Arutelu:Tiina Park
Tema osalusel on valminud üle 1000 saate, millest ainuüksi ETV arhiivi on ta andnud 600 saadet.
- Kas see siis oli tema otsustada, mis läheb arhiivi? --Andres (arutelu) 21. märts 2024, kell 14:50 (EET)
- Nojaa, tema andis valmis saated ETV-le üle ning üldiste reeglite järgi tulnuks need kindlasti arhiveerida, aga kuna ETV-s oli vähemalt 1990. aastatel mingi selline eriti kitsas aeg, et lindipuudusel salvestati paljud juba eetris ära käinud saated varsti uue materjaliga üle, siis ei pruugi kõik arhiivimiseks antud saated tegelikult arhiivis alles olla. Küsimus ei olnud toona selles, et saadete kvaliteet poleks vastanud mingitele arhiivimisnõuetele või et ETV oleks näo järgi otsustanud, kelle saateid arhiivib ja kelle omi mitte; samal põhjusel hävines ju ka palju Urmas Oti tähtsaid kultuuriloolisi saateid. Kuriuss (arutelu) 21. märts 2024, kell 19:16 (EET)
- Tähendab, saated, mis tema arhiivi andis, ei pruugi alles olla? Mul jäi mulje, et arhiivi antud saated on alles. Minu meelest tuleks nii kirjutada, et oleks arusaadav, et arhiivi antud saated võidi kustutada. Aga miks üldse oli tarvis arhiivi anda, näitamiseks anti ju juba saade üle? --Andres (arutelu) 21. märts 2024, kell 19:54 (EET)
- Jah, neid põhjuseid, miks arhiivi antud saateid alles pole, võib olla ka rohkem, aga arhiivi andja ei pruugi teada, et saadet enam arhiivis pole. Näiteks vahel laenutas kas saate tegija ise või keegi teine arhiivist saate kasseti, et sealt kopeerida mingi tilluke lõiguke uude saatesse või lihtsalt oma silmaga uuesti üle vaadata, milline lause jäi (ja milline esialgu plaanitutest mitte) saate lõplikku montaaživarianti, aga see laenutamine käis suusõnaliselt ("toon kasseti varsti tagasi") ja mõlemad pooled unustasid kontrollida, kas kassett kindlasti tagasi toodi. Nii et kui saate tegijal on oma arvestuse järgi antud arhiivi 600 saadet, võib praegune tegelik arv arhiivis olla väiksem. Antud juhul jäi läbitöötatud artiklite (allikate ja seal esitatud väidete ajalise järgnevuse) põhjal mulje, et see mitmes artiklis korduv arvuline väide põhineb just saadete tegija enda arvepidamisel; lisaks on TP ise hiljem paaris artiklis maininud, et ta ei tea, kui palju neist saadetest on vahepeal hävinenud (nt üle kirjutatud). Ma tõesti ei saanud ühestki artiklist sõnaselget kinnitust, kas ETV arhiivi praegune tegelik seis sellega klapib või mitte, sellepärast pole õiglane väita, et neid ON praegu tegelikult sama palju alles, kui TP on neid arhiivimiseks sinna andnud. Seda enam, et artiklites ei kajastu ka see, kui paljud ülekirjutatud kassetid jõuti enne ülekirjutamist ametlikult arhiivi sisse kanda (üle võidi kirjutada nii suhteliselt värskeid kui ka mitme aasta taguseid saateid). Aga ma mäletan tollest ajast neid arhiivi sissekandmist ootavaid saatekassettide virnu (neid ei vormistatud arhiivi just paukselt), sest käisin ETV toimetajana ka ise vahel saateid arhiivi üle andmas. Kuriuss (arutelu) 21. märts 2024, kell 21:41 (EET)
- Lugeja ei pruugi teletöö detailidega nii hästi kursis olla, et aru saada, mida tähendab arhiivi andmine. Kas see tähendab, et sõltumata saate näitamisest viis keegi tegijatest saate lindistuse arhiivi? Ma arvan, et tuleks nii kirjutada, et see oleks arusaadav. --Andres (arutelu) 21. märts 2024, kell 22:04 (EET)
- Ja kui see nii oli, siis kes pidi viima? Kas ei või nii olla, et kord viib üks, kord teine tegija? --Andres (arutelu) 21. märts 2024, kell 22:05 (EET)
- Vastus küsimusele "Aga miks üldse oli tarvis arhiivi anda, näitamiseks anti ju juba saade üle?": osa saate dokumentatsioonist vormistati alles pärast saate eetris käimist. Näiteks pidi toimetaja (või toimetuse assistent) kontrollima tegelikult eetris käinud saateversiooni pealt, mitu sekundit kõlas saates üks või teine muusikapala, et need andmed saaks edastada autoritasu arvestuse alusena Autorite Ühingule, vms.
- Kui senine sõnastus tundub tõesti eksitav, kas siis sobiks "ainuüksi ETV ekraanile on jõudnud umbes 600 saadet"? Kuriuss (arutelu) 21. märts 2024, kell 22:13 (EET)
- Ei tea, oli aeg, kui arhiivi polnudki olemas, saadet näidati kordusena kaks nädalat hiljem ja siis läks lint korduskasutusse. Osa tema osalusel tehtud saateid on kindlasti sellest ajast. Ja sõna "ainuüksi" on minu meelest liigne. --Andres (arutelu) 22. märts 2024, kell 01:28 (EET)
- ETV arhiiv loodi sisuliselt 1975. aastal. Kui ETV arhiivi polnud veel olemas, siis filmiti ju ilmutatavale filmilindile – seda ei saanud salvestamiseks korduskasutada. :) Ülekirjutamine on ikka alles videoajastu teema. Kuriuss (arutelu) 22. märts 2024, kell 02:12 (EET)
- Igatahes tegi ta saateid ka enne 1975. aastat, nii et ETV saadete arvu ei saa samastada arhiivi antud saadete arvuga. --Andres (arutelu) 22. märts 2024, kell 03:40 (EET)
- ETV arhiiv loodi sisuliselt 1975. aastal. Kui ETV arhiivi polnud veel olemas, siis filmiti ju ilmutatavale filmilindile – seda ei saanud salvestamiseks korduskasutada. :) Ülekirjutamine on ikka alles videoajastu teema. Kuriuss (arutelu) 22. märts 2024, kell 02:12 (EET)
- Ei tea, oli aeg, kui arhiivi polnudki olemas, saadet näidati kordusena kaks nädalat hiljem ja siis läks lint korduskasutusse. Osa tema osalusel tehtud saateid on kindlasti sellest ajast. Ja sõna "ainuüksi" on minu meelest liigne. --Andres (arutelu) 22. märts 2024, kell 01:28 (EET)
- Jah, neid põhjuseid, miks arhiivi antud saateid alles pole, võib olla ka rohkem, aga arhiivi andja ei pruugi teada, et saadet enam arhiivis pole. Näiteks vahel laenutas kas saate tegija ise või keegi teine arhiivist saate kasseti, et sealt kopeerida mingi tilluke lõiguke uude saatesse või lihtsalt oma silmaga uuesti üle vaadata, milline lause jäi (ja milline esialgu plaanitutest mitte) saate lõplikku montaaživarianti, aga see laenutamine käis suusõnaliselt ("toon kasseti varsti tagasi") ja mõlemad pooled unustasid kontrollida, kas kassett kindlasti tagasi toodi. Nii et kui saate tegijal on oma arvestuse järgi antud arhiivi 600 saadet, võib praegune tegelik arv arhiivis olla väiksem. Antud juhul jäi läbitöötatud artiklite (allikate ja seal esitatud väidete ajalise järgnevuse) põhjal mulje, et see mitmes artiklis korduv arvuline väide põhineb just saadete tegija enda arvepidamisel; lisaks on TP ise hiljem paaris artiklis maininud, et ta ei tea, kui palju neist saadetest on vahepeal hävinenud (nt üle kirjutatud). Ma tõesti ei saanud ühestki artiklist sõnaselget kinnitust, kas ETV arhiivi praegune tegelik seis sellega klapib või mitte, sellepärast pole õiglane väita, et neid ON praegu tegelikult sama palju alles, kui TP on neid arhiivimiseks sinna andnud. Seda enam, et artiklites ei kajastu ka see, kui paljud ülekirjutatud kassetid jõuti enne ülekirjutamist ametlikult arhiivi sisse kanda (üle võidi kirjutada nii suhteliselt värskeid kui ka mitme aasta taguseid saateid). Aga ma mäletan tollest ajast neid arhiivi sissekandmist ootavaid saatekassettide virnu (neid ei vormistatud arhiivi just paukselt), sest käisin ETV toimetajana ka ise vahel saateid arhiivi üle andmas. Kuriuss (arutelu) 21. märts 2024, kell 21:41 (EET)
- Tähendab, saated, mis tema arhiivi andis, ei pruugi alles olla? Mul jäi mulje, et arhiivi antud saated on alles. Minu meelest tuleks nii kirjutada, et oleks arusaadav, et arhiivi antud saated võidi kustutada. Aga miks üldse oli tarvis arhiivi anda, näitamiseks anti ju juba saade üle? --Andres (arutelu) 21. märts 2024, kell 19:54 (EET)
- Nojaa, tema andis valmis saated ETV-le üle ning üldiste reeglite järgi tulnuks need kindlasti arhiveerida, aga kuna ETV-s oli vähemalt 1990. aastatel mingi selline eriti kitsas aeg, et lindipuudusel salvestati paljud juba eetris ära käinud saated varsti uue materjaliga üle, siis ei pruugi kõik arhiivimiseks antud saated tegelikult arhiivis alles olla. Küsimus ei olnud toona selles, et saadete kvaliteet poleks vastanud mingitele arhiivimisnõuetele või et ETV oleks näo järgi otsustanud, kelle saateid arhiivib ja kelle omi mitte; samal põhjusel hävines ju ka palju Urmas Oti tähtsaid kultuuriloolisi saateid. Kuriuss (arutelu) 21. märts 2024, kell 19:16 (EET)