Friedrich Konrad Gadebusch

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Friedrich Konrad Gadebusch (9. veebruar (vana kalendri järgi 29. jaanuar) 1719 Rügen20. juuli (9. juuli) 1788) oli baltisaksa ajaloolane, Tartu justiitsbürgermeister.

Gadebusch õppis enne Königsbergi ülikoolis õigusteadust, 1750. aasta paiku tuli ta Liivimaale. Esialgu oli ta koduõpetaja, seejärel tõusis Tartu linnaametnikuks ning pärast 1765. aastat, kui tal õnnestus lahendada Tartu rae ja linnarahva vaheline tüli, algas Gadebuschi kiire karjäär. 1767 oli ta Tartu esindajana Katariina II poolt kokku kutsutud Põhiseadusliku Komisjoni koosseisus, kaitstes muuhulgas ka Baltikumi eristaatust (Balti erikorda). Hiljem pühendas ta töö kõrvalt tuntavalt aega ka ajalookirjutusele, ajaloohuvi oli tal tekkinud juba Saksamaal.

Tema tuntuimad teosed:

  • 1772. aastal valminud ülevaade 97 kroonikust[1] "Abhandlung von Livländischen Geschichsshreibern""; Digitaalselt
  • 1777. aastal valminud "Livländische Bibliothek, nach alphabethischer Ordnung" I–III ning
  • 1780.–83. aastal valminud kroonika "Livländische Jahrbücher", Riia 17811788, 4 osa üheksas köites.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Briefe an den livländischen Historiographen Friedrich Konrad Gadebusch (1719–1788). Regesten. Bearbeitet von Friedrich von Keussler. Herausgegeben, eingeleitet und mit Registern versehen von Christina Kupffer und Peter Wörster. Verlag Herder-Institut: Marburg 1998.
  • Geschichte als Gedächtnis. Friedrich Konrad Gadebusch 1719–1788. – Quellen und Studien zur baltischen Geschichte 18. Böhlau Verlag: Köln-Weimar-Wien 2004.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sulev Vahtre. Meie vanema historiograafia uurimisseisust ja ülesannetest. - Ajalooline Ajakiri 2001, 3(114), 5-26.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]