Elektriliin

Kõrgpingeliin Valka piirkonnas

Elektriliin on elektrijuhtidest ja paigaldustarinditest koosnev liin (edastusrada) elektrienergia ülekandmiseks.

Elektrijuhtideks võivad olla kaablid või juhtmed, viimased kas isoleerkattega (isoleerjuhtmed) või paljasjuhtmed. Kaablitel ja isoleerjuhtmetel võib olla üks juhtiv soon või mitu üksteisest isoleeritud soont. Juhtmed ja kaablisooned ühendatakse liini sõlmpunktides vastavalt juhistikusüsteemile.

Liini juhtmed ja kaablid asetsevad paigaldustarinditel, nt õhuliini mastidel, või erirajatistes (tunnelites, estakaadidel), kaablid ka pinnases või vees (veekogu põhjas).

Liine liigitatakse voolu liigi järgi vahelduvvoolu- ja alalisvooluliinideks ning pinge järgi madalpinge- ja kõrgepingeliinideks. Liini loetakse madalpingeliseks, kui tema nimipinge ei ole vahelduvvoolu korral üle 1000 V ega alalisvoolu korral üle 1500 V. Neid väärtusi ületava nimipingega liinid on kõrgepingeliinid. Levinumad madalpinged vahelduvvooluvõrgus on 230 V ja 400 V. Kõrgepinged on nt 6 kV, 10 kV, 20 kV, 35 kV, 110 kV ja 330 kV.

Vaata ka

• Alalisvooluühendus