Theodor Luts
| Theodor Luts | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
14. august 1896 Palamuse, Eesti |
| Surmaaeg |
24. september 1980 São Paulo, Brasiilia |
| Rahvus | eestlane |
| Amet | filmioperaator, filmilavastaja |
Theodor Luts (14. august 1896 Palamuse, Palamuse kihelkond – 24. september 1980 São Paulo, Brasiilia) oli Eesti Vabadussõja veteran, Eesti filmioperaator ja filmirežissöör.[1][2]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Theodor Luts õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis. 1914.–1918. aastani õppis ta Pihkvas ja Peterburis kommertsgümnaasiumis, mille ka lõpetas. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis keemiat ja majandust ning käis Tallinna sõjakoolis. Filmikunsti kohta omandas ta teadmisi Pariisis ja Berliinis.
Eesti Vabadussõjas osales Theodor Luts Kuperjanovi partisanina.[1] Õppis hiljem sõjakoolis suurtükiväelaseks.
1927. aastal rajas Luts Tartus ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius-Film ja Th. Lutsu Filmiproduktsioon). Esimene katsetus oli KL Tartu maleva õppuste filmimine. Samal aastal lavastasid Theodor Luts ja tema abikaasa Aksella Luts esimese Eesti täispika mängufilmi "Noored kotkad", mille stsenarist oli Aksella Luts. Järgmisena valmis Theodor Lutsu režissööri- ja operaatorikäe all sõjaväge propageeriv ja žanrilt komöödiavõtmes linalugu “Vahva sõdur Joosep Toots”. Plaanidesse jäi lavastada filmina "Kevade".
1931. aastal valmis neil välisministeeriumi tellimusel kümneosaline vaatefilm "Kas tunned maad?", millesse on uudse võttena eesti dokumentalistikas lülitatud ka lavastatud episoode.[3] Samal aastal tulid neil välja ka kultuuriantropoloogiline dokumentaalfilm "Ruhnu", dokumentaalfilm "Noorsõduri esimesed päevad", milles oli jäädvustatud kaitseväelaste elu, ja õppefilm "Gaas! Gaas! Gaas!".
Koostöös soomlastega lõid Lutsud 1931. aastal Eesti esimese heli- ja tantsufilmi "Päikese lapsed". Pärast filmi edukat läbilööki töötas Luts Eesti Kultuurifilmis ja tegi 1933. aastast tosina aasta jooksul edukat[viide?] karjääri Soomes Helsingis, kus ta oli 1936. aastast filmistuudio Suomi Filmi peaoperaator. Seal valmisid filmid "Salainen ase" (1943) ja "Varjoja Kannaksella" (1943).
Teise maailmasõja lõpu eel, 1944. aastal otsustasid Lutsud poliitiliselt ebakindlast Soomest lahkuda ning siirdusid 1946. aastal Rootsi kaudu Brasiiliasse, kus Theodor Luts tegeles peamiselt filmiaparaatide ekspordiga, kuid jätkas ka tööd mängufilmide operaatorina. 1950. aastal valmis tal seal film "Caraça, Porta do Céu".[viide?] Koos Aksellaga tegi ta ka dokumentaal- ja reklaamfilme.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Theodor Luts oli kirjanik Oskar Lutsu noorem vend.[1] Ta abielus Aksella Hildegard Lutsuga (10. oktoober 1905 – 8. jaanuar 2005).[4] Kuulus korporatsiooni Ugala.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.6 | november 1980 | lk 9
- ↑ Ohvitseride andmekogu
- ↑ Kas tunned maad... Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 26.04.2025.
- ↑ "Aksella Luts (s. Kapsta)". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. mai 2012. Vaadatud 20. novembril 2010.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ivi Tomingas. "Konstantin Märska ja Theodor Luts – 105" Rahvusarhiiv, Eesti Filmiarhiivi fotonurk, 2001, lk 79–81
- Jaak Lõhmus. "Theodor Luts – omaaegne meediageenius" Eesti Ekspress, 9. märts 2007
- Theodor Lutsu Soomes tehtud filmide loetelu
- Theodor Luts Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Theodor Luts rahvusvahelises filmide andmebaasis IMDb