Voltveti mõis

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tihemetsa mõis)
Jump to navigation Jump to search
Voltveti mõisa peahoone
Von Stryckkide armastatud disainielement – kuldne lõvi

Voltveti mõis ehk Tihemetsa mõis (saksa keeles Tignitz), oli rüütlimõis Pärnumaal Saarde kihelkonnas. Tänapäeval jäävad mõisa alad Pärnu maakonda Saarde valla territooriumile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Voltveti mõisa on esmakordselt mainitud 1601. aastal. 17. sajandil olid omanikeks Wilferingid (ka nimekuju Wifferling või Weferling, kelle perekond pärines Saksamaa põhjaosast Braunschweigist ja Brandenburgist), kelle nimest tuleb ka mõisa eestikeelne nimi. Järgnevalt kuulus mõis Tiesenhauseni aadliperekonna valdusesse, mõisa omandas Caspar von Tiesenhausen (surn. pärast 1618), kellele kuulus ka Läti alal Odziena mõis.

Caspar von Tiesenhauseni tütre Hedwig von Tiesenhauseni naitumisega Saksamaalt Vestfaalist pärit Rootsi sõjaväelase, Mihkli kihelkonna Maima mõisaomaniku Dietrich Wolffeldtiga, läks Voltveti mõis päriluse kaudu Wolffeldti perekonnale. Wolffeldtid tõsteti 1651. aastal Rootsi aadli seisusse ja 1723. aastast kuulusid nad Rootsi rüütelkonna hulka, kellel oli Rootsi riigipäeval hääleõigus. Wolffeldtidele kuulus ka Tartumaal Tabivere ehk Voldi mõis, Äksi kihelkonnas. Mõisa päris Dietrichi ainus poeg, Rootsi sõjaväelane kapten ja hiljem erus, Riia linnusekohtu assessor ja hiljem Pärnu maakohtu assessor Heinrich Wolffeldt (1631–1693). Mõisade reduktsiooni ajal mõis riigistati ja anti Heinrichile tertsiaalrendile, mille korral tohtis mõisa rendivaldaja kolmandiku rendisummast endale jätta. Heinrich Wolffeldti surma said Voltveti rendivaldajateks tema pärijad.

Põhjasõja järel, 1711. aastal restitueeriti Voltveti mõis Heinrich Wolffeldti pojale Carl Ernst Wolffeldtile (1677–1740), kes 19. augustil 1737 müüs mõisa Krüdeneride aadlisuguvõsale, Martin Friedrich von Krüdenerile. Aastal 1786 läks Voltveti mõis Riidajast pärit Strykide valdusse, kelle kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimaseks omanikuks enne võõrandamist oli Heinrich von Stryk.

Pärast võõrandamist läks mõisahoone põllumajandustehnikumi omandusse.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Suurem osa säilinud hoonetest pärineb 19. sajandist. hilisklassitsistlik kahekorruseline kivist mõisahäärber valmis aastal 1830. Hoone keskosas paikneb nelja sambaga portikus koos sellel lebavate lõvifiguuridega. Säilinud on mõisasaali sisekujundus: ruumi lagi on kujundatud rikkaliku kips- ja maalitud ornamendiga, seintel on näha medaljone musitseerivate haldjatega ning korintose sammastega kaunistatud valge kahhelahi.

Pärast võõrandamist hoonesse asunud põllumajandustehnikumi tarbeks ehitati peale kolmas korrus ning lisati külg- ja tagatiib.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti kõige vanem autogaraazh Voltvetis. Uus Eesti, 16. märts 1938, nr 75, lk 9.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]