Kaitseväe orkester

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna Garnisoni Orkester)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaitseväe orkestri embleem

Kaitseväe orkester on praegusel kujul aastast 1993 tegutsev riiklik orkester. Orkester on aastal 1918 asutatud Sõjaministeeriumi Orkestri õigusjärglane.[1] Orkester on toetuse väejuhatuse struktuuriüksus, mis tegeleb sõjaväelise muusikakultuuri edendamise ja esindusüritustel osalemisega.

Kaitseväe orkestri põhiülesanded on:

  • sõjaväemuusika levitamine Kaitseväes ja Eesti Vabariigi elanikkonna hulgas
  • kõigi Kaitseväe struktuuriüksustes läbiviidavate muusikaürituste professionaalne juhtimine ja nõustamine
  • sõjaväemuusika-alase metoodilise ja organisatoorse abi osutamine Kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele
  • esinemine riiklikel ning tsiviil- ja sõjaväelistel esindusüritustel
  • koostöö teiste riikide relvajõudude vastavate üksuste ja muusikaorganisatsioonidega
  • koostöö teiste Eesti Vabariigi orkestritega ning professionaalse puhkpillimuusika kultuuri edendamine

Orkester mängib muu hulgas riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel, samuti mängib muusikat kõrgete riigitegelaste vastuvõtmisel või ärasaatmisel.[2]

Orkestri peadirigent aastatel 1994-2019 oli kolonelleitnant Peeter Saan.[2]

Orkestrisse kuulub 40 kutselist muusikut.[2]

Traditsiooniliselt annab kaitseväe orkester igal aastal tasuta kevad- ja sügiskontserdi Estonia kontserdisaalis. 

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Kaitseväe orkestri eelkäijaks peetakse 24. novembril 1918 loodud 1. jalaväepolgu orkestrit mille esimene ülem oli ltn Georg Reder. Aasta hiljem, 1919. aastal, nimetati orkester ümber Sõjaministeeriumi orkestriks ning 1928. aastal Kaitseministeeriumi orkestriks. 1934. aastal nimetati orkester ümber Tallinna Garnisoni orkestriks (ülem kpt Hindrek Luhari).[3] Orkester likvideeriti 1940. aastal seoses Nõukogude Liidu okupatsiooniga. Selleks ajaks oli orkestri koosseisus 2 ohvitseri, 40 allohvitseri, 10 ajateenijat ja 15 orkestri õpilast.

Eesti Kaitseväe orkester taasloodi 1. veebruaril 1993 ning ülemaks määrati kpt Aivar Raigla. 1996-2019 oli orkestri ülem kol-ltn Peeter Saan. Tema kõrval tegutses pika-ajaliselt (1996-2019) orkestri tseremooniadirigent kol-ltn Indrek Toompere, kes 1994-1996 oli ka orkestri ülem. Alates 2019. aastast on orkestri ülem ja Kaitseväe peadirigent kapten Simmu Vasar, dirigent nooremveebel Teet Raik ja tseremoniaaldirigent nooremleitnant Mikk Uusmäe. Praegu kuulub orkestrisse kolm dirigenti, orkestriveebel veebel Peep Geraštšenko ja 36 orkestranti.

2014. aastast kuulub orkester toetuse väejuhatuse koosseisu. Seni oli orkester Põhja kaitseringkonna alluvuses.

Eesti Kaitseväe orkestri ülemad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1993–1994 kapten Aivar Raigla                                              
  • 1994–1996 kolonelleitnant Indrek Toompere                          
  • 1996–2019 kolonelleitnant Peeter Saan
  • 2019–     kapten Simmu Vasar

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseväe orkestri tegevväelased ja ajateenijad kannavad välivormi ja orkestri sinise tavavormi paremal õlal orkestri embleemi. Kaitseväe orkestri dirigendid ja orkestrandid kannavad esinemisvormi pükstel vastavalt kulla või oranži värvi kahekordseid lampasse. Orkestrandid kannavad tavavormi kuue varrukatel küünarnukist mansetini kolme oranži põiktriipu. Orkestri tavavormi juurde kuulub ka akselbant, mis on dirigentidel kuldset ja orkestrantidel oranži värvi. Orkestri tavavormi disain on taastatud 1937. aastast kasutusel olnud Tallinna Garnisoni orkestri vormist. Lisaks tava- ja välivormile kannavad Kaitseväe orkestri tegevteenijad ka pidulikku musta õhtuvormi koos kuldse akselbandiga.

Ajateenijad[muuda | muuda lähteteksti]

Igal aastal võtab Kaitseväe orkester oma teenistusse kuni 20 ajateenijat pärast laskurikursuse (end. SBK) läbimist. Ajateenijate edasine teenistuskäik koosneb rivitrummiõppest ja väiksemate koosseisudega (rokkbänd, vokaalansambel) esinemistest. Ajateenijate bändi repertuaar on mitmekesine, tehakse oma arranžeeringutes nii sõdurilaule kui ka Eesti ja välismaa artistide tuntud hitte. Viimaste aastate ajateenijate kevadine tipphetk on olnud esinemine Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval Veteranirockil. Orkestri ajateenijate peamine ülesanne on populariseerida ajateenistust Kaitseväes.

Kaitseväe orkestris ajateenistuse läbimise eelduseks on muusikaline kõrgharidus või muusikaline keskeriharidus või nende omandamine mõnes Eesti või välismaa õppeasutuses.

Ajateenijate väljaõpe Kaitseväe orkestris:

  • Rivitrummi väljaõpe
  • Puhkpilli väljaõpe
  • Rock-bänd / jazz-bänd
  • Meeskoor / lauluansambel
  • Vaskpilliansambel

Kaitseväe orkestri kontserdid[muuda | muuda lähteteksti]

Igal aastal toimuvad kevadel ja sügisel Kaitseväe orkestri kontserdid Estonia Kontserdisaalis. Kontsertidel esitatakse nii spetsiaalselt puhkpilliorkestrile loodud teoseid kui ka seadeid sümfoonilisest muusikast, instrumentaalkontsertidest, ooperitest, operettidest, muusikalidest ja filmimuusikast. Lisaks eelpool mainitud kontsertidele toimub aasta jooksul ka mitmeid teisi Kaitseväe orkestri esinemisi (276 esinemist 2019. aastal) üle Eesti.

Orkestriga on teinud solistidena erinevate kontsertide raames koostööd näiteks Katrin Karisma, Tõnu Kilgas, Sirje Puura, Väino Puura, Priit Volmer, Oliver Kuusik, Elina Netšajeva, Anne Veski, Tanel Padar, Ott Lepland, Karl-Erik Taukar, Tanja Mihhailova, Hanna-Liina Võsa, Nele-Liis Vaiksoo, Laura Põldvere, Helin-Mari Arder, Pearu Paulus, Karl Madis, Toomas Vavilov jpt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 12. köide, 2003: 57.
  2. 2,0 2,1 2,2 Kaitseväe orkester. mil.ee. Vaadatud 22.11.2013.
  3. Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004, lk 88.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]