Teatro del Maggio Musicale Fiorentino

Teatro del Maggio Musicale Fiorentino ('Firenze maimuusika teater') on Toscana pealinnas Firenzes iga aasta maikuus toimuva muusikafestivali "Maggio Musicale Fiorentino" korraldamise multifunktsionaalse kompleksi nimetus. See festival on Bayreuthi ja Salzburgi festivalide kõrval üks Euroopa vanimatest ja tähtsaimatest ooperifestivalidest. Kompleks asub Parco delle Cascine ja Porta Al Prato jaama lähedal aadressil Piazzale Vittorio Gui 1.

Maifestival

Festival on saanud nime muistse Firenze festivali "Calendimaggio" järgi, mille toimumise ajal oli linn ehitud lilledesse, lauldi ja tantsiti ning vaadati teatrietendusi. Üritused algasid maikuu esimesel päeval ja kestsid terve kuu. Kaasaegsel kujul käivitas festivali 1933 dirigent Vittorio Gui eestvedamisel. Gui oli 1928. aastal asutanud Firenzes orkestri, mille baasil festivali üritusi hakati läbi viima. Algselt toimus festival kord kahe aasta tagant, kuid alates 1938 igal aastal. Üritusi korraldati 1862. aastal valminud Teatro Comunale (2003 kohta) ruumides, samuti selle lähedal olevas Piccolo Teatros (600 kohta), Teatro Pergola (1000 kohta) ruumides ning Boboli pargi vabaõhulaval. Teatro Comunale hoone sai tublisti kannatada 1944. aasta pommitamisel ja 1966. aasta üleujutusel, kuid taastati mõlemal korral kiiresti. Repertuaaris oli domineerivalt itaalia ooper suure rõhuga Giuseppe Verdi ja Gioachino Rossini kõige populaarsematele teostele, samuti Vincenzo Bellini, Gaetano Donizetti, Luigi Cherubini ning Gaspare Spontini vähetuntud ooperid. Alates 1990. aastate lõpust on pöörati suuremat tähelepanu Richard Wagneri ja Mozarti teostele. Festivalikülalised on saanud näha ka Francesco Cavalli, Jacopo Peri, Marco da Gagliano ja Giacomo Meyerbeeri unustuses olnud oopereid.

Uus festivalikompleks

Kompleks rajati kitsaks jäänud Teatro Comunale (Linnateater) väljavahetamiseks. Comunale lammutati 2021. aastal. Uue kultuurikompleksi ehitamise idee sündis 2001. aastal Firenze linnapea Leonardo Domenici võimuloleku ajal. Eeskujuks võeti Rooma Auditorium Parco della Musica. Ideekonkursi võitis Rooma arhitektuuribüroo ABDR Architetti Associati arhitektide Maria Laura Arlotti, Michele Beccu, Paolo Desideri, Michelangelo D'Anzieri ja Filippo Raimondo esitatud projekt. Saalide akustika töötas välja Saksa ettevõtte Müller helitehnikaeksperdid.

Ehitustööd algasid 2008. aastal. Töid finantseeris Itaalia valitsus. Kompleksi avamine toimus 21. detsembril 2011. Kanti ette Beethoveni 9. sümfoonia, mida juhatas maestro Zubin Mehta. Hiljem kompleks suleti, et paigaldada ooperite lavakujunduse ehitamiseks vajalikud lavaseadmed ning korrastati ka kompleksi ees olev väljak.

10. mail 2014 toimus kompleksi lõpliku valmimise puhul galakontsert. Esimene täielik ooperihooaeg algas 2014. aastal. Avaetenduseks oli 25. septembril 2014 Ermanno Wolf-Ferrari ooper "Il campiello".

Kompleksis on ooperite esitamiseks 1890-kohaline saal (Sala Grande), mis kannab dirigent Zubin Mehta nime, 1200-kohaline auditooriumi tüüpi saal sümfooniakontsertide ja kammermuusika ettekandmiseks ning ka konverentside läbiviimiseks. Sinna on ümber paigutatud enamik lammutatud Teatro Comunalet kaunistanud väärtuslik sisustus, Carlo Scarpa kujundatud Venini klaaslühtrid ja laevalgustid ning Bruno Innocenti seitse monumentaalset bareljeefi. Kompleksis on ka 2000-kohaline vabaõhuauditoorium mitmesuguste muusika- ja kultuuriürituste korraldamiseks.

Muusikajuhid ja külalisdirigendid

• Vittorio Gui (1928–1936)
• Mario Rossi (1937–1946)
• Bruno Bartoletti (1957–1964)
• Riccardo Muti (1969–1981)
• Zubin Mehta (1985–2018), eluaegne aupeadirigent
• Fabio Luisi (2018–2019)
• Daniel Gatti (2022–2025)

Nimekad külalisdirigendid, kes on aegade jooksul juhatanud Maggio Musicale Fiorentino orkestrit: Bruno Walter, Wilhelm Furtwängler, Dimitri Mitropoulos, Herbert von Karajan, Pietro Masca Callasgni, Richard Strauss, Paul Hindemith, Béla Bartók, Igor Stravinski, Luigi Dallapiccola, Luigi Nono, Karlheinz Stockhausen ja Luciano Berio.

Maailma esiettekanded

- Ennio Porrino Sardegna (1933)

- Luigi Dallapiccola Il prigioniero (1950)

- Ildebrando Pizzetti Ifigenia (1951)

- Vito Frazzi Don Chisciotte (1952)

- Mario Castelnuovo-Tedesco Il mercante di Venezia (1961)

- Roberto Lupi Persefone (1970)

- Sylvano Bussotti Raramente (1971)

- Luciano Berio Visage (1973)

- Lorenzo Ferrero Invito a nozze (1978)

- Azio Corghi Actus III (1978)

- Sylvano Bussotti L'inspirationi (1988)

Allikad

• Opera di Firenze koduleht (maggiofiorentino.com)
• Carol Plantamura. The Opera Lover's Guide to Europe, New York, 1996.
• Tiit Made. Ooperimaailm, Tallinn, 2012
• Stanley Sadie (toimetaja). The New Grove Dictionary of Opera, Vol. III, London, 2004