Tagasipöördumine Eestisse

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tagasipöördumine viitab isiku naasmisele oma kodu- või päritoluriiki. Tavaliselt toimub tagasipöördumine vabatahtlikult, seega on see vastand kodumaale tagasisaatmisele mõne teise riigi poolt.

Põhiseaduse § 36 sätestab iga eestlase ja Eesti kodaniku õiguse asuda Eestisse elama.

Eestis on loodud tagasipöördujate abistamiseks programme, näiteks rahvuskaaslaste programm, mille raames toetatakse pikka aega Eestist eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste (alates 15 aasta vanusest) ja Eesti kodanike Eestisse naasmist, makstes abivajajatele tagasipöördumistoetust ja pakkudes nõustamist. Programmi eesmärk on soodustada Eesti kodanike ja etniliste eestlaste ning nende järeltulijate Eestisse elama asumist. Eesti jaoks on oluline, et riigi elanikkond suureneks Eesti kodanike ja etniliste eestlaste arvel.

Tagasipöörduja õigused ja kohustused[muuda | muuda lähteteksti]

Elukoha registreerimine rahvastikuregistris[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigepealt peaks tagasipöörduja registreerima elukoha rahvastikuregistris. See on oluline näiteks selleks, et saada lapsele lasteaia- või koolikoht, taotleda sotsiaaltoetusi jne. Kohalik omavalitsus osutab suurema osa avalikest teenustest. Teenuste osutamise aluseks on isiku elukoht rahvastikuregistri andmete põhjal. Kohalik omavalitsus kontrollib, kas isik elab Eestis ja selles omavalitsuses, kus ta teenuseid soovib tarbida.

Tagasipöördumistoetused[muuda | muuda lähteteksti]

Tagasipöördumistoetust maksab Integratsiooni Sihtasutus.

Alates 04.02.2019 toimub tagasipöördumistoetuste maksmine uutel tingimustel, lähtudes kultuuriministri 31.12.2018 määrusest nr 23 "Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord"[1].

Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti kodanik või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes:

  • on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud ning kes tuleb Eestisse tagasi koos alaealiste lastega või oma alaealiste laste juurde või
  • on välisriigis sündinud ning püsivalt Eestisse naasnud kuni 30-aastane välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud või
  • on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud täieliku töövõime puudumisega isik;
  • on naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt kuus kuud enne taotluse esitamist ja tagasipöörduja ning temaga koos tagasipöörduvate laste elukoht on Eesti Vabariigi rahvastikuregistris registreeritud;
  • vajab oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks toimetulekuks vahendid, mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast alla poole.

Tagasipöördumistoetust võib taotleda kohe pärast enda kandmist Eesti rahvastikuregistrisse, kuid mitte hiljem kui 6 kuud pärast tegelikku tagasipöördumist Eestisse.


Alates aastast 2018 on võimalus taotleda tagasipöörduva teadlase toetust, mille maksjaks on Eesti Teadusagentuur. Toetuse saajaks on vähemalt kaks aastat väljaspool Eestit töötanud Eesti kodanik või endine/praegune resident teadlane. Eeltingimus on välisriigis läbitud järeldoktorantuur või samal tasemel tehtud teadustöö.

Ravikindlustus ja perearstiteenused[muuda | muuda lähteteksti]

Perearstiteenuste ja ravikindlustuse osas on samuti oluline rahvastikuregistri kanne. Perearsti nimistusse registreerumine toimub kirjaliku avalduse alusel, mille peab patsient esitama perearstile[2].

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lasteaia- ja koolikoha leidmisel toetab inimesi kohalik omavalitsus, täpsemalt elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kohalik omavalitsus peab seaduse kohaselt tagama kõikidele lastele lasteaia- ja koolikoha. Vanemad, kelle laps on alustanud kooliteed välismaal ja on seetõttu ebapiisava eesti keele oskuse või üldteadmistega (tingitud koolisüsteemide erinevusest), et saavutada põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud õpitulemusi saavad kohalikus omavalitsuses taotleda, et kool koostaks nende lapsele individuaalse õppekava. Riik toetab vajadusel eesti keele õpet 10% ulatuses.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Tööalaste valikute tegemisel ja endale sobiva töökoha leidmisel on abiks Eesti Töötukassa[3].

Juhiluba ja sõiduki registreerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Teise riigi registritunnustega sõiduvahend tuleb Maanteeametis[4] Eestisse ümber registreerida. Enne registrisse kandmist tuleb sõidukil läbida tehnonõuetele vastavuse kontroll. Isikud, kelle juhiluba on väljastatud välisriigis, peavad tutvuma kohalike nõuetega, kuigi enamiku riikide juhiload kehtivad sellele märgitud kehtivusajani. Pärast seda vahetatakse juhiluba samaväärse Eesti juhiloa vastu ilma eksamiteta.

Seadus[muuda | muuda lähteteksti]

Scale of justice 2 new.jpeg

Seaduse § 36 ütleb:

  1. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.
  2. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda muidu, kui välislepingus ettenähtud juhtudel ning vastavas lepingus ja seaduses sätestatud korras. Väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus. Igal väljaantaval on õigus vaidlustada väljaandmine Eesti kohtus.
  3. Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]