Templon
_-_n._52_-_Venezia_-_Interno_di_San_Marco.jpg)
Templon (kreeka keeles τέμπλον templon 'pühamu') on varakristlikes ja Bütsantsi kirikutes altariruumi ümbritsev ja seda muust kirikuruumist eraldav barjäär, millel on sambad ja arhitraav ning milles on üks või mitu väravat vaimulike liikumiseks. Varane templon ei varjanud vaadet altariruumi, hiljem hakati sammaste vahele riputama eesriideid ja ikoone nende ette, nii et templonist kujunes õigeusu kiriku ikonostaas.
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
-
-
Hosios Loukase peakirik templonile hilisemal ajal lisatud ikoonidega -
-
Templon Ateena Pühade Apostlite kirikus -
Püha Panteleimoni kirik Gorno Nerezis Makedoonias -
Marmorist templon eesriietega Panagia Gorgoepikooses Ateenas -
Eesriietega kaetud templon Püha Nikolaos Orphanose kirikus Thessalonikis -
Ikoonidega templon Apostlite kirikus Thessalonikis
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Templon ilmus kirikuarhitektuuri 5. sajandi paiku ja seda võib kunagise Bütsantsi ala kirikutes siiamaani leida. Algne templon oli madal barjäär, mis kõrguselt ei ületanud hilisema läänekiriku altariaeda. Üks varane näide asub Gerasa Kosmase ja Damianose kirikus, kus kiriku bema't piirab kümmekonna sentimeetri kõrgune kivisokkel, milles on näha seal kunagi asunud paneelide ja vahepostide kohad väravaavaga ees keskel.[1]
Sellest barjäärist kujunes edaspidi inimpikkusest kõrgem ehitis puust või marmorist sammastega, mis toetasid kerget arhitraavi (epistylion). Enamikus 6.–7. sajandi Bütsantsi kirikutes eraldas altariruumi vöökõrgune barjäär, kuid kirjalikest allikatest võib välja lugeda, et juba 6. sajandil oli paljudes Konstantinoopoli pühakodades templonil ka arhitraav terve temploni ulatuses, näiteks Hagia Sophias, mis pühitseti 537. aastal, püha Artemiose martüürionis Oxeia Ristija Johannese kirikus, ja võib-olla Polyeuktose kirikus, mis valmis 527. aastal. Kirjas on, et nendes kirikutes oli arhitraav kaunistatud pühade kujutistega. Hagia Sophias olid sellel medaljonid Kristuse, neitsi Maarja, inglite, apostlite ja prohvetitega, barjääri paneele kaunistasid Justinianuse ja Theodora monogrammid; Artemiose martüürioni arhitraavil olid Kristuse, Ristija Johannese ja Artemiose kujutised. Arheoloogiliste leidude põhjal võib väita, et kolonnettidega barjäär oli olemas ka paljude 6. ja 7. sajandi kirikutes väljaspool Konstantinoopolit.[2]
Arhitraaviga templon vahetas barjääri kirikutes välja järk-järgult ja sai tavaliseks altariruumi eraldajaks alates 10. sajandist, eriti Kreekas ja Väike-Aasias. Säilinud näited on Xanthose kirik, mis pärineb ajavahemikust 10. sajandi keskpaigast 11. sajandi keskpaigani, 11. sajandi katholikon Hosios Loukase kloostris ja mitmetes Athose mäe peakirikutes, kus ehitusaegne templon on tänaseni säilinud, kuid nüüd varjab seda hiljem lisatud ikonostaas.[2]
Uurijate hulgas pole üksmeelt küsimuses, millal hakati temploni sammaste vahele paigutama eesriideid ja ikoone: mõned arvavad, et juba 11. sajandil, et liturgia teatud osas sulgeda vaade altariruumi, kuid teised, toetudes liturgiliste ja arheoloogiliste allikate ebapiisavusele, eeldavad, et liturgia jäi 13.-14. sajandini usklikele täies mahus nähtavaks ja kui ikoone kasutati, eksponeeriti neid kõrge arhitraavi küljes või riputati sammaste külge. 15. sajandi algusest pärinevat Thessaloniki Symeoni kirjeldust templonist võib tõlgendada nii, et Kristuse, Jumalaema, Ristija Johannese, inglite, peainglite, pühakute ja apostlite ikoonid võisid kaunistada arhitraavi või sambaid.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Templon. – New World Encyclopedia
- F. Vitto. The Origin of the Iconostasis in Early Christian Churches in The Holy Land. – Восточнохристианское искусство. Актуальные проблемы теории и истории искусства. Выпуск 7, 2017
- N. Melvani. The Middle Byzantine Sanctuary Barriers of Mount Athos: Templon and Iconostasis. – Mount Athos Studies
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Templon |