavad tuulepargi.
Tuuleelektrijaam koosneb tuulemootorist, elektrigeneraatorist, nende juhtimise automaatseadmetest ja hoonest. Tuulevaikuse puhuks võib see olla varustatud tagavarasoojusmootoriga.[1]
Tuulelektrijaama kõige tähtsam seade on tuulegeneraator, mis muundabki tuule kineetilist energiat teist liiki energiaks. Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist ja selle juurde kuuluvast ühe või mitme töömasina kompleksist, energiat akumuleerivast või võimsust reserveerivast plokist ning automaatsest juhtimis-reguleerimissüsteemist. Tuulegeneraatorisse võib kuuluda ka dubleeriv mootor, milleks harilikult on soojusmootor.[1]
Tuuleparke rajatakse tuulistesse paikadesse. Neiks sobivad kõrgemad künkad, samuti ava- või rannikumere madalikud. Need sobivad piirkondadesse, kus side ülejäänud maailmaga on nõrk, nii et seal pole elektriliine, näiteks steppidesse, poolkõrbetesse ja Arktikasse[1].
1984. aasta seisuga jäid maailma suurimad tuulelektrijaamad võimsuselt umbes sajakordselt alla suurimatele hüdro- ja tuumaelektrijaamadele ning ligi sajakordselt geotermilistele elektrijaamadele, aga edestasid kõiki päikeseelektrijaamu ja peaaegu kõiki loodete-hüdroelektrijaamu. Maailma esimesed seitse enam kui 10 MW võimsusega tuulelektrijaama valmisid 1983. aastal Ameerika Ühendriikides Californias ning igaühel neist oli erinev omanik.[2]
Tuuleelektrijaamad kasutavad elektrienergia tootmisel taastuvat energiaallikat, samuti võimaldavad need energiatootmist detsentraliseerida, sellega suurõnnetuste ohtu vähendades. Need on olnud tuuleelektrijaamade rajamisel olulisteks argumentideks.
2018. aasta seisuga on Eestis paigaldatud 139 tuulegeneraatorit, nendest 60 kuuluvad Nelja Energiale ja 49 Eesti Energiale. Kavas on ehitada Tootsis veel 46 tuulegeneraatorit.[3]