Loodusfotograafia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Foto isasest sinikael-pardist. Lendavast linnust terava foto tegemine nõuab fotograafilt eritehnikat

Loodusfotograafia on looduse pildistamisele keskenduv fotograafia alaliik.

Loodusfotograafia eesmärk on kuvada erinevaid looduse elemente, nagu näiteks maastikku, metsloomi ja  taimi. Erinevalt dokumenteerivast fotograafiast pannakse loodusfotograafias rohkem rõhku pildi esteetilisele väärtusele.

Seda ala viljelevaid fotograafe nimetatakse loodusfotograafideks. Nende loomingut nimetatakse loodusfotodeks.[1]

Metsloomafotograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Metsloomafotograafia on osa loodusfotograafiast, mis eeldab kirge looduse ja kunsti vastu. Metsloomafotograafid teevad karjääri kaugetesse piirkondadesse reisides ning metsloomi ja loodusmaastikke pildistades.

Metsloomafotograafia sai alguse safariküttidest, kes leidsid 1900. aastate algul, et fotod on vähem vägivaldsed ja püsivamad meenutused nende seiklustest kui metslooma tapmine ja topiseks tegemine.[2]

Metsloomafotograafia varustus on väga spetsiifiline, sageli kasutatakse rohkem erinevaid objektiive ja seadmeid kui enamiku teiste fotograafialiikide puhul. Enamikul metsloomaobjektiividel on väga pikk fookuskaugus vahemikus, mis võimaldab fotograafil saada tihedama pildi, täites kaadri valitud objektiga. Kuigi suuremat osa metsloomadest pildistatakse teleobjektiiviga, võib lainurkobjektiivi kasutamine anda kaadreid loomadest nende keskkonnas.

Lisaks kasutatakse spetsiaalvarustust: kaamerapeidikuid, maskeerimisülikondi ja muid loomade eest varjumiseks mõeldud seadmeid.[3]

Eetika[muuda | muuda lähteteksti]

On üks vääramatu eetiline reegel – pildistatava heaolu on tähtsam kui mistahes hea ja unikaalne foto.

Loodusfotograafia eesmärk on edastada inimestele loodust oma eheduses ja loomulikkuses. Loodusfotograafia vähendab võõrandumist loodusest ning aitab kaasa looduse tundmaõppimisele ja hoidmisele. Neid eesmärke on oleks võimatu täita, kui fotograaf kahjustaks pildistatavat objekti. Sellest reeglist on arendatud põhimõte, et kui kusagil millestki pilti teha, siis tuleks seda teha nii, et järgmisel fotograafil, kes sinna tuleb, oleks võimalik pildistada sama objekti.

Kahjud pildistatavatele võivad olla mitmesugused: füüsiline vigastus, stress, fotograafi süül kiskja ohvriks langemine või vähenenud sigimisedukus.

Universaalsed käitumisjuhised puuduvad, sest loodusobjektid taluvad inimtegevust erinevalt. Sellepärast peab fotograaf olema hea loodusetundja.

Loodusfoto eetika alus on ausus. Eesmärk on näidata loodust selle loomulikkuses ja eheduses. Kui pilte töödelda, siis peaks eesmärk olema looduselamuse autentne edastamine. Fotograaf peaks alati ausalt rääkima, kuidas mingi pilt tehtud on.[4]

Kaasnevad ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva nutimaailm on toonud kaasa uue ohu. Looduses telefoniga pildistades salvestub automaatselt pilditegemise asukoht ehk GPS-koordinaadid. See võib loodust kahjustada. Salakütid ja teised looduse ekspluateerijad kasutavad neid koordinaate näiteks loomade püüdmiseks ja tapmiseks. Enamik suhtlusportaale eemaldab asukoha piltidelt automaatselt, aga seda ei tee foorumid, pildijagamise leheküljed ega isiklikud blogid. Lisaks koordinaatidele aitavad salakütte ka pildile jäänud äratuntavad loodusobjektid.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Loodusfotograafia".
  2. "Wildlife photography".
  3. "9 näpunäidet loomade pildistamiseks".
  4. "Loodusfoto eetikast".
  5. "GPS danger to wildlife".