Arutelu:Vinni-Pajusti Gümnaasium

Mis puutub siia aasta õpetaja? Muide, maakonna. Andres (arutelu) 21. märts 2016, kell 19:51 (EET)

Jutt sotsiaalmeedia pahameeletormist on viitamata? Andres (arutelu) 21. märts 2016, kell 19:54 (EET)

"Virumaa Teatajas" on sotsiaalmeedia kaasatuse kohta nagu kõik kirjas. -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 20:30 (EET)

Huvitav, ma ei leidnud. Minu meelest on see pahameeletorm ikka veel tõendamata. Vaevalt seda üldse saab esmaallikatega tõendada. Andres (arutelu) 21. märts 2016, kell 21:54 (EET)

Nojah. Virumaa Teataja tänane juhtkiri räägib "elavast diskussioonist." -Mardus /arutelu 22. märts 2016, kell 11:12 (EET)

Väga hea, aga elav diskussioon ei ole sama asi. Andres (arutelu) 22. märts 2016, kell 12:25 (EET)

Tõsi, aga mina polnud "pahameeletormi" sinna sisse pannud, ning praegu pole see nii ka kirjas — just seetõttu, et ajakirjandusmeedias pole seda sõna minu teadmist mööda kasutatud ja avalikke tõendeid sellele pole. Ainuke sarnane väljend on Jürgen Rooste "torm veeklaasis" (vt. ERR link allpool). -Mardus /arutelu 22. märts 2016, kell 13:46 (EET)

Pole öelnudki, et Sina panid. :) Andres (arutelu) 22. märts 2016, kell 14:49 (EET)

Lõik, mis räägib diskussioonist sotsiaalmeedias, on tõendamata. Ja kui rääkida diskussioonist, siis see eeldab erinevaid arvamusi. Andres (arutelu) 22. märts 2016, kell 14:52 (EET)

Kui diskussioonist sotsiaalmeedias on juba korralikus ajakirjandusväljaandes kirjas, siis peaks eeldama, et ikka on tõendatud. -Mardus /arutelu 23. märts 2016, kell 12:15 (EET)

No seal on kaks viidet, üks "Virumaa Teataja" artiklile, kus ei ole diskussioonist sotsiaalmeediale sõnagi juttu, ja teine algallikale, kus on arvamusavaldus. Tõendamist ei ole. Kuskil ajalehe juhtkirjas on küll mainitud diskussiooni sotsiaalmeedias, aga seal ei ole midagi räägitud selle sisust, pealegi ei saa diskussioon seisneda ainult seisukohavõttudes. Andres (arutelu) 23. märts 2016, kell 14:52 (EET)

Mina jällegi arvan, et kui väide, mis üleüldse selle juhtumi entsüklopeedilisust kinnitab, on tõendamata ja see artikkel ka muidu üht normaalset kooliartiklit ei meenuta, siis võiks ju üldse kogu kupatuse kustutada. Saaks kohe probleemi lahendatud ja Andres saaks oma energia kulutada kõigi teiste artiklite aruteludesse kommentaaride vorpimisele.--90.191.161.195 23. märts 2016, kell 14:59 (EET)

Palun väljenduda asjalikult ja lihtsalt. Ja kui võimalik, siis ka viisakalt. Andres (arutelu) 23. märts 2016, kell 20:42 (EET)

Streisandi efekt

Ei ole nõus, et Streisandi efekti link oleks Vikipeedia-poolne kommenteerimine, kuna selline efekt on juba saavutatud. Põhimõtteliselt on tegemist sündmuse kui sellise niimoodi kirjeldamisega. -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 21:55 (EET)

Sel juhul peaks ütlema, et mis eemaldati, aga see info on artiklis puudu. Eemaldati säuts 15. märtsi lõuna ajal ja 15. märtsil avaldatud video Youtube'ist 20. märtsi õhtul, kui sel oli üle 400 vaataja. --90.191.166.161 21. märts 2016, kell 22:13 (EET)

Ka selline kirjeldamine on minu meelest kommenteerimine. Andres (arutelu) 21. märts 2016, kell 23:31 (EET)

Kooli juhtkonnal oli ilmselt eesmärk, et fraas "Vinni-Porno Gümnaasium" ei saaks laiemat kajastamist, kuid survestades õpilast kustutama oma säuts, saavutati vastupidine efekt, sest fraas läks kahe eri väljaande pealkirja sisse artiklites, mis väga teravalt kritiseerisid nii kooli kui selle emakeeleõpetajat. -Mardus /arutelu 21. märts 2016, kell 23:41 (EET)

Jürgen Rooste kirjutas, et "Torm veeklaasis lõi üle ääre." Virumaa Teataja juhtkiri otseselt efekti ei nimeta, kuid sisuliselt kirjeldab seda küll, kui "konflikti lahendamine väljus [siiski] kontrolli alt." -Mardus /arutelu 22. märts 2016, kell 09:40 (EET)

Olen nõus, et Streisandi efekt leidis aset. Aga praeguse seisuga oleks selle mainimine minu meelest originaalkommentaar. Tsiteeritud fraasid on üldisema tähendusega. Andres (arutelu) 22. märts 2016, kell 12:25 (EET)

Ma ei saaks seda panna artikli põhiteksti sisse, mispärast ongi "Vaata ka" link vägagi sobilik ja ei lähe seega originaalkommentaari alla. Siiski tõi nihilist.fm-i toetusartikli üks varasemaid kommentaare selle olemuse nimetuse esile. -Mardus /arutelu 22. märts 2016, kell 13:41 (EET)

"Vaata ka" alla panemine on klassikaline kommenteerimise viis. Minu meelest on see Vikipeedias sobimatu. Andres (arutelu) 22. märts 2016, kell 14:49 (EET)

Praegusel juhul olen Andresega nõus. Kui avalikkuses ei ole Streisandi efekti selle juhtumiga seoses mainitud, siis on ta siin Vikipeedia tegijate kommentaar. Lisaks (teisejärgulise tähtsusega) on see, et "Vaata ka" alla paneku põhjus ilma selgitava tekstita võib jääda mõistetamatuks, kui juba ei tea, mis see Streisandi efekt on. Adeliine 23. märts 2016, kell 09:48 (EET)

Mardus tegeleb segaduse tekitamisega. Antud juhul ei käi arutelu selle üle, kas Vinni-Pajusti Gümnaasiumis toimunu vastas Streisandi efekti tunnustele, vaid selle üle, et Vikipeedia ei ole sellise hinnangu andmise koht. Vikipeedia tegeleb usaldusväärsete allikate vahendamise, mitte originaaluurimuse publitseerimisega, vt näiteks Vikipeedia:Põhimõtted punkt 9 ja Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole punkt 3. Nii et Streisandi efekti sidumine Vinni-Pajusti Gümnaasiumis toimunuga ei ole praegu vastavuses Vikipeedia koostamise põhimõtetega. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. märts 2016, kell 10:27 (EET)

Ma väidan vastu, et ei tegele segaduse tekitamisega. Küsimus taandub praegu sellele, kas lingi lisamine Streisandi efektile on Vikipeedia-poolne kommentaar või mitte — olukorras, kus seesama efekt on juba toimunud. -Mardus /arutelu 23. märts 2016, kell 12:15 (EET)

Loomulikult peab iga artiklisse lisatud asi (kaasa arvatud Vikipeedia siseviide muule teemaga seotud artiklile) olema artikli teemaga seoses. Kas antud juhul on võimalik viidata usaldusväärsele algallikale, milles on selgelt ja piisava põhjalikkusega väidetud, et Vinni-Pajusti Gümnaasiumis toimunu vastas Streisandi efekti tunnustele? Kui see on võimalik, pole probleemi, kui viidata võimalik ei ole, tuleks see seos kui kaastöölise originaalne arvamus artiklitest eemaldada. --Andrus Kallastu (arutelu) 25. märts 2016, kell 20:22 (EET)

Minu meelest mina, Adeliine ja Andrus Kallastu leiavad, et see on kommentaar.

Muide, ka artiklis Streisandi efekt on siinset teemat mainitud. Ma ei ütle, et seal ei tohiks mainida. sest tundub ilmne, et Streisandi efektiga on tegu. Aga siin minu meelest seda mainida pole sobilik. Andres (arutelu) 23. märts 2016, kell 14:52 (EET)

Kas siis pole nii, et kõik, mis pannakse rubriiki "Vaata ka", on Vikipeedia autorite poolne kommentaar, seose loomine? Sel juhul ei saaks seda rubriiki üldse kasutada.--Morel (arutelu) 24. märts 2016, kell 00:01 (EET)

Milles probleem? Rubriiki "Vaata ka" pannakse siselingid artiklitele, mis on teemaga seotud. Antud juhul ei ole lingi teemaga seotus tõendatud. --Andrus Kallastu (arutelu) 25. märts 2016, kell 20:24 (EET)

Probleem ongi selles, et mitte kuskil ei ole kriteeriumeid, mis on piisavalt teemaga seotud ja mis mitte. "Tõendatust" ei ole kunagi kriteeriumina olnud--Morel (arutelu) 25. märts 2016, kell 20:51 (EET)

Vikipeedia kontekstis tähendab 'tõendatus' algallikale viitamise võimalust, vt Vikipeedia:Viitamine. Vinni-Pajusti Gümnaasiumis toimunu sidumine Streisandi efektiga ei ole iseenesestmõistetav. --Andrus Kallastu (arutelu) 28. märts 2016, kell 13:31 (EEST)

Seotus artikli teemaga on enamasti niigi selge. Problemaatilisi juhtumeid võib eraldi arutada, ja kindlasti ei tähenda reeglite puudumine, et "Vaata ka" alla võib panna ükskõik mida. Peaaegu alati on see see, mis võiks olla või peaks olema artikli tekstis, mida pole jõutud veel kirjutada. Ka praegusel juhtumil on minu meelest selge, et seotus on olemas. Mina näen probleemi hoopis selles, et selline link mõjub Vikipeedia autorite moraliseeriva kommentaarina. Andres (arutelu) 25. märts 2016, kell 22:17 (EET)

et selline link mõjub Vikipeedia autorite moraliseeriva kommentaarina.

Vau. -Mardus /arutelu 28. märts 2016, kell 03:49 (EEST)

Ja selline olukord on erandlik, harva esinev. Jutt ei ole "vaata ka" rubriigist üldse. Andres (arutelu) 25. märts 2016, kell 22:34 (EET)

Ma olen aru saanud, et "Vaata ka" alamjaotus on selleks, et sarnasel teemal juurde lugeda. Kui on artikkel nägemisest, siis "Vaata ka" all võiks olla näiteks kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine. Praegusel juhul ei ole loogiline juhatada pärast kooli kohta käivat artiklit lugeja Streisandi juhtumi juurde. Kas järgmiseks on TTÜ artiklis "Vaata ka" all riigireetmine, sest Simm, kes seal kunagi õppis, on niisuguses teos süüdi mõistetud? Sellega võiks ehk veel nõus olla, et mingi fraas VPG artiklist viib Streisandi juhtumi artiklisse. --kanakukk (arutelu) 28. märts 2016, kell 18:08 (EEST).

Jälgede hävitamine?

Tundub, et keegi on vägagi huvitatud, et ei säutsuskandaalist vikipeediasse jälgi ei jääks. Sellega seoses, kas poleks nüüd mitte õige aeg taastada säutsuskandaali artikkel ning seda parandada ja täiendada? Kooli enda artiklis on sellest tõesti juba ebaproportsionaalselt pikalt juttu.--2001:BB8:2002:3400:1894:3C43:CE8E:123D 28. märts 2016, kell 13:19 (EEST)

Minu toetus artikli taastamisele-täiendamisele on täielik. -Mardus /arutelu 28. märts 2016, kell 14:36 (EEST)

Minu meelest piisab endiselt lõigust kooli artiklis.--Morel (arutelu) 28. märts 2016, kell 15:08 (EEST)

Väga huvitav oleks tegelikult Moreli ja miks mitte ka teiste eraldi artikli vastu olijate põhjendusi kuulda. Tähelepanuväärsuse kriteerium peaks IMHO praeguseks ju täidetud olema.--193.40.5.245 28. märts 2016, kell 15:52 (EEST)

Tõsi ta on (re tähelepanuväärsus). -Mardus /arutelu 28. märts 2016, kell 15:57 (EEST)

Võib-olla tuleks siis artikkel uutele ja registreerimata kasutajatele ära kaitsta. -Mardus /arutelu 28. märts 2016, kell 15:17 (EEST)

Ma ei arva, et selle artikli puhul on vaja kirjutuskaitset, kirjutuskaitsel peaks olema reaalne, mitte hüpoteetiline põhjendus.

Ma üldse ei arva, et skandaaliga seotud temaatika (sõnavabadus ja selle piiramine, sh sõnavabaduse kasutaja vastutus, autoriteedi ülekasutamine, sotsiaalmeedia kui uue meedia roll, mainekahjustus) ei oleks tähtis, aga minu meelest konkreetses koolis aset leidnud konkreetne juhtum ei ole endiselt väärt eraldi VP artiklit. Generaadio saates esitatud arvamus, et tegemist on "kaksipidi näidispoomisega", on minu arust väga tabav. Samuti ka seal avaldatud positiivse programmi lootus, s.t lootus, et edasine aruetelu aitab pigem kaasa probleemide teadvustamisele ja lahendamisele. Minu meelest VP ei ole koht taoliste protsesside sammhaaval dokumenteerimiseks. Aga alati on võimalik artikli vajalikkuse osas hääletus korraldada.--Morel (arutelu) 28. märts 2016, kell 19:14 (EEST)

Kas ma saan õigesti aru, et Morel on nõus, et sündmus on põhimõtteliselt siiski teatava tähelepanuväärsuse astme saavutanud? Sel juhul peaks minu arvates vikipeedia just olema pigem "sammhaaval dokumenteerija" kui vaikimisega "positiivse programmi" pakkuja. Kui dokumenteerimine justkui nagu ongi vikipeedia ülesanne, siis igasugustes "positiivsetes programmides" osalemine pole seda sugugi.--193.40.5.245 28. märts 2016, kell 19:26 (EEST)

Ma arvan, et skandaaliga seotud temaatika ja sellest võrsunud diskussioon on igas mõttes tähelepanuväärne, konkreetne juhtum aga VP-artikli vääriline ei ole.--Morel (arutelu) 28. märts 2016, kell 19:46 (EEST)

Ma ei tea, kas mina olen millestki väga valesti aru saanud, aga mulle on mulje jäänud, et vaidlusalune artikkel olekski just diskussioonist, mitte konkreetsest juhtumist. Aga selge on see, et diskussioonist rääkimiseks peab mingil määral ka juhtumit ennast avama, sest need omavahel lahutamatult seotud.--193.40.5.245 28. märts 2016, kell 20:08 (EEST)

---

Pealkirjas öeldu ei võimalda öelda, mis seoses ähvardati. Andres (arutelu) 28. märts 2016, kell 18:59 (EEST)

Loodetavasti on minu elukohajärgses raamatukogus "Virumaa teataja" paberväljaanded olemas. -Mardus /arutelu 29. märts 2016, kell 02:38 (EEST)

Artikli kaitsmine?

Kas nüüd võiks selle juba kaitse alla võtta? See spämm läheb tõesti liiale. Ja too Nihkelist on ka üpris lootusetu juhtum. Ma hakkan selles osas juba kannatust kaotama. Ivo (arutelu) 29. märts 2016, kell 12:58 (EEST)

Kaitsta pole mõtet, sest Nihkelist pole anonüümne. Võiks blokeerida, aga Nihkelistil on point olemas, ainult ta ei argumenteeri. Võib-olla ta teab, et mõned väited ei pea paika, kuigi need on ajakirjanduses avaldatud. Andres (arutelu) 29. märts 2016, kell 14:35 (EEST)

Kaitsta on võimalik ka nii, et tema muuta ei saa. Tollest pointist ise jääb väheks, kui tema tegevust on võimalik kokku võtta sõnapaariga disruptive editing. Kui ta peagi õppimisvõimet välja näitama ei hakka, siis läheb minu poolt talle blokk peale. Ivo (arutelu) 29. märts 2016, kell 14:54 (EEST)

Eraldi artikkel?

Võib-olla peaks skandaali kohta eraldi artikkel olema? Velirand (arutelu) 29. märts 2016, kell 14:49 (EEST)

Nii arvasin minagi, aga siinsamas ülevalpool tehti kiiresti selgeks, kui kohutavalt halb mõte see on.--193.40.5.245 29. märts 2016, kell 14:53 (EEST)

Iseenesest on praegu artikkel täiesti proportsioonist väljas, nii et eraldi leht oleks vist isegi mõistlik. Ja see vaata ka all olev asi võiks võib olla küll olla eraldi artikli lehel, aga mitte koolist rääkivas artiklis.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. märts 2016, kell 14:58 (EEST)

Nüüd on eraldi artikkel olemas. Minu meelest piisab siin lingist sellele. Andres (arutelu) 30. märts 2016, kell 02:26 (EEST)

Minu meelest ka. Ma ei hakanud enne siit sisu kustutama, sest mõtlesin, et vaidlus on veel pooleli. --Epp 30. märts 2016, kell 02:36 (EEST)