Silma looduskaitseala

Saunja laht Saunja linnuvaatlustornist

Saare matkarada, Sutlepa meri

Silma looduskaitseala on kaitseala Läänemaal Lääne-Nigula vallas Österby, Tahu, Pürksi, Saare, Kudani, Hara, Sutlepa, Salajõe, Saunja, Linnamäe, Vedra ja Kärbla külas ning Haapsalu linnas Herjava ja Uuemõisa külas ja Uuemõisa alevikus. Kaitseala pindala on 6695 ha, millest maismaapindala on 4231 ha. Kaitseala läbivad või sellel on järgmised veekogud: Salajõgi, Kärbla peakraav, Taebla jõgi, Võnnu oja, Vööla meri, Kudani järv, Sutlepa meri, Hertsemaa silm, Linaleoauk ja kolm nimetut järve. Kaitseala kattub osaliselt ka Natura aladega Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala.

Kaitseala ajalugu ulatub 1939. aastasse, mil Haapsalu lahel võeti tähelepanu alla tervisemuda ala. Aastal 1964 võeti kaitse alla Kudani järv. Silma looduskaitseala moodustati 1998. aastal ja selle algne pindala oli 4820 ha.

Silma looduskaitsealal kaitstakse peaasjalikult Haapsalu lahe ja Noarootsi poolsaare jäänukjärvi ja roostikke, kuivõrd need on tähtsad veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaigad, ning rannaniite.

Kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ja Aafrika-Euraasia veelindude kaitse kokkuleppe (AEWA) demonstratsiooniala. Kaitsealal on vaadeldud üle 200 linnuliigi (sealhulgas merikotkas, kalakotkas, must-toonekurg, sookurg, laululuik, väike-luik). Sügisrändel on korraga registreeritud kuni 100 000 veelindu.

Turismi tarbeks on rajatud kolm linnuvaatlustorni ja üks vaateplatvorm.

1998. aastal jõustunud kaitse-eeskirja järgi jagunes looduskaitseala kaheks sihtkaitsevööndiks (Tagalahe-Sutlepa ja Võõla-Kudani sihtkaitsevöönd) ning seitsmeks piiranguvööndiks (Kudani, Kulani, Saare, Salajõe, Saunja, Sutlepa ja Tahu piiranguvööndiks). 2016. aastal jõustunud kaitse-eekirja järgi jaguneb looduskaitseala seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja seitsmeks piiranguvööndiks.

Välislingid

• Silma looduskaitseala keskkonnaportaalis