Tiit Randla

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ornitoloogist; majandusteadlase kohta vaata artiklit Tiit Randla (majandusteadlane).

Tiit Randla (sündinud 11. aprillil 1940 Tallinnas) on eesti ornitoloog, jahindustegelane ja looduskaitsja.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia osakonna.[1]

Ta oli 1962–1965 Põlva Keskkooli ja Tallinnas Eesti NSV Noorte Loodussõprade Keskmaja õpetaja, 1965–1967 merekaitseinspektor. 1968–1990 töötas ta Eesti Jahimeeste Seltsis (1980–1990 aseesimees), 1991–1998 Eesti Keskkonnaministeeriumis looduskaitseosakonna ja looduskaitse talituse juhatajana, 1998–2005 Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala Läänemaa keskuse ja Silma looduskaitseala direktorina. 2006. aastal sai temast Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni spetsialist.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Tiit Randla uurimisvaldkonnad on Eesti röövlindude (eriti kotkaste) ökoloogia, nahkhiirte talvitumine Põhja-Eestis ning arktiliste alade (Wrangeli saar, Franz Josephi maa, Severnaja Zemlja ja Taimõr) lindude ja imetajate ökoloogia. Ta on tunnustatud teaduse populariseerija ja loodusfotograaf.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Üle 20 teadustrükise.[1] Hinnatud teaduse populariseerijana on ta eeskätt Eesti Televisioonis ja Eesti Raadios teinud saatejuhina või intervjueeritavana üle saja loodusharidusliku telesaate või saatelõigu (eeskätt saatesarjad "Lugedes looduse raamatut", "Osoon", "Looduse aabits", "Kristall" (65–89).[2]

  • Kalad ja linnud. Tallinn 1965
  • Kiviriigi varjatud sügavustes / L. Poots, T. Randla. Tartu 1966
  • Eesti röövlinnud. Kullilised ja kakulised. Tallinn 1976
  • Jääkarude riigis. Tallinn 1976
  • Metsloomi ja linde Eestis. Tallinn 1978
  • Jutustus punakael-laglest. Tallinn 1982
  • Ulukihoolde ABC / [T. Randla... jt.] ; Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskompleks, info- ja juurutusvalitsus, Eesti NSV Jahimeeste Selts. Tallinn 1987
  • Elus Arktika. Tallinn 1990
  • Population trends and breeding success of Golden Eagle in Estonia 1935–1991 (kaasautor). Tallinn 1995
  • Keskkonnaraamat gümnaasiumile. II osa, Bioloogiline mitmekesisus, selle osa looduses ja kaitse / [Tiit Randla, Tõnu Ploompuu, Margus Harak, Ain Tõnisson]. Tallinn 1998
  • Põhja-Euroopa loodus : bioloogiline mitmekesisus muutuvas keskkonnas / Eeva-Liisa Hallanaro, Marja Pylvänäinen, Tiit Randla ; [tõlge: Anna-Liisa Lutsar, Marina Maran, Ene Laur]. Kopenhaagen : Põhjamaade Ministrite Nõukogu, 2001; Helsingi 2001
  • Metsis : Eesti asurkonna seisund ja säilimise väljavaated = The Capercaillie : status of the Estonian population and its survival prospects / Ene Viht, Tiit Randla. Tartu 2002

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Ramsari Komisjoni esimehena on ta esindanud Eestit Kushiros, Brisbane'is ja Costa Ricas aset leidnud Ramsari konventsiooni maailmakonverentsil.[viide?] Samuti esindab ta Eestit rahvusvahelises märgalade organisatsioonis Wetlands International.[viide?]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. [https://arhiiv.err.ee/otsi/kristall/default/koik Teadussaatesarja "Kristall" saateid ERR-i arhiivis
  3. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20170223.2.10.4 Taasiseseisvusajal teenetemärgi saanud läänlased}. Lääne Elu 23.02.2017

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 14. Lk 405

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]