Mine sisu juurde

TTÜ Geoloogia Instituut

Allikas: Vikipeedia

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut (endine Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut) on Tallinna Tehnikaülikooli teadus-, arendus- ja õppeasutus, mis tegutseb geoloogia ja sellega seotud loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste ning keskkonnakaitse valdkonnas.

Instituudi eesmärk on edendada teadust, osutada teadus- ja arendustegevusel põhinevaid teenuseid, viia läbi magistri- ja doktoriõpet ning propageerida teaduslikku mõtlemisviisi.

Instituudis tehtavate alusuuringute põhisuunad on järgmised:

Tänapäeval Tallinna Tehnikaülikooli koosseisu kuuluv Geoloogia Instituut asutati Eesti NSV Ministrite Nõukogu otsusega 5. aprillil 1946. Töö algas 1947. aasta veebruaris, mil Eesti NSV Teaduste Akadeemia president määras instituudi esimeseks direktoriks professor Artur Luha. Esimestel aastatel oli instituudi töötajate arv väike ning osakondi kolm: geoloogia, rakendusgeoloogia ja geofüüsika. Põhiliselt uuriti Paleosoikumi ja Kvaternaarisetete stratigraafiat ning litoloogiat. Kuna Geoloogiakeskus Eestis tollal puudus, tegeles instituut hüdrogeoloogiliste uuringute kõrvalt ka maavarade otsimise ja uurimisega (põlevkivi, fosforiit ja looduslikud ehitusmaterjalid). Sel ajal said alguse siiski ka alusuuringud.

1960. aastate alguses allutati enamik Nõukogude Liidu geoloogilisi uurimisinstituute Nõukogude Liidu Geoloogiaministeeriumile Moskvas. Eesti Geoloogia Instituudil õnnestus säilitada alluvussuhe Teaduste Akadeemiaga, eelkõige tänu instituudi alusuuringute kõrgele tasemele.

Fail:Karl Orviku.jpg
Akadeemik Karl Orviku juhtis instituuti aastatel 1954–1968

1960–1990 kasvas töötajate arv kiiresti ning instituudi struktuuri muudeti. Töötajate arvu suurenemise põhjustas osaliselt fosforiidi ja põlevkivi rakendusuuringute tähtsuse kasv. Võrreldes 29 inimesega 1947. aastal suurenes töötajate arv 1990. aastate algul 193ni. Varsti pärast Eesti taasiseseisvumist toimusid instituudis olulised muudatused. 1992–1994 vähendati töötajate arvu 54% võrra ning enamasti rakendusuuringusuundade arvelt: hüdrogeoloogia, geofüüsika, meregeoloogia koondusid Geoloogiakeskuse (tollal Geoloogiavalitsus) juurde. 1996. aastal viidi Geoloogia Instituut Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega Haridusministeeriumi alluvusse. Aasta hiljem ühines instituut iseseisva uurimis- ja arendusasutusena Tallinna Tehnikaülikooliga.

2006. aastal kolis Geoloogia Instituut kesklinnast Estonia puiesteelt Tehnikaülikooli Mustamäe linnakusse, kus instituudi käsutusse anti TTÜ peahoone 4. korpuse neljas korrus ning vastvalminud hoone kogude hoidla, laborite ja tööruumidega. Alates 2006. aastast viib instituut koostöös TTÜ Meresüsteemide Instituudiga läbi Maa-teaduste eriala doktoriõpet, alates 2007. aastast ka magistriõpet ja alates 2011. aastast bakalaureuseõpet.

Pildil (vasakult) teadusajakirjanik Priit Ennet, Geoloogia Instituudi direktor Alvar Soesoo ja kauaaegne Geoloogia Instituudi teadur (1957–2003) Rein Einasto (2011)

Instituudi struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Struktuur ja inimesed (2015)

[muuda | muuda lähteteksti]

TTÜ Geoloogia Instituudi struktuuri kuulus 2015. aasta seisuga administratsioon ja haldustalitus, teaduskogude osakond ja neli sihtfinantseeritavatele teemadele vastavat teadusosakonda:

  • litosfääriuuringute osakond (Department of Lithospheric Studies) – juhataja professor Alvar Soesoo
  • paleontoloogia ja stratigraafia osakond (Department of Paleontology and Stratigraphy) – juhataja vanemteadur Olle Hints
  • isotoop-paleoklimatoloogia osakond (Department of Isotope-paleoclimatology) – juhataja professor Rein Vaikmäe
  • pärastjääaja geoloogia osakond (Department of Post-glacial Geology) – juhataja vanemteadur Siim Veski

2015. aasta alguse seisuga töötas instituudis täistööajale arvestatuna 42 inimest, neist 29 teadurit/doktoranti.

Olulised struktuurimuutused (2016–2017)

[muuda | muuda lähteteksti]

Septembris 2016 liideti seni energeetikateaduskonda kuulunud Mäeinstituut Geoloogia Instituudiga (sellest sai mäenduse ja maavaratehnoloogia osakond).[1]

Tallinna Tehnikaülikooli struktuurireformi tulemusena kaotas Geoloogia Instituut iseseisva asutuse staatuse (oli rektoraadi alluvuses) ning alates 1. jaanuarist 2017 kuulub ta TTÜ loodusteaduskonna koosseisu.[1]

Struktuur (2021)

[muuda | muuda lähteteksti]

Instituudi struktuuri moodustavad konkreetsel teadusprojektil või tegutsemisfookusel põhinevad uurimisrühmad[2]:

  • Aluspõhjageoloogia ja teaduskollektsioonide osakond (uurimisrühma juht professor Olle Hints)
  • Isotoop-hüdroloogia uurimisrühm (juht emeriitprofessor Rein Vaikmäe)
  • Kvaternaarigeoloogia uurimisrühm (juht professor Siim Veski)
  • Maavarade ja rakendusgeoloogia osakond (uurimisrühma juht teadur Rutt Hints)
  • Mäenduse ja maavaratehnoloogia osakond (töörühma juht PhD Veiko Karu)
  • Särghaua maateaduste õppekeskus (juht PhD Maris Rattas)

Instituudi direktorid

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut (1989–1996)

[muuda | muuda lähteteksti]
Akadeemik Anto Raukas juhtis instituuti aastatel 1999–2001

Geoloogia Instituut (1996–1997; Haridusministeeriumi alluvuses)

[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut (alates 1997)

[muuda | muuda lähteteksti]

Professorid

[muuda | muuda lähteteksti]

Professorid Nõukogude perioodist

[muuda | muuda lähteteksti]

Geoloogia Instituuti juhtinud Artur Luha ja Karl Orviku said professorikutse Tartu Riiklikus Ülikoolis töötamise perioodil (1940. aastatel). Kuid Kõrgem Atestatsioonikomisjon võis anda professorikutse ka uurimisinstituutide juhtteaduritele, kes õppejõu staaži ei omanud. Sellisel moel said Geoloogia Instituudi töötajaist professorikutse Anto Raukas (1980) ja Dimitri Kaljo (1986).

TTÜ geoloogia instituudi professorid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Alvar Soesoo, füüsikalise geoloogia professor 2003–2011; professor 2012–2013, 2016–2018 ja aastast 2021
  • Rein Vaikmäe, füüsikalise geoloogia professor 2004–2014; emeriitprofessor (2015)
  • Olle Hints, aluspõhja geoloogia ja paleontoloogia professor alates aastast 2015
  • Siim Veski, üldise maateaduse professor alates aastast 2015

Geoloogia-mineraloogiadoktorid

[muuda | muuda lähteteksti]
Heldur Nestor sai geoloogia-mineraloogiadoktoriks 1979. aastal

Nõukogude perioodil oli geoloogias kõrgeim teaduskraad geoloogia-mineraloogiadoktor. Kõrgem Atestatsioonikomisjon (VAK) kinnitas kuuele Geoloogia Instituudi teadurile selle kraadi (doktoriväitekiri kaitsti Moskvas, vaid Pirrus kaitses Leningradis):

  1. 1,0 1,1 Ajaloost. taltech.ee
  2. Geoloogia instituut. taltech.ee
  3. Olle Hints. etis.ee

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]