Tallinna kirikurenessanss
Tallinna kirikurenessanss on Tallinna linnavalitsuse muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise programm, mille raames antakse kogudustele toetust muinsuskaitse all olevate Tallinna kirikute restaureerimiseks, nende kultuuriväärtuste konserveerimiseks ning tutvustamiseks.
Tallinna kirikurenessansi programm sai alguse 2001. aastal, kuigi restaureerimistöid toetati juba 2000. aastal. Aastatel 2000–2010 restaureeriti kokku 22 kirikut ja kultuurimälestist. Restaureerimistööde eelarve neil aastatel oli kokku 102 miljonit krooni (ca 6,5 miljonit eurot). Enamasti restaureeriti fassaade, interjööride restaureerimiseni jõuti vaid Tallinna Jaani kirikus, Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus, Nõmme Saksa Lunastaja kirikus ja Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirikus. Kõige suurema toetuse sai Jaani kirik, mille restaureerimiseks kulus 2005–2010. aastal kokku 25 miljonit krooni (ca 1,6 miljonit eurot). Oleviste kiriku taastamiseks eraldati 2001–2009. a kokku 19,3 miljonit krooni (ca 1,2 miljonit eurot) ja Toomkiriku restaureerimiseks 2000–2009. aastal 15,7 miljonit krooni (ca 1 miljon eurot). Programmi haldas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
Seoses majanduskriisiga peatus Kirikurenessansi programm 2011. aastal.
2016. aastal taaskäivitas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond Kirikurenessansi programmi[1], kõige suuremas mahus tehti restaureerimistöid Kibuvitsa tn 6 Vanausuliste palvelas[2], millele kulus 67 000 eurot. 2017. aastal oli programmi eelarve ca 400 000 eurot ning kõige mahukamaks tööks oli Nõmme Rahu kiriku interjööride taastamine, milleks anti toetust ligi 200 000 eurot. Toetuse said ka Tallinna Kaasani kirik ja Tallinna Kaarli kirik. Kirikurenessansi programmist toetati ka Eesti Kunstiakadeemia eestveetavat projekti barokiaja suurmeistri Christian Ackermanni uurimiseks.[3]
2018.a sai suurima toetuse Peeteli kiriku torni ja fassaadide restaureerimine summas ligi 218 000 eurot. Kaasani kiriku fassaadide ja interjööride restaureerimist ning kütte-, elektri- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimist toetati kokku 186 000 euroga. Toetust sai ka Rooma-Katoliku kogudus kiriku interjööride restaureerimiseks (125 000 eurot). Oleviste kogudust toetati kiriku lõunakabeli katuse restaureerimisel ligi 87 000 euroga. Kaarli kirikus lõpetati oreli restaureerimine ja restaureeriti kiriku uksed (toetus 65 000 eurot). Alustati Kopli Nikolai Imetegija kiriku fassaadide restaureerimist ja jätkati ikoonide konserveermist (üle 61 000 euro), lõpetati Vanausuliste palvela restaureerimine (üle 34 000 euro). Pühavaimu kirikus restaureeriti orelit, lühtreid ja ajaloolist maalikogu (üle 31 000 euro). Jaani kiriku tornikiivri tippu paigaldati uus rist ja tehti piksekaitsetöid (üle 28 000 euro). Vanalinna Nikolai Imetegija kirikus restaureeriti torni ning konserveeriti ikonostaasi (ligi 28 000 eurot). Kirikurenessansi programmi mahuks kujunes 914 673 eurot.
2019.aasta suurimaks tööks oli Oleviste kiriku torni, tornikiivri alumise osa ja läänefassaadi restaureerimine ning vaateplatvormi rekonstrueerimine. Kirikus konserveeriti ka lõunaportaal ja ligi 40 avariilise elektrisüsteemiga lühtrit. Töid toetati kokku ca 522 000 euroga. Suure toetuse sai ka Kaasani kirik, kus lõpetati interjööride restaureerimine (üle 171 000 euro). Jaani kiriku tornikiivri ja läänefassaadi restaureerimist toetati üle 168 000 euroga). Rooma-Katoliku kirikus restaureeriti peatrepp, aknad ja orelirõdu (üle 75 000 euro). Kaarli kiriku restaureeriti lõunauks ja käärkambri trepp (ca 62 000 eurot). Pühavaimu kirikus jätkati oreli ja maalikogu restaureerimist ja alustati keskaegse Bernt Notke peaaltari konserveerimis- ja uurimisprogrammi (ligi 49 000 eurot). Koplis lõpetati Nikolai Imetegija kiriku fassaadide restaureerimine (ligi 40 000 eurot). Kirikurenessansi kogumaht küündis 1,1 miljoni euroni.
2020.aastal toetati Kaasani kiriku piirdeaia taastamist ja hooviala korrastamist ning ikooni konserveerimist (~189 000 eurot). Jätkati Oleviste koguduse toetamist lõunakabeli restaureerimisel ning restaureerimisprojektide koostamisel (~100 000 eurot). Baptisti-koguduse Kalju kiriku katuse ja fassaadide restaureerimist toetati 70 000 euroga. Tallinna Toomkirikut toetati restaureerimise projekteerimiseks vajalike mõõdistustööde tegemisel ja lühtrite restaureerimisels 34 231 euroga. Kopli Nikolai Imetegija kiriku katuse ja altariruumi värvimist ning ikoonide konserveerimist toetati 19 633 euroga. Pühavaimu keskaegse altari uurimis- ja konserveerimis-programmile, oreli ja ühe maali konserveerimiseks anti toetust kokku 13 150 eurot. Seoses majanduskriisiga langes programmi kogumaht 2018.a 431 000 euroni.
2021.aastal rahastati Oleviste kiriku töid (lõunakabeli raidakende ja vitraažide restaureerimine, peaportaal, Hans Pawelsi kenotaafi ning projekteerimistööd) kokku ligi 287 000 euroga. Püha Vaimu kogudust toetati kiriku fassaadide korrastamisel, keskaegse Bernt Notke altari uurimis- ja konserveerimisprogrammi jätkamisel ning maalikogu ja oreli restaureerimi sel kokku veidi üle 234 000 euroga. Seitsmenda Päeva Adventistide Palvela katuse korrastamist toetati 200 000 euroga. Kaasani kirikus lõpetati linna toetusel ikonostaasi ja ikoonikappide restaureerimine ning alustati hooviala arheoloogilisi uuringuid (toetust anti ligi 78 000 eurot). Kaarli kiriku akende, fassaadide ja kellasüsteemi restaureerimist toetati ligi 75 000 euroga. Rooma-Katoliku kogudus alustas 70 000 eurose toetusega Peeter-Pauli kiriku keldri restaureerimist, kuhu plaanitakse kahe maailmasõja vahel tegutsenud peapiiskop Eduard Profittlichi mälestuskabelit. Jaani Seegi kiriku fassaadide restaureerimist toetati ligi 22 000 euroga. Kopli Nikolai kogudust toetati ligi 4400 euroga kiriku restaureerimisel ning Vanausuliste kogudust 2000 euroga ikoonide konserveerimisel. Alustati endise Dominiiklaste Katariina kloostrikompleksi katuse restaureerimisprojekti koostaamist 1987 euroga. Programmi kogumahuks kujunes veidi ligi 975 000 euro.
2022.a jätkati Tallinna toetusega Oleviste kiriku restaureerimist ja korrastati Maarja kabeli katus. Sellele lisaks toetati Hans Pawelsi kenotaafi konserveerimise I etappi ning ettevalmistavaid töid järgnevateks restaureerimistöödeks. Oleviste kogudust toetati kokku ligi 280 000 euroga. Toomkiriku tornikiivri restaureerimist ja järgnevate tööde projekteerimistöid ja uuringuid toetati kokku ligi 170 000 euroga. Jaani kiriku akende restaureerimist ja vitraažide valmistamist toetati 70 000 euroga. Püha Vaimu kiriku keskaegse Notke altari uurimisprogrammi (programmi kohta vaata lähemalt http://notke.eu) ning kirikuhoovis ajalooliste raidtahvlite konserveerimist toetati kokku ligi 19 000 euroga. Kaarli kiriku uste ja lühtrite restaureerimist toetati 15 000 euroga. Vanalinna Nikolai Imetegija kiriku fassaadide tegevuskava koostamist toetati 5 773 euroga. Vanausuliste palvela ikoonikogu konserveerimist toetatakse 2000 euroga. Koos Kesklinna valitsusega tellitud endise Dominiiklaste Katariina kloostri katuse restaureerimise projekti panustas Linnaplaneerimise Amet 9753 eurot. 2022.a oli Kirikurenessansi projektide kogumaksumus ligi 571 000 eurot.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kangor, Eero (2019). "Kirikurenessansi programmi taastulek Tallinnas". Muinsuskaitse Aastaraamat. 2018: 129.
- ↑ "Tallinnas taastati ainulaadne vanausuliste palvela". Pealinn. 13. november 2017.
- ↑ Kreem, Tiina-Mall; Kröönström, Triin; Aaso-Zahradnikova, Isabel (2020). Randla, Anneli (toim). Christian Ackermann : Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas (eesti ja inglise). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. ISBN 9789916619049.