Tasuja Oja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tasuja Oja (kuni 1936 Benedikt Oskar Oja; 23. juuli vkj/4. august 1888 Kuivajõe, Kose kihelkond, Harjumaa19. november 1946 Leningrad) oli eesti riigiteenija, poliitik ja kooliõpetaja.

Koolihariduse sai ta Peterburis. Eesti Vabariigi algusest peale oli ta kohaliku omavalitsuse ja riigi teenistuses. Ta oli Tallinna linna teenijate ühingu esimees ja aastast 1922 Ülemaalise asunikkude riigirentnikkude liidu esimees. Ta oli väljaande Asuniku toimetaja[1].

Ta oli 18. juulist 1923 II Riigikogu liige (Arnold Schulbachi asemel), olles Tööerakonna rühma liige. 16. juunist 1926 oli ta III Riigikogu liige (Verner Liigi asemel). Ta astus Riigikogust 1. oktoobril 1928 tagasi, tema asemele asus Mihkel Hellman[2][3].

Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 9. detsembril 1944 Rannamõisas (ta oli Rannamõisas koolmeister) kui omakaitselase ning endise Asunike ja Riigirentnike Liidu esimehe. Talle mõisteti § 58-1a ja § 58-11 järgi 7-aastane vanglakaristus. Oja suri aastal 1946 Leningradi oblasti tapivanglas.[4]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg oli raamatukoguteadlane ja poliitik Kalju Oja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Sünnipäevalapsi. Tasuja Oja 50-aastane". Päevaleht nr 207, 3. august 1938. Lk 6